I OK Incure OÜ (rg-kood 11542046), lepinguline esindaja M.K.
-
II M.E.O. (rg-kood XXX ), lepinguline esindaja I.V.
-
III Bondora AS (rg-kood lepinguline esindaja A.T.
11483929),
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kinnitada võlausaldajate nimekiri K.V. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetluses järgnevalt:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood Nõude suurus (eurot) Jaotise % Bondora AS (rg-kood 11483929) 2040,51 13,759 Holm Bank As (rg-kood 14080830) 3139,02 21,166 Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479) 163,39 1,102
6.M.E.O. (rg-kood XXX ) 3180,08 21,443 Kokku 14 830,55 100,000 Ükski nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide. Jrk nr
Tsiviilasi nr 2-23-4366
Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata OK Incure nõue 1334,95 euro ulatuses.
Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata M.E.O. nõue 2237,21 euro ulatuses.
Jätta K.V. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata Bondora AS nõue 2039,68 euro ulatuses.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile, võlgnikule ja vastuväite saanud võlausaldajatele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.04.2023 määrusega välja K.V. (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T.K. (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 24.04.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.05.2023.
2.Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 26.06.2023 (24. ja 25.06.2023 olid puhkepäevad). Haldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ning teatas võlausaldajatele 06.07.2023 Ametlikes Teadaannetes võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 31.07.2023.
3.28.08.2023 e-kirjas palus haldur jätta 16.08.2023 kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja tähelepanuta ning esitas 18.09.2023 täpsustatud võlausaldajate nimekirja. Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate nõuded ja pandiõigused puudusid. Ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 alusel. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur andis Holm Bank AS-le, OK Incure OÜ-le (võlausaldaja I) ja M.E.O. (võlausaldaja II) tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Holm Bank AS vastas tähtaegselt ja haldur vastuväidet nõudele ei esitanud. Võlausaldaja I vastas tähtaegselt, loobus meeldetuletustasu 30 euro nõudest ja nõudeks jäi 2837,20 eurot; haldur esitas vastuväite 1334,97 eurot ja tunnustas nõuet 1502,23 eurot; võlausaldaja I vastuväitele ei vastanud. Võlausaldaja II vastas tähtaegselt; haldur esitas vastuväite 2237,21 eurot ja tunnustas nõuet 3180,08 eurot (vastuväite tekstis märgitud ekslikult 3812,79 eurot); võlausaldaja II vastuväitele ei vastanud. Haldur esitas vastuväite ka Bondora AS (võlausaldaja III) nõudele ning tunnustas nõuet 2040,51 eurot; võlausaldaja III esitas vastuväite kohta seisukoha, haldur jäi vastuväite juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt,
Tsiviilasi nr 2-23-4366 määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega; kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003 lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3 esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.
Kohus lahendab halduri vastuväited kolme võlausaldaja nõudele.
5.1.Haldur tugineb igas vastuväites mh sellele, et järgitud ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega märgib kohus järgmist, mis kehtib iga vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2 teise lause järgi peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg-st 3 tulenevalt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud teavet VÕS § 4034 lg 4 teise lause alusel vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et laenuandja ei saa võlgniku krediidivõimet hinnates tugineda üksnes võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva informatsiooniga (vt nt Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr XXX, p 8). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi
Tsiviilasi nr 2-23-4366 peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli 0% aastas 01.07.2016–31.12.2022, seega ka vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal.
5.2.Võlausaldaja I (OK Incure OÜ) esitas 05.05.2023 nõudeavalduse summas 2867,20 eurot – põhivõlg 1999,20 eurot, intress 700,75 eurot, viivis kuni ülesütlemiseni 9,69 eurot, viivis 25.02–24.04.2023 eest 77,56 eurot, meeldetuletustasu 30 eurot, nõudekulud 50 eurot. Nõude aluseks on B.F.O. (laenuandja) ja võlgniku vahel 17.02.2022 sõlmitud krediidileping nr XXX, millega võlgnik sai kasutada laenu limiidiga 2000 eurot, intressimäär 36% aastas, viivisemäär 24% aastas. Laenuandja ütles krediidilepingu alates 24.02.2023 üles ja teavitas võlgnikku krediidilepingust tulenevate nõuete loovutamisest võlausaldajale I.
5.2.1.Haldur andis 06.07.2023 ettekirjutusega võlausaldajale I tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nõue on tõendamata. Puuduvad andmed põhinõude jäägi kujunemise ja selle kohta, kuidas ja kas võlgnik on kohustusi laenuandjale täitnud, ning tõendid meeldetuletustasude ja nõudekulude kohta. Samuti tuleb selgitada võlgniku krediidivõimelisuse kontrollimist.
5.2.2.Võlausaldaja I 17.07.2023 vastuse järgi on võlgnik kasutanud laenu kokku 4266,70 eurot ja teinud tagasimakseid 2764,45 eurot, millest on põhiosa katteks arvestatud 2267,50 eurot, intressi katteks 479,56 eurot, tasude katteks 15 eurot ja viivise katteks 2,39 eurot. Tasumata on põhivõlg 1999,20 eurot (4266,70 - 2267,50). Võlausaldaja I loobub meeldetuletustasu 30 euro nõudest. Nõudekulu 50 eurot tuleneb VÕS § 1132 lg 2 p-st 3; võlausaldaja I on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada võlgnikuga kontakti kokkuleppe saavutamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohta esitas võlausaldaja I lisana laenuandja kokkuvõtte; laenuandaja hindas pangakonto väljavõtet, mille alusel veendus võlgniku krediidivõimelisuses, samuti tegi päringud erinevatesse registritesse. Võlausaldaja I palub tunnustada oma nõuet vähendatud kujul 2837,20 eurot.
5.2.3.Haldur esitas 28.08.2023 vastuväite summas 1334,97 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, mistõttu tuleb tunnustada nõuet vaid tagastamata laenujäägi ehk 1502,23 euro ulatuses. Võlgnik sai laenu 4266,70 eurot ja tegi tagasimakseid 2764,45 eurot, seega on laenujääk 1502,25 eurot. Laenuandja võttis arvesse pangakontole laekuvad summad neid sisuliselt hindamata. Selgelt on näha, et võlgnikul puudub püsiv sissetulek, ta saab raha eraisikutelt ja teostab peale laenuandja tagasimakseid ka teistele võlausaldajatele. Laenuandja pidas jätkuvaks ja püsivaks sissetulekuks viimasel kuul AS-lt Bondora saadud laenu 3000 eurot. Detsembris 2022 sai võlgnik töötuhüvitist, mis tähendab, et ta oli veel kaks kuud tagasi töötu. Kontoväljavõtte põhjal ületavad võlgniku kuue kuu kulud tulusid.
5.2.4.Haldur andis võlausaldajale I vastuväite kohta seisukoha esitamiseks aega kuni 12.09.2023, võlausaldaja I seisukohta ei esitanud.
5.2.5.Kohus leiab, et põhjendatud on jätta võlausaldaja I nõue tunnustamata 1334,95 euro ulatuses ja tunnustada nõuet 1502,25 eurot. Võlausaldaja I ei ole oma avaldustes toonud välja asjaolusid ja andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta, sh milliste konkreetsete näitajate alusel tuvastati, et võlgnik on krediidivõimeline. Piisav ei ole üldsõnaline viide laenuandja kokkuvõttele ja pangakonto väljavõttele ning registritesse päringute tegemisele. Kohus ei otsi ise tõenditest asjaolusid, millega võlausaldaja nõuet põhistada. Oma nõude arvestuse, koosseisu ning kõik selle põhjendatuse hindamiseks vajalikud asjaolud peab välja tooma võlausaldaja, seda eriti olukorras, kus nõudele on esitatud vastuväide. Kohus märgib siiski, et ka avaldusele lisatust ei saa teha järeldust, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Tsiviilasi nr 2-23-4366 Laenuandaja e-kirjas on märgitud osaliselt arusaamatute väliste päringute loetelu ning see, et Creditinfo skoor oli 97,3 ja maksehäired puudusid. E-kirja lisadeks on üldine kirjeldus kliendi krediidivõimelisuse hindamise kohta ja analüüs võlgniku kohta. Laenuandaja analüüsis võlgniku 19.10.2021–16.02.2022 kontoväljavõtet ning tuvastas, et sissetulekud olid sel perioodil 12 556,78 eurot ja väljaminekud 12 670,82 eurot. Mh laekus 63,20 eurot hasartmängudest, 3596,93 eurot eraisikutelt, 1505 eurot sularahas, XXX eurot töötasu (XXX eurot novembris, XXX eurot detsembris ja XXX eurot veebruaris), novembris XXX eurot haigushüvitis, jaanuaris XXX eurot Töötukassalt ning veebruaris 3000 eurot laen Bondora AS-lt. Kulude hulgas on mh laenude tagasimaksed 2695,21 eurot (sh novembris 375,67 eurot, detsembris 306,15 eurot, jaanuaris 391,03 eurot ja veebruaris 1622,36 eurot). Kohus nõustub halduriga, et kontoväljavõtte põhjal ületasid võlgniku kulud tulusid, puudus püsiv sissetulek ja sissetuleku hulka arvati ka Bondora AS-lt saadud laen, samas olid võlgnikul kohustused teiste laenuandjate ees. Võlausaldaja I (ega laenuandaja) ei ole selgitanud, milliseid sissetulekuid ja kulusid millistel põhimõtetel konkreetsel juhul lõppkokkvõttes arvesse võeti ega välja toonud ka vaidlusalusest krediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste mõju. Asjaolusid ja tõendeid selle kohta, milliseid andmeid laenuandja võlgnikult endalt küsis ja sai, ei ole samuti esitatud. Vaatamata sellele, et laenuandaja tutvus võlgniku kontoväljavõttega, ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatu põhjal ei saa pidada võlgnikku krediidivõimeliseks. Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Laenuandja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning viivis ja sissenõudekulud oleksid põhjendatud. Kogu võlgniku tasutud 2764,45 eurot tuleb lugeda makstuks laenu 4266,70 euro katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena), tunnustada üksnes võlausaldaja I põhinõuet 1502,25 euro ulatuses (4266,70 - 2764,45) ning jätta nõue tunnustamata 1334,95 euro ulatuses (2837,20 - 1502,25).
5.3.Võlausaldaja II (M.E.O. ) esitas 13.06.2023 nõudeavalduse summas 5417,29 eurot – põhivõlg 4988,92 eurot ja intress 428,37 eurot. Võlausaldaja II ja võlgnik sõlmisid interneti vahendusel 17.09.2021 kliendilepingu nr 6172105808, mille alusel võlausaldaja II võimaldas võlgnikul taotleda laenu ja vajadusel täiendavat laenuosa krediidilimiidi piires. 17.09.2021–06.04.2022 taotles võlgnik laenu ja kuus korda täiendavat laenu järgmiselt: 1) 17.09.2021 laen 2500 eurot, 17.09.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 2500 eurot; 2) 17.09.2021 täiendav laenuosa 2500 eurot, uus põhisumma 5000 eurot, 17.–22.09.2021 tagasi makstud 728,10 eurot (sh põhiosa 470,10 eurot), põhisumma jääk 4529,90 eurot (5000 - 470,10); 3) 22.09.2021 täiendav laenuosa 300 eurot, uus põhisumma 4829,90 eurot, 22.09.– 03.10.2021 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 4829,90 eurot; 4) 03.10.2021 täiendav laenuosa 100 eurot, uus põhisumma 4929,90 eurot, 03.10.2021– 18.02.2022 tagasi makstud 1028,89 eurot (sh põhiosa 597,51 eurot), põhisumma jääk 4332,39 eurot (4929,90 - 597,51); 5) 18.02.2022 täiendav laenuosa 450 eurot, uus põhisumma 4782,39 eurot, 18.02.– 06.04.2022 tagasi makstud 480,22 eurot (sh põhiosa 143,47 eurot), põhisumma jääk 4638,92 eurot (4782,39 - 143,47); 6) 06.04.2022 täiendav laenuosa 200 eurot, uus põhisumma 4838,92 eurot, 06.04.2022 tagasi makstud 0 eurot, põhisumma jääk 4838,92 eurot;
Tsiviilasi nr 2-23-4366 7) 06.04.2022 esitas võlgnik taotluse täiendava laenuosa 150 euro saamiseks ja kinnitas ka kliendilepingu tingimusi. Võlausaldaja II rahuldas taotluse ja kandis 06.04.2022 võlgniku kontole täiendava laenusumma 150 eurot. Uueks laenusumma suuruseks sai 4988,92 eurot (4838,92 + 150). Vastavalt 06.04.2022 tingimusetele võttis võlgnik 84 kuuks laenu 4988,92 eurot, intressimäär 41,22% aastas, krediidi kulukuse määr 50,80% aastas. 06.04.2022 oli laenu põhiosa 4988,92 eurot. 06.04.2022–24.04.2023 tasus võlgnik 2460,71 eurot, millest arvestati 1712,44 eurot põhiosa, 738,27 eurot kõrvalkulude ja 10 eurot meeldetuletuste katteks. Seega on põhivõlg 24.04.2023 seisuga 4988,92 eurot (4988,92 - 0). Vastavalt laenu tagastamise graafikule on tasumata intress 428,37 eurot (147,16 eurot 03.10.2022; 142,75 eurot 02.11.2022; 138,46 eurot 02.12.2022).
5.3.1.Haldur andis 06.07.2023 ettekirjutusega võlausaldajale II tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, võlausaldajal II tuli selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist.
5.3.2.Võlausaldaja II 07.07.2023 vastuse kohaselt järgis ta vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas võlgniku krediidivõimelisust vajaliku hoolega. Võlgnikul puudusid Credit Info Eesti AS maksehäireregistris kehtivad maksehäired, kirjed Ametlikes Teadaannetes ja ka muudest interneti otsingumootoritest ei leitud lepingu sõlmimist välistavat infot. Lisaks küsis võlausaldaja II võlgnikult teavet tema sissetulekute ja väljaminekute kohta ning hindas seda kuue kuu kontoväljavõtte põhjal. Võlgnik märkis, et tal on kehtiv XXX L.E.O. XXX, ta on läbinud katseaja, igakuine netosissetulek on töötasu XXX eurot ja püsivad väljaminekud XXX eurot, tähtaegselt tasumata laenu- või muud maksed puuduvad. Samuti andis võlgnik kliendilepingu p-s 4 kinnitused seoses oma majandusliku olukorra ning teadlikkusega. Võlgnikule jäi pärast püsikohustuste ja võlausaldajaga II sõlmitud lepingu täitmist igakuine reserv 530 eurot.
5.3.3.Haldur esitas 28.08.2023 vastuväite 2237,21 eurot. Võlgnik sai laenu 6050 eurot ja tegi tagasimakseid 2460,71 eurot. Kuna võlgnik sai laenu 6050 eurot ja tagastas 2237,21 eurot, on laenujääk 3812,79 eurot, millele haldur vastuväidet ei esita. Võlausaldaja II ei hinnanud võlgniku krediidivõimelisust sisuliselt, vaid üksnes formaalselt. Võlausaldaja II andis kuuel korral laenu, suurendades iga eelmise laenu võlga uue laenusumma võrra. Võlausaldaja II jätkas krediidi andmist isegi siis, kui võlgnik oli eelmiste tagasimaksetega viivituses. Kontoväljavõtte järgi on võlgniku sissetulekuallikaks teised krediidiandjad (BB Finance ja Bondora) ning ta sai detsembris lõpparve.
5.3.4.Haldur andis võlausaldajale II vastuväite kohta seisukoha esitamiseks aega kuni 12.09.2023, võlausaldaja II seisukohta ei esitanud.
5.3.5.Kohtule 18.09.2023 esitatud võlausaldajate nimekirjas märkis haldur oma vastuväiteks 2237,21 eurot ja võlausaldaja II tunnustatud nõudeks 3180,08 eurot. Haldur selgitas, et eksis vastuväite tekstis tunnustatud nõude summaga ja palus lugeda õigeks 3180,08 eurot (5417,29 2237,21).
5.3.6.Kohus leiab, et võlausaldaja II nõue tuleb jätta tunnustamata 2237,21 euro ulatuses ja tunnustada nõuet 3180,08 eurot. Võlausaldaja II ei ole tõendanud, et järgis võlgnikule laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja II ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid sissetulekuid ja kulusid ta millistel põhimõtetel konkreetsel juhul arvesse võttis ega välja toonud ka vaidlusalustest laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mõju. Võlausaldaja II andis võlgnikule perioodil 17.09.2021–06.04.2022 laenu seitsmel korral, sh 17.09.2021 kokku 5000 eurot. Võlausaldaja II 07.07.2023 vastuses märgitud töötasu ja väljaminekute andmed (vastavalt 830 eurot ja 300 eurot) avaldas võlgnik lisatud küsimustikest nähtuvalt alles 06.04.2022, mil
Tsiviilasi nr 2-23-4366 taotles täiendavat laenu 150 eurot. Varasemate laenude kohta ei ole võlausaldaja II oma avaldustes asjaolusid välja toonud. Samuti ei ole võlausaldaja II selgitanud, millal ja kuidas ta võlgniku pangakonto väljavõtteid hindas ja mida sealt tuvastas. Kohtule on esitatud pangakonto väljavõte üksnes perioodi 03.09.2021–03.03.2022 kohta. Seega ei ole võlausaldaja II tõendanud mh seda, et ta oleks küsinud ja hinnanud võlgniku pangakonto väljavõtet juba 17.09.2021, mil sõlmiti kliendileping ja anti suurim laen 5000 eurot. Samas ilmneb vähemalt kohtule esitatud pangakonto andmetest ja ülevaatest, et võlgnikku ei saa pidada krediidivõimeliseks – puudus regulaarne ja stabiilne sissetulek ning suure osa sissetulekust moodustasid hüvitised (septembris XXX eurot, oktoobris XXX eurot, novembris XXX eurot ja veebruaris XXX eurot), lõpparve XXX eurot detsembris ja laekumised krediidiandjatelt (nt septembris 1345 eurot B.F.O., veebruaris 758,61 eurot B.F.O. -lt ja 3000 eurot Bondora AS-lt), samuti olid igakuised kohustused teiste võlausaldajate ees (nt tasuti septembris Telia Eesti AS-le 1163 eurot ja AS-le LHV Finance 376 eurot, oktoobris Telia Eesti AS-le 49,40 eurot, AS-le LHV Finance 122 eurot ja B.F.O. 120,12 eurot, novembris Telia Eesti AS-le 166,09 eurot ja B.F.O. 60,06 eurot, detsembris Telia Eesti AS-le 150,04 eurot, jaanuaris Telia Eesti AS-le 191,83 eurot, AS-le LHV Finance 150 eurot ja B.F.O. -le 60,06 eurot, veebruaris Telia Eesti AS-le 169,70 eurot ja AS-le LHV Finance 300 eurot) (kontoväljavõtte lk 2). Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal II alus lugeda makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingute sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Võlausaldaja II ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning meeldetuletuste tasud oleksid põhjendatud. Kogu võlgniku tasutu tuleb lugeda makstuks laenu katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena). Võlausaldaja II avaldustest ja maksekorraldustest nähtuvalt sai võlgnik laenu 6200 eurot (2500 + 2500 + 300 + 100 + 450 + 200 + 150; nõudeavalduse lisad 3 ja 5) ning tegi tagasimakseid 4697,92 eurot (2237,21 eurot 17.09.2021–06.04.2022 (728,10 + 1028,89 + 480,22) ja 2460,71 eurot 06.04.2022– 24.04.2023), mistõttu oleks võlausaldaja II nõue põhjendatud vaid põhivõla 1502,08 euro ulatuses (6200 - 4697,92). Arvestades, et võlausaldaja II esitas nõude 5417,29 eurot ning haldur esitas sellele vastuväite 2237,21 euro ulatuses, saab ka kohus jätta nõude tunnustamata vaid 2237,21 euro ulatuses ning nõuet tuleb tunnustada summas 3180,08 eurot (5417,29 - 2237,21).
5.4.Võlausaldaja III (Bondora AS) esitas 02.05.2023 nõudeavalduse summas 4152,11 eurot – 14.02.2022 lepingu nr XXX(laenusumma 3189 eurot) alusel laenujääk 3588,13 eurot (põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, haldustasu 63,76 eurot, tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot); 16.03.2022 lepingu nr XXX (laenusumma 425 eurot) alusel laenujääk 472,07 eurot (põhiosa 420,80 eurot, intress 42,79 eurot, haldustasu 8,48 eurot); maksmata arved 91,91 eurot. Lepingud öeldi üles 08.03.2023.
5.4.1.Haldur esitas 21.07.2023 vastuväite võlausaldaja III nõudele täies ulatuses, samas tunnustas põhinõuet 2040,51 eurot (3133,84 + 420,80 - võlgniku avaldatud tagasimaksed 1514,13). Nõudeavaldusest ja lisadest ei selgu võla kujunemine. Lisaks ei ole tõendatud ja põhjendatud haldustasud, maksmata arved ning meeldetuletustasud. Arusaamatuks jääb, mis teenus on XXX ja XXX, seda ei ole laenulepingutes kokku lepitud ega krediidi kulukuse määras arvestatud. Esitatust ei nähtu ka, et võlausaldaja III oleks veendunud võlgniku krediidivõimelisuses, mistõttu on põhjendatud intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti on intressimäär liiga kõrge ja ning seega tühine.
5.4.2.Võlausaldaja III 14.08.2023 seisukoha kohaselt arvestati laenumakseid vastavalt maksegraafikule. Võlgnik on tasunud põhiosa katteks lepingu nr XXX alusel kokku 55,16 eurot ja lepingu nr XXX alusel 4,20 eurot. Võlgnik jäi mõlema lepingu maksetega viivitusse alates 05.12.2022 osamaksest, intressi- ja haldustasuvõlg on tekkinud perioodil 05.12.2022–
Tsiviilasi nr 2-23-4366 08.03.2023. Tulenevalt arvutuslikust eksimusest palus võlausaldaja III muuta nõudeavalduses märgitud laenulepingu nr XXX nõude suurust ja lugeda uueks sõnastuseks: laenujääk on 3588,13 eurot (laenu põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, lepingu haldustasu 63,76 eurot). Haldustasu on lepitud kokku laenulepingute eritingimuste p-s 1.21, määr 4% laenusummast aastas. XXX, XXX XXX on lisateenused, mis sõlmitakse eraldi, teenused kehtivad kõikide laenude puhul. Nõudeavaldusele on lisatud lisateenuste lepingud ja nende raames tasumata arved. Lisateenused on kliendi tellitud teenused, lepingud on kinnitatud allkirjaga. Krediidisaaja kohustus tasuma igakuised teenuse makseid, tasumata on arved alates 05.12.2022. Kuutasu on fikseeritud hinnakirjas ega sõltu laenulepingute arvust. Võlausaldaja III kasutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks mh tarkvaralahendust, mis arvutab riskitaseme matemaatiliste ja ennustavate riskimudelite alusel. Mudelid analüüsisid võlgniku laenuavalduses esitatud andmeid ja tehti laenupakkumine, mille võlgnik kinnitas. Lisaks võlgniku avaldatud sissetulekutele ja kohustustele kontrollis võlausaldaja III ka krediidiinfo andmeid (aktiivsed maksehäired puudusid) ja pangakonto väljavõtet (14.02.2022 oli regulaarne sissetulek XXX eurot ja kohustused 252,41 eurot ning jõukohane laenusumma kuumakse 114,79 eurot; 16.03.2022 oli regulaarne sissetulek 634,85 eurot ja kohustused 252,41 eurot ning jõukohane laenusumma kuumakse 15,30 eurot). Intressimäär ei olnud liiga kõrge. Halduri viidatud Riigikohtu lahend käsitleb viivist, mitte intressi, võlausaldaja III ei nõua viivist.
5.4.3.Kohtule 18.09.2023 esitatud võlausaldajate nimekirjas märkis haldur võlausaldaja III esitatud nõude suuruseks 3937,01 eurot, oma vastuväiteks 1896,50 eurot ja võlausaldaja III tunnustatud nõudeks 2040,51 eurot. Võlausaldaja III ei ole krediidivõimelisuse kontrolli sisuliselt teostanud ning väljastas laenu isikule, kelle laenu tagastamise võimekus ei olnud jätkusuutlik.
5.4.4.Kohus leiab, et võlausaldaja III nõuet tuleb tunnustada summas 2040,51 eurot ja nõue tuleb jätta tunnustamata 2039,68 euro ulatuses. Võlausaldaja III palus 02.05.2023 nõudeavalduses tunnustada oma nõuet summas 4152,11 eurot, sh 14.02.2022 lepingu nr XXX alusel laenujääki 3588,13 eurot (põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, haldustasu 63,76 eurot, tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot). 14.08.2023 seisukohas palus võlausaldaja III lugeda laenulepingust nr XXX tuleneva nõude sõnastuseks, et laenujääk on 3588,13 eurot (laenu põhiosa 3133,84 eurot, intress 318,61 eurot, lepingu haldustasu 63,76 eurot). Seega jättis võlausaldaja III oma nõudest välja tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot, kuid ei vähendanud otseselt selle võrra oma nõude suurust. Haldur märkis võlausaldajate nimekirjas võlausaldaja III esitatud nõude suuruseks 3937,01 eurot. Kui arvata esialgsest nõudest maha tingimuste muutmise tasu 71,92 eurot, oleks võlausaldaja III nõude suurus 4080,19 eurot (4152,11 - 71,92). Kohus loeb võlausaldaja III esitatud lõplikuks nõude suuruseks 4080,19 eurot. Võlausaldaja III esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja III viitab tarkvaralahendusele, riskimudelitele ning sise-eeskirjale, kuid ei too välja asjaolusid ja tõendeid, mida ja kuidas konkreetse võlgniku puhul arvestati ja hinnati. Võlausaldaja III esitatust ei nähtu, milliseid andmeid küsiti ja saadi võlgnikult, samuti see, milles konkreetselt seisnesid võlgniku pangakonto väljavõttelt väidetavalt tuvastatud sissetulekud ja kohustused. Mh jääb arusaamatuks, mida peetakse silmas kohustuste all (kas nt finantskohustusi ja/või muidu kulusid, sh majapidamiskulusid jms (VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause, KAVS § 49 lg 1)). 14.08.2023 vastusele on lisatud krediidiinfo päringu vastus, millest nähtuvalt oli võlgnikul viimase aasta (sh viimase kuue kuu) jooksul maksehäireid. Võlausaldaja III märkis vastuse
Tsiviilasi nr 2-23-4366 lisaks ka kontoväljavõtted, kuid lisatud failist ei ole võimalik andmeid arusaadavalt tuvastada. Arvestades laenu andmise aega, kattub kontoväljavõte ilmselt vähemalt osaliselt võlausaldajate I ja II esitatud väljavõtetega. Eespool tuvastas kohus, et võlgnikul puudus regulaarne ja stabiilne sissetulek, mh sisaldus laekumistes ka teiste laenulepingute alusel saadu, ning olid kohustused teiste krediidiandjate ees. Kohus nõustub halduriga, et võlausaldaja III ei ole krediidivõimelisuse kontrolli sisuliselt teostanud ning väljastas laenu isikule, kelle laenu tagastamise võimekus ei olnud jätkusuutlik; mh ei nähtu, et võlausaldaja III oleks hilisema laenu andmisel võtnud arvesse isegi tema enda ees olevat varasemat finantskohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal III alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda mh lepingutasu, haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingute sõlmimise ajal (seega 0% aastas). Põhjendatuks ei saa pidada ka maksmata arvetest tulenevat nõuet 91,91 eurot. Piisav ei ole võlausaldaja III üldsõnaline selgitus, et XXX, XXX, XXX on eraldi sõlmitavad lisateenused, mis kehtivad kõigi laenude puhul. Arusaamatuks jääb, milles teenus seisnes ja kuidas on sellest tulenev võimalik nõue kujunenud. Arvestades, et tegemist on kõigi laenudega seotud lisateenusega, ei ole võlausaldajal III alust seda nõuda ka tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgedest. Eeltoodut arvestades tuleb kogu võlgniku tasutud raha lugeda makstuks laenu põhiosa katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegseks tagasimakseks). Nõudeavalduse kohaselt oli laenusumma 14.02.2022 lepingu alusel 3189 eurot ja 16.03.2022 lepingu alusel 425 eurot. Nõudeavalduses ja lepingute p-s 1.12 märgitud algsetes laenusummades sisaldub ka lepingu p-s 1.22 märgitud lepingutasu, mis arvati üldtingimuste p-st 4.1 ja nõudeavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtuvalt juba väljamaksete tegemisel laenusummast maha. Seega on väljamakstud ja saadud laenusummad lepingutasude võrra väiksemad: 14.02.2022 lepingu järgi 3000 eurot (laenusumma 3189 eurot - lepingutasu 189 eurot) ja 16.03.2022 lepingu järgi 400 eurot (425 - 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole võlausaldajal III õigust nõuda lepingutasu kokku 214 eurot (189 + 25). Võlausaldaja III 14.08.2023 seisukohale lisatud arvestusest nähtuvalt laekus võlgnikult 14.02.2022 lepingu nr XXX alusel 848,88 eurot ning 16.03.2022 lepingu nr XXX alusel 97,56 eurot, seega kokku 946,44 eurot. Samas ei kajastu tabelis XXX, XXX, XXX lisateenuste tasud. Halduri vastuväite kohaselt tegi võlgnik tagasimakseid kokku 1514,13 eurot, võlausaldaja III ei ole vastupidist väitnud. Seega tuleb lugeda kogu võlgniku tasutud 1514,13 eurot makstuks krediidisumma 3400 euro (3000 + 400) katteks ning pidada võlausaldaja III nõuet põhjendatuks põhiosa 1885,87 euro ulatuses (3400 - 1514,13). Arvestades, et haldur ei vaidlustanud võlausaldaja III nõuet 2040,51 euro ulatuses, tuleb ka kohtul tunnustada nõuet 2040,51 eurot. Võlausaldaja III nõue tuleb jätta tunnustamata 2039,68 euro ulatuses (4080,19 - 2040,51).
6.Halduri 18.09.2023 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 100 1 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, v.a PankrS § 1001 lg 2 p-s 10 märgitud võlausaldajate häälte arvu. See ei anna siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus leiab, et põhilises osas on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Seoses võlausaldajate I ja II nõuetega märgib kohus, et sisuliselt on haldur esitanud neile vastuväited juba 06.07.2023 puuduste
Tsiviilasi nr 2-23-4366 kõrvaldamise ettekirjutustes, seega enne vastuväidete esitamise tähtaja möödumist; 28.08.2023 andis haldur võlausaldajatele I ja II täiendava võimaluse seisukohtade esitamiseks. Kohus leiab, et halduri 18.09.2023 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised vastavalt nimekirjas toodule, arvestades vastuväidete lahendamisel tuvastatut. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. Võlausaldajate nõuded kokku 14 830,55 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS § 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Ükski nõue ei ole PankrS § 1003 lg 4 alusel kaitsmiseta tunnustatud. Võlausaldajate I, II ja III nõuded jätab kohus osaliselt tunnustamata (vt põhjendava osa p 5).
7.Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.