Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X Usaldusisik: C
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus ja saata tsiviilasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Avaldada teade Harju Maakohtu 24.04.2023 määruse tühistamise ja X kohustustest vabastamise menetluse jätkumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 10.05.2021 määrusega algatati X (võlgnik) kohustustest vabastamise menetlus, nimetati usaldusisikuks C (usaldusisik) ja kohustati teda esitama iga aasta aruanne, millest esimene tuli esitada hiljemalt 10.05.2022. Usaldusisik esitas esimese aruande pärast kohtu meeldetuletust 03.03.2023.
2.Maakohus küsis võlgnikult 06.04.2023 kirjaga selgitusi, miks ei ole tehtud võlausaldajatele väljamakseid. Kui seda on siiski tehtud, tuli selgitada väljamaksete tegemise asjaolusid ja esitada tõendid. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võlausaldajatele maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensionisambast väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ega usaldusisik kohtule ei vastanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis 24.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamata ja lõpetas menetluse. Ühtlasi vabastas kohus usaldusisiku tema kohustustest võlgniku usaldusisikuna ja määras avaldada teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 ls 2 alusel võlgniku kanda.
3.1.Kohustustest vabastamise menetlus algatati enne 01.07.2022, mistõttu kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted.
3.2.PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 5 ls 1 kohaselt võib kohus mh omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb lg-s 2 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldused on seega (1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustuse rikkumine; (2) rikkumise süülisus ja (3) sellega võlausaldajate huvide kahjustamine.
3.3.PankrS § 173 on sätestatud järgmised kohustused: -
tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida (lg 1); teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest (lg 2); mitte varjata saadud tulusid ning vara (lg 2); anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2); pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1⁄3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (TMS §-d 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele) (lg-d 3–5).
3.4.Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda teavet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta.
3.5.Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust. Kohtu arvestuse järgi tulnuks arvestades võlgniku sissetulekust võlausaldajatele maksta 9455,64 €, sh tulnuks väljamaksmiseks arvestada osa teisest pensionisambast väljavõetud summast 3190,55 €. Võlgnik ei teatanud, et ta oleks teinud võlausaldajatele makseid ja neid ei nähtu kohtule kättesaadavatest andmetest. Võlgnik on niisiis oma kohustust rikkunud ja olnud sealjuures vähemalt raskelt hooletu (VÕS § 104 lg 4).
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Võlgnik esitas 24.04.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja ta kohustustest vabastada. Võlgnik selgitas oma rasket majanduslikku olukorda, lubas osade võlausaldajate nõuded rahuldada kolme kuu jooksul ja märkis kahele võlausaldajale tasutud summad: Maksu- ja Tolliametile 170 € ning Swedbank AS-le umbes 6600 €. Kõige suurem võlausaldaja N on võlgniku andmetel surnud ja ta ei tea, kellele makseid teha. Täiendavalt selgitas võlgnik määruskaebemenetluse ajal, et ta edastas vastuse kohtu 06.04.2023 kirjale usaldusisikule tähtaegselt.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis osadele võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks. Suurem osa võlausaldajatest jättis kaebuse lahendamise kohtu otsustada, osa neist teatasid ka võlgnikult saadud maksetest. Swedbank AS vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 08.09.2023. 2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Kaebus rahuldatakse.
7.Maakohtu määruse tühistamise tingib eelkõige asjaolu, et menetluslikult polnud menetlust lõpetava lahendi tegemine lubatav. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osalised on mh võlausaldajad. Maakohtu 09.03. ja 10.05.2021 määruste järgi kuulus võlausaldajate hulka N (isikukood XXXXXXXXXXX). Rahvastikuregistri andmetel suri nimetatud isik 16.04.2022. Toimikust ei nähtu, et tal oleks olnud menetluses esindaja, st TsMS § 353 lg 1 kohaselt menetlus peatus. Toimikust ei nähtu, et võlausaldaja õigusjärglane oleks menetlust jätkanud. TsMS § 358 lg 2 ls 1 näeb ette, et menetluse peatumise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. Seega tegi maakohus vaidlustatud määruse ekslikult (vt nt RKTKo 03.11.2010, 3-2-1101-10, p 13). Enne menetluse lõpetamise otsustamist tuleb välja selgitada N õigusjärglus.
8.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eristanud piisavalt võlgniku ja usaldusisiku kohustusi. Samuti jäid enne vaidlustatud määruse tegemist välja selgitamata võlgniku tegelikud maksed võlausaldajatele, vaid osaliselt on nende kohta hakatud andmeid esitama alles määruskaebuse menetluse käigus. Maakohtul on võimalik saada andmeid ka võlausaldajatelt – see on asjakohane olukorras, kus võlgniku eest või nimel võib kohustusi täita kolmas isik. Maakohus ei peaks kiirustama isiku kohustustest vabastamata jätmise ennetähtaegse otsustamisega olukorras, kus kohtul puudub sisuline kontakt usaldusisikuga (nt 06.04.2023 kohtukiri on Kohtute Infosüsteemis märgitud usaldusisikule kättetoimetamiseks, aga tegeliku kättesaamise kohta andmed puuduvad). Siiski ei mõjuta need rikkumised ega kaebuse väited otseselt kaebuse lahendamist, sest eelmises punktis märgitud menetlusõiguslikul põhjusel tuleb vaidlustatud määrus igal juhul tühistada.
9.Maakohus avaldas kohe määruse tegemisel teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohus avaldab seetõttu ka teate menetluse jätkumise kohta.
10.Tänane määrus ei ole menetlust lõpetav lahend, mistõttu menetluskulude jaotust selles ei märgita. Maakohus peab kulude jaotuse otsustama asja lahendamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).
11.Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.