lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-143857/6

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 15.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-143857/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401KrediidivahenduslepingVÕS § 396 lg 1, 2Laenulepingu mõisteTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-24-143857

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. detsember 2025

Tsiviilasja nr

2-24-143857

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi P.Q vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi hind

391 eurot 12 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kostja: P.Q (isikukood XXX; elukoht XXX xx, XXX, xxxx; e-post xx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja TKM Finants AS-i ja P.Q vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidilepingust tulenev võlgnevus 243 eurot xx senti ja 15. detsembri 2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 121 eurot 23 senti.
3.Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,065% päevas põhivõlgnevuselt (243 eurolt xx sendilt) alates 16. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 4842
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
4.
Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 eurot.
5.Jätta menetluskulud 95% ulatuses P.Q ja 5% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 342 eurot (käibemaksuta).
8.Mõista P.Q-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (342 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-24-143857 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.Q (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus 17. jaanuaril 2025 asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja 25. veebruari 2025. a hagi kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja TKM Finants AS-i vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidileping nr 346832-1. TKM Finants AS võimaldas kostjale ostulimiidi 500 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Kostja asus TKM Finants AS-i poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 18. oktoober 2023. a kuni 31. oktoober 2023. a ostulimiiti summas xx eurot xx senti. Kostja rikkus lepingutingimuste p 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 671579 alusel tähtajaga 10. november 2023. a. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKM Finants AS 25. jaanuaril 2024 lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse loovutamisest Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 243 eurot xx senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74 eurot 90 senti ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (243 eurolt xx sendilt) alates 26. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,065% päevas.
2.Kostja ei ole vastust hagile kohtule esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus, vaadanud tsiviilasja materjalid läbi, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja nõue tuleneb TKM Finants AS ja kostja vahel 18. oktoobril 2023 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr 346832-1 (dtl 31). Lepingus on märgitud, et ostulimiit on 500 eurot ja viivisemäär on 0,065% päevas. Ostulimiidi lepingu kohaselt kinnitab klient, et on tutvunud nii Partnerprogrammi kui ostulimiidi üldtingimustega ja TKM Finants AS andmekaitsetingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil www.partnerkaart.ee. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 4.1.2 kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel seitsme kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti perioodil 18. oktoobrist 2023 kuni 31. oktoobrini 2023 kokku xx eurot xx senti, mille kohta on kostjale väljastatud arve nr 671579 maksetähtajaga 10. november 2023 (dtl 38). Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevuse jääk 243 eurot xx senti.
5.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 18. oktoobril 2023 Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingu, et kostja kasutas 2023. a oktoobris ostulimiiti kokku xx eurot xx senti ning nõude jääk on 243 eurot xx senti. Hageja on esile toonud, et kostjale esitati ostulimiidi kasutamise eest arve ning hageja väitel on kostjal arve osaliselt tasumata.

Tsiviilasi nr 2-24-143857 Hageja väitel tuleneb kostja võlgnevus talle väljastatud arvest ning et tegemist on kaupade ostuhinnaga. Kohtu hinnangul ei ole TKM Finants AS kauba müüja, vaid on kostjaga sõlminud laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 tähenduses. Kuigi hageja ei ole seda ise välja toonud, saab kohus aru, et TKM Finants AS on kauba müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Finants AS-le laenuna. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (kaupadena, mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. Kohtu hinnangul ei ole tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Praegusel juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selliseks tasuks. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt, st arvetel toodud tähtajaks tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

6.Hageja nõuab viivist 0,065% päevas arvel toodud summalt alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 võimaldab pooltel leppida lepingus kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Arvestades Riigikohtu praktikat, on kohus seisukohal, et pooled said nõude aluseks olevas lepingus kokku leppida viivisemääras, mis ei ületanud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud viivist 243 eurolt xx sendilt alates 11. novembrist 2023 kuni 25. veebruarini 2025. Kohus mõistab kooskõlas TsMS §-ga 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Kostjalt tuleb mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 243 eurot xx senti perioodi 11. november 2023. a kuni 15. detsember 2025. a eest määras 0,065% päevas kokku 121 eurot 23 senti. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt (243 eurot xx senti) alates 16. detsembrist 2025 kuni nõude täitmiseni.
7.Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist tuginedes lepingu tingimuste p-le 7.8. Kohus selgitab, et esitatud ostulimiidi tingimuste punkt 7.8 sätestab: Partnerkaardi aegumisel toimub kasutatud Ostulimiidi eest tasumine vastavalt käesolevatele tingimustele. Kliendile määratud ostulimiit ja Partner Kuukaardi kontol olevad vabad vahendid liiguvad automaatselt uuele kaardile pärast selle aktiveerimist. Kui klient ei uuenda oma Partnerkaarti 3 kuu jooksul alates kaardil märgitud aegumise kuupäevast, on TKMF-il õigus ühepoolselt lõpetada ka ostulimiidileping käesolevates tingimustes toodud korras. Viidatud tingimuste punkt ei reguleeri sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus, vaadanud esitatud tingimused läbi, leiab, et võimalik, et hageja eksis hagiavalduses lepingu punkti numbriga ning soovis tugineda p-le 7.10, mille kohaselt: Ostulimiidilepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud rahaliste nõuete sissenõutavaks muutumist ega rahuldamist, seejuures kohustub klient hüvitama ka kõik nõude kindlakstegemise ja sissenõudmisega seotud kulutused.

Tsiviilasi nr 2-24-143857 Kohtu hinnangul ei anna ka viidatud punkt alust hageja sissenõudekulude nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepingus kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse kohta (meeldetuletuskirjade saatmise tasude kaudu). VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude, s.o u 95% ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
9.Hageja taotles riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 140 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 133 eurot (140 / 100 * 95).
10.Tulenevalt TsMS § 4842 kohaselt kuulub hagejale hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja sellest summas 19 eurot (20 / 100 * 95).
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 427 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on kulutanud 3,5 töötundi ning tunnitasu on 100 eurot. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Tsiviilasi nr 2-24-143857 TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus tuvastas, et hageja on alates 1. veebruarist 2025 käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase number EE102313213). Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud käibemaksuta. Kohus peab esindaja tunnitasu suurust 100 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud rahaliselt summas 200 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 190 eurot (200 / 100 * 95). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 342 eurot (133 + 19 + 190).

12.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja