Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-137779/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 14.11.2023
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 3937

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Alpois10089389(Puudutatud isik)Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu80460514(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-22-137779

Tsiviilasja hind

2373,39 eurot

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu avaldus Osaühing Alpois vastu võla nõudes Avalduse lahendamine Avaldaja: Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu (registrikood 80460514; asukoht Riia mnt 189a, Pärnu) Avaldaja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (e-post xxx) Puudutatud isik: Osaühing Alpois (registrikood 10089389; asukoht Kase tn 29, 12011 Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Marko Jaani (epost xxx)

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu 03.10.2023 esitatud nõude suurendamine.

2.Jätta Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu avaldus rahuldamata.

3.Menetluskulud jätta Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu kanda.

4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue

Sarnased lahendid

Muud

02.02.2023 esitatud avalduse kohaselt on Pärnu linnas, Riia mnt 189a kortermajas 01.01.2018 loodud korteriühistu. Osaühing Alpois (puudutatud isik) on Pärnu linnas, Riia mnt 189a-6 asuva korteriomandi (registriosa nr 2586305) omanik alates 28.01.2019 ja seega alates sellest ajast korteriühistu liige, kellel on korteriühistu liikme õigused ja kohustused, sh majandamiskulude tasumiskohustus. Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu (avaldaja) 22.06.2019 üldkoosolekul otsustati ühehäälselt määrata remondifondi makseks 0,90€/m2 kohta, reservfondi makseks 0,05€/ m2 kohta, põhihooldustasu makseks 0,05€/m2 kohta. Remondifondi, reservfondi ja põhihooldustasu summa arvestatakse korteri m2 suurusest tulenevalt (protokolli p.3). 22.06.2019 üldkoosolekul osales isiklikult puudutatud isiku seaduslik esindaja C, kes ei ole vaidlustanud eelnimetatud üldkoosoleku otsust. Vaatamata sellele, et korteriühistu igakuiselt esitab korteriomanikule majandamiskulude arveid, ei ole puudutatud isik tasunud sentigi majandamiskulude katteks alates 01.03.2022, mistõttu temal tekkis põhivõlgnevus korteriühistu ees 02.02.2023 seisuga summas 1171,68 eurot. Puudutatud isiku võlgnevus koosneb tasumata jäetud hooldustasust, remondifondi maksetest, tarbitud üldelektri maksetest. Korteriomaniku viivise võlgnevus 02.02.2023 seisuga on 27,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevus 02.02.2023 seisuga 1171,68 eurot, viivis perioodi eest 03.10.2022 - 02.02.2023 summas 27,22 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1171,68 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.02.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. 24.04.2023 esitatud seisukohas suurendas avaldaja oma nõuet ning palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 24.04.2023 seisuga summas 1489,53 eurot, viivis perioodi eest 03.10.2022 - 24.04.2023 summas 56,94 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1489,53 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 25.04.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. 03.10.2023 suurendas avaldaja taas oma nõuet ning palus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 30.09.2023 seisuga summas 2020,38 eurot, viivis perioodi eest 03.10.2022 - 30.09.2023 summas 140,87 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 2020,38 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 01.10.2023 kuni võla täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik leidis oma vastuses, et avaldus on põhjendamatu, sh põhjusel, et avaldaja nõue on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on Pärnu linnas, Riia mnt 189a-6 asuva korteriomandi omanik alates 28.01.2019 ning seega nimetatud ajast ka Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu liige. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et korteriühistu on puudutatud isikule esitanud avalduses esitatud arved tasumiseks, mida puudutatud isik pole teinud. Pooled vaidlevad selle üle, millal tuli korteriühistu esitatud arveid tasuda ning kas puudutatud isikul on õigus tasaarvestada korteriühistu nõuded enda nõuetega korteriühistu vastu ehk kas avaldaja nõuded on lõppenud tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2). Puudutatud isik tõi vastuses välja, et põhistamata on avaldaja seisukoht, et arvetel esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks arvel näidatud maksetähtpäeval. Puudutatud isik avaldajaga ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Seetõttu on väär ka avaldaja viivisearvestus ja viivisenõue. Samuti on avaldaja viivisenõue lõppenud seoses tasaarvestuse tegemisega. Kuna puudutatud isik võis oma nõuded tasaarvestada juba alates 20.02.2023 (aeg, mil on möödunud mõistlik aeg kahju hüvitamiseks ja avaldaja andis teada, et keeldub kahju hüvitamast), siis nimetatud hetkest on viivisenõue lõppenud.

6.Katuse läbijooksu tõttu on tekkinud laele veekahjustus, mis on mh murdnud laest lahti kipsplaadi tüki. 31.01.2023 puudutatud isik teavitas tekkinud kahjust korteriühistut ning palus korteriühistut teavitada, et mismoodi kahju saab hüvitatud. Korteriühistu on seniajani keeldunud kahju hüvitamisest. Veekahjustuste kõrvaldamise kulude kindlaksmääramiseks tellis puudutatud isik Morfo OÜ-lt hinnangu, kelle 07.03.2023 hinnapakkumise nr. 0123 kohaselt läheb lae remont maksma kokku 1 254 eurot. Ülaltoodust on puudutatud isikul tekkinud kahju summas 1 254 eurot, mille hüvitamise kohustus on avaldajal. Puudutatud isiku hinnangul on korteriühistu rikkunud KrtS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt korteriühistu on kohustatud hoidma kaasomandi osa eset korras. Maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh kaasomandi esemete korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine. Kuna katus jooksis läbi ja selle tulemusel voolas vesi puudutatud isiku korteriomandisse, siis järelikult ei ole avaldaja eelnimetatud kohustust järginud. Puudutatud isik tasaarvestas vastuses enda kahju hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses katuse läbijooksust tekkinud kahjustusega) summas 1 254 eurot avaldaja majandamiskulude nõuetega summas 1 171,68 eurot ja võimaliku viivisenõudega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad avaldaja nõuded puudutatud isiku vastu 1 254 euro ulatuses. 07.06.2023 esitas puudutatud isik täiendava alternatiivse tasaarvestusavalduse. Puudutatud isik on teinud välisseina rekonstrueerimiseks vajalikke toiminguid, tellinud edela fassaadi taastamise projekti ning sellega on kaasnenud kulutused kaasomandi eseme säilitamiseks summas 960 eurot. Kuivõrd hoone välissein on osa hoone põhikonstruktsioonist ja seega korteriomanike kaasomandi eseme osaks ega ole puudutatud isik eriomandi eseme koosseisus (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4), siis on korteriühistul kohustus välisseina taastamisega seotud toimingud teostada ja kulud kanda sh kulud, mida kannab puudutatud isik avaldaja eest. Seega juhul kui kohus asub seisukohale, et avaldaja nõue kuulub rahuldamisele (kasvõi mingis ulatuses), siis tasaarvestab puudutatud isik enda nõude summas 960 eurot avaldaja nõudega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad avaldaja nõuded puudutatud isiku vastu 960 euro ulatuses. Puudutatud isik selgitab, et esimeses järjekorras puudutatud isik tasaarvestab kahju hüvitamise nõude summas 1 254 ning seejärel enda eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõue summas 960 eurot. 31.10.2023 esitas puudutatud isik täiendava tasaarvestusavalduse ning seisukoha 03.10.2023 esitatud nõude suurendamisele. Puudutatud isik leiab, et täiendav avaldaja nõue seoses arvetega nr 22083, 22090, 22097, 22099 ja 22110 summas 530,85 eurot sh viivisenõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et puudutatud isikul oli õigus jätta avaldaja nõue täitmata VÕS § 110 lg 5 alusel kuniks avaldaja hüvitab puudutatud isiku kulud (kahju) ning eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõude. Samuti puudutatud isik leiab, et kuna puudutatud isikul (korteriomanikul) ei ole võimalik korteriomandit kasutada, on tal õigus keelduda tasu (kohtus nõutavate maksete) maksmisest kuni takistuse kõrvaldamiseni (katuse parandamiseni) VÕS § 111 alusel. Juhul kui kohus asub puudutatud isikust erinevale seisukohale ning leiab, et avaldus kuulub (kasvõi mingis ulatuses) rahuldamisele ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõla ja/või viivise, puudutatud isik leiab, et avaldaja nõuded on lõppenud tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2). Puudutatud isik tasaarvestas enda kahju hüvitamise nõude (tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses katuse läbijooksust tekkinud kahjustusega) summas 1 254 eurot ja eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõude (eramu fassaadi taastamise projekti kulu) summas 960 eurot avaldaja majandamiskulude nõuetega summas 2 020,38 eurot (sisaldab mh arvetel nr 22083, 22090, 22097, 22099 ja 22110 kajastuvaid nõudeid) ja võimaliku viivisenõudega. Tasaarvestuse tulemusel lõppevad Pärnu linn, Riia mnt 189a korteriühistu nõuded puudutatud isiku vastu 2 214 euro ulatuses. Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtuvalt on 22.06.2019 toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustatud määrata remondifondi makseks 0,90€/m2 kohta, reservfondi makseks 0,05€/m2 kohta, põhihooldustasu makseks 0,05€/m2 kohta, millised arvestatakse tulenevalt korteri m2 suurusest (22.06.2019 üldkoosoleku protokoll, dtl 66-68). Korteriühistu 23.04.2022 üldkoosoleku otsusega määrati liigutada reservfondi maksed 0,05 eurot/m2 remondifondi, kuna reservfond oli selleks ajaks täidetud seaduses nõutaval määral ning remondifondi makse määraks sai 0,95 eurot/m2 (dtl 170-173). Puuduvad tõendid, et nimetatud üldkoosoleku otsuseid oleks vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt ning vastavalt 22.06.2019 ja 23.04.2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsustele oli avaldaja õigustatud esitama puudutatud isikule arveid hooldustasu, remondifondi ja tarbitud üldelektri eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja: 10.03.2022 esitanud arve märts 2022 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 28.03.2022; 10.04.2022 esitanud arve aprill 2022 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 28.04.2022; 10.05.2022 esitanud arve mai 2022 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 28.05.2022; 01.06.2022 esitanud arve juuni 2022 eest summas 112,05 eurot tasumise tähtajaga 22.06.2022; 02.07.2022 esitanud arve juuli 2022 eest summas 106,31 eurot tasumise tähtajaga 23.07.2022; 01.08.2022 esitanud arve august 2022 eest summas 105,71 eurot tasumise tähtajaga 22.08.2022; 06.09.2022 esitanud arve september 2022 eest summas 106,36 eurot tasumise tähtajaga 27.09.2022; 04.10.2022 esitanud arve oktoober 2022 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 25.10.2022; 02.11.2022 esitanud arve november 2022 eest summas 106,40 eurot tasumise tähtajaga 23.11.2022; 05.12.2022 esitanud arve detsember 2022 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 26.12.2022; 05.01.2023 esitanud arve jaanuar 2023 eest summas 106,35 eurot tasumise tähtajaga 26.01.2023; 31.01.2023 esitanud arve veebruar 2023 eest summas 106,45 eurot tasumise tähtajaga 21.02.2023; 07.03.2023 esitanud arve märts 2023 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 28.03.2023; 05.04.2023 esitanud arve aprill 2023 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 26.04.2023; 04.05.2023 esitanud arve mai 2023 eest summas 106,50 eurot tasumise tähtajaga 25.05.2023; 07.06.2023 esitanud arve juuni 2023 eest summas 106,50 eurot tasumise tähtajaga 28.06.2023; 07.07.2023 esitanud arve juuli 2023 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 28.07.2023; 04.08.2023 esitanud arve august 2023 eest summas 105,70 eurot tasumise tähtajaga 25.08.2023; 04.09.2023 esitanud arve september 2023 eest summas 106,45 eurot tasumise tähtajaga 25.09.2023. Seega on avaldaja põhivõlgnevuse nõue 30.09.2023 seisuga põhjendatud iseenesest kokku summas 2020,38 eurot.

Riigikohus on 05.01.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 p-s 44 asunud seisukohale, et tasaarvestusavalduse esitamine on võimalik kohtumenetluse kestel ning sellise avalduse esitamine ei ole tingimuslik VÕS § 198 teise lause mõttes. 5.2 Esmalt peab kohus vajalikuks hinnata puudutatud isiku tasaarvestusavaldust katuse läbijooksust tekkinud kahjustuse osas. KrtS § 34 lg 1 ja lg 2 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Sellest tulenevalt on korteriühistu kohustatud tagama kaasomandi eseme korrashoiu ja on õigustatud teostama korteriomanike kaasomandis oleva asja korrashoiu töid, sealhulgas teostama õigeaegselt ka katuse hooldust ja/või remonti, et katuse kehva seisu tõttu ei tekiks korteriomandi omanikele kahju. Kohus selgitab, et tegemist on korteriühistu kohustustega. Käesoleval juhul on puudutatud isik menetluses möönnud, et korteri soetamise hetkel olid lael nähtavad kahjustused, mis eelduslikult olid tingitud veekahjustustest seoses katuse läbilaskmisega. Nimetatut kinnitab ka avaldaja poolt esitatud foto korteri laest seisuga 16.03.2019 (dtl 174). Samas on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et 2023 jaanuaris on kahju suurenenud. Puudutatud isik on välja toonud, et avastas 14.01.2023 laele tekkinud veekahjustuse talle kuuluvas korteriomandis ning esitanud selle kohta ka foto (dtl 139). Fotolt nähtub ulatuslik veekahju, mis on murdnud laest lahti juba ka kipsplaadi tüki. 2019 ja 2023 tehtud fotode erinevusest saab kohtu hinnangul seega järeldada, et tegemist on uue kahjuga. Asjaolu, et 2023 avastatud kahju puhul ei olnud tegemist varasema kahjustusega vaid uue kahju tekitamisega puudutatud isikule on kohtu hinnangul tõendatud ka Q kinnituskirjaga (dtl 190). Viidatud isik on oma kirjas kinnitanud, et avastas 14.01.2023 korteris kahjustused (s.o laest oli alla kukkunud suur tükk kipsplaati), mida 2022 aasta sügisel ei olnud (so 2022 oli olukord selline nagu puudutatud isiku poolt korterit ostes). Kohus asub seisukohale, et avaldaja väited, et jaanuaris 2023 toimunud kahju tekkimine võis toimuda puudutatud isiku enda käitumise tõttu, on tõendamata. Üksnes fotod ja viited korstna lammutamisest ja katuse väljastpoolt „lappimisest“ nimetatut ei tõenda (dtl 175-176). Samuti märgib kohus, et puudutatud isiku poolt esitatud fotodega katusest on tõendatud, et korstna ümbruses oli katus osaliselt katmata ja osaliselt lahti (dtl 191-194). Piltidelt tulenevalt on eluliselt usutav, et katusest võib vihmavesi ja lumi vabalt sisse pääseda ka siseruumidesse. Avaldaja poolt viidatud korstna lammutamist ning katuses olevate avade kinni katmist ei saa kohtu hinnangul seega automaatselt pidada olukorda halvendavaks käitumiseks ja katuse olukorda kuidagi kahjustavaks. Q kinnituskirjast tuleneb, et korstna väljaulatuva osa lammutamise ja samal ajal vastavas kohas katuse lappimise tulemusel ei muutunud katuse olukord halvemaks vaid paremaks ning vastavate tegevuste tulemusel sademete läbijooks nimetud kohas peatus. Vastupidist ei ole avaldaja tõendanud. Samuti nähtub viidatud piltidest, et puudutatud isiku poolt väljatoodud kahju asukoht ei ole seotud avaldaja poolt viidatud korstna piirkonnaga. Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on 31.01.2023 e-kirjaga teavitanud tekkinud kahjust korteriühistut ning palunud korteriühistut teavitada, et mismoodi kahju saab hüvitatud (dtl 140). Samuti on puudutatud isik tõendanud, et Riia mnt 189a, Pärnu korteriomandi 6 toa lae remont läheb maksma kokku 1 254 eurot (07.03.2023 Morfo OÜ hinnapakkumise nr. 0123 dtl 141). Puuduvad tõendid, et korteriühistu oleks olnud nõus nimetatud kahju hüvitama

või oleks kahju hüvitanud. Samuti ei ole korteriühistu esitanud tõendeid, et lae remont oleks võimalik teha odavamalt või et korteriühistu oleks hakanud tegelema nimetatud probleemiga. Puudutatud isik on kohtule esitanud ka täiendavad videod ja pildi, mille kohaselt 03.10.2023 seisuga jookseb vesi endiselt katuselt sisse ning on tekkinud ka uus läbijooks (dtl 308, 309, 313-319). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on korteriühistu seega rikkunud KrtS § 34 lg-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt korteriühistu on kohustatud hoidma kaasomandi osa eset korras. KrtS § 34 lg 1 p-s 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Maja haldava korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh kaasomandi esemete korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et maja katus jookseb läbi ja selle tulemusel on vesi voolanud puudutatud isiku korteriomandisse. Nimetatust järeldub kohtu hinnangul selgelt, et avaldaja ei ole eelnimetatud kohustust järginud. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS 115 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS §-de 101 lg 1 punkti 3 ja 115 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS §-i 100 järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui avaldaja ei oleks oma kohustust rikkunud, siis ei oleks ka puudutatud isik kahju kandnud. Seega tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule kahju 1 254 euro ulatuses. 5.3 Järgnevalt hindab kohus puudutatud isiku tasaarvestust seoses fassaadi taastamise projekti kuluga. KrtS § 37 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus selgitab, et tekkinud kulude osas on korteriomanikul nõue korteriühistu, mitte vahetult teiste korteriomanike vastu. KrtS § 4 lg-d 3–4 sätestavad, et eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kortermaja välissein, on kriitilises olukorras ja vajumisohtlik (foto välisseinast dtl 206). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 12.06.2021 üldkoosolek otsustanud alustada rekonstrueerimistöödega ning võtnud vastu otsuse mh fassaadi rekonstrueerimise, soojustamise ja sellega kaasnevate töödega alustamise osas (dtl 207-208). 23.04.2022 korteriühistu üldkoosoleku otsusega otsustati sisuliselt peatada rekonstrueerimisprojektidega edasiminek kuid mööndi, et maja vajab kiiremas korras terviklahenduseta renoveerimist/parendamist – katusetööd, seinte soojustustööd ja vundamendi soojustustööd (dtl 170-173). 04.11.2022 on puudutatud isik saatnud avaldaja juhatusele kirja, milles palus taastada korter 6 hoovipoolne välissein nii, et see vastaks ehitustehniliselt tingimustele välisseinale hiljemalt 10. jaanuariks 2023 (dtl 209). Puuduvad tõendid, et avaldaja oleks mingeid tegevusi seoses välisseina taastamisega ette võtnud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik seega tellinud

rekonstrueerimisprojekti, mille eesmärgiks oli olemasoleva üksikelamu edela fassaadi taastamine inventariseerimisjooniste järgi ning SPORT osaühing esitas teostatud töö eest puudutatud isikule 25.05.2023 arve ilma käibemaksuta summas 960 eurot (dtl 210). Arve on koos käibemaksuga puudutatud isiku poolt ka tasutud (dtl 287). Kohus märgib, et projekti olemasolu on teadaolevalt eelduseks välisseina rekonstrueerimise tööde läbiviimiseks. TsÜS § 63 p 1 järgi on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Välisseina parandamistööde tegemise kulud tuleb kohtu hinnangul pidada vajalikuks, et elamu säilitada ja hoida see elamiskõlbulikuna. Puudutatud isik on teinud välisseina rekonstrueerimiseks vajalikke toiminguid ehk tellinud edela fassaadi taastamise projekti ning sellega on kaasnenud kulutused kaasomandi eseme säilitamiseks summas 960 eurot. Kuivõrd hoone välissein on osa hoone põhikonstruktsioonist ja seega korteriomanike kaasomandi eseme osaks ega ole puudutatud isik eriomandi eseme koosseisus (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4), siis on korteriühistul kohustus välisseina taastamisega seotud toimingud teostada ja kulud kanda. 30.04.2023 korteriomanike üldkoosolekul on küll kokku lepitud, et puudutatud isik ja korter 2 tegelevad seina taastamisega, kuid protokollist ei nähtu, et nad peaksid seda tegema oma kuludega (dtl 240-242). Lähtuvalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et puudutatud isikul on korteriühistu vastu kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõue summas 960 eurot. 5.4 Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul avaldaja vastu nõue kokku summas 2214 eurot, mida on võimalik tasaarvestada avaldaja majandamiskulude nõuetega summas 2 020,38 eurot. Seega on avaldaja nõue tasaarvestusega lõppenud. 5.5 Avaldaja on menetluses esitanud puudutatud isiku vastu ka viivisenõude. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kohus on seisukohal, et avaldaja viivise nõue lõppes aga hiljemalt 31.03.2023 (esmase tasaarvestusavalduse esitamisega). Kuna puudutatud isikul oli õigus keelduda arvete tasumisest, siis ei ole ka edasine viivisenõue esitatud arvetelet põhjendatud. Avalduses esitatud viivise arvestuse kohaselt moodustas viivis seisuga 31.03.2023 kokku 47,39 eurot. Seega loeb kohus ka hageja viivisenõude tasaarvestatuks puudutatud isiku kahju nõudega.