OK Incure OÜ hagiavaldus T L vastu võlgnevuse nõudes 2000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046 Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja T L, isikukood xxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T L-lt (L, isikukood xxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks T L ja Inbank AS vahel Multitude Bank P.L.C vahel 07.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CLS-EE-9152 tulenev põhivõlgnevus 1378,83 eurot ja viivis perioodi 15.11.2022 – 17.08.2023 eest summas 107,76 eurot, s.o kokku 1486,59 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi T L vastu sissenõudmiskulu 50 euro, intressivõlgnevuse 165,04 euro ja viivise summas 298,37 euro nõuetes rahuldamata.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 263,91 eurot ning mõista nimetatud summa T L-lt OK Incure OÜ kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-23-109809
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.07.03.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1728,39 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku. Kohus lõpetas 07.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtule 18.08.2023 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1378,83 euro, intressi 165,04 euro (kokku lepitud intressimääras 49,09% aastas perioodi 18.08.2022 – 14.11.2022 eest), sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise 406,13 euro nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1378,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 15.11.2022 - kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 17.08.2023 vastavalt lepingule 49,09% aastas summas 406,13 eurot (hageja on esitanud viivise nõude vähendatud määras).
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-109809
3.Hagiavalduse kohaselt põhinevad hageja nõuded kostja vastu kostja ja Multitude Bank P.L.C (endine ärinimi Ferratum Bank Plc) vahel sõlmitud 07.04.2022 tarbijakrediidilepingul nr CLS-EE-9152. Laenulimiidi leping sõlmiti panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale eposti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Nimetatud lepingu alusel kasutas kostja laenulimiiti kokku summas 2470 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras, s.o 49,09% aastas. Viivisemäär vastas intressimäärale, s.o 49,09% aastas, 0,1345% päevas. Krediidikulukuse määr on krediidi kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidisummast või krediidi ülempiirist. Krediidi kulukuse määra abil saab võrrelda erinevaid pakkumisi. Krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 49,09% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
4.Kostja kohustus krediidi laenuandjale tagastama igakuiste maksetena. Kokku on kostja teinud makseid 1091,17 eurot, mis on arvestatud põhivõla katteks. Kostja ei teinud alates septembrist 2022 enam ühtegi tagasimakset. 30.10.2022 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust Laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi vaatamata meeldetuletuskirjale. Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 14.11.2022, kuna kostja oli võlgu septembri, oktoobri ja novembri maksed. Laenuandja loovutas oma nõuded hagejale. 02.03.2023 loovutas laenuandja oma nõuded hagejale, mille kohta saadeti kostjale teavitus.
5.Kohus küsis hagejalt andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta 07.08.2023 määruses ja selgitas, mille alusel kohus neid andmeid küsib. Hageja ei esitanud 17.08.2023 hagiavalduses ega hiljem vastavaid andmeid.
6.15.09.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
7.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-109809 hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja 15.09.2023 kohtumääruse kostjale kätte KÄPO kaudu 15.09.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 30.09.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
8.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Multitude Bank P.L.C ja kostja 07.04.2022 tarbijakrediidilepingu nr CLS-EE-9152, mille alusel avati kostjale krediidiliin ja mille alusel kasutas kostja laenulimiiti kokku summas 2470 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et Multitude Bank P.L.C, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
9.VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada krediidikulukuse määrast aasta kohta. Käesoleval juhul nähtub hagiavaldusest, et kostjale on lepingus kehtestatud krediidilimiit, mida ta võis endale sobival ajal, kas täielikult või osaliselt kasutusse võtta. Sellisel juhul kohaldub krediidikulukuse määrast teavitamise nõudele lisaks VÕS § 4061 lg 1, mis sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Seega ei ole piisav hagiavalduses märgitu, mille kohaselt märgiti krediidi kulukuse määr tüüpilise näitena (Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas). Kohus selgitab, et tüüpilise näitena tuleb krediidi kulukuse määr esitada VÕS § 541 lg 6 p-i 2 järgi osana lepingueelsest teabest, kuid VÕS § 551, mis käsitab lepingutingimuste edastamist finantsteenuse osutaja poolt tarbijale, ei võimalda ühelgi juhul jätta tarbijale edastamata VÕS §-s 4031 sätestatud teavet, sh teavitamata krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et Multitude Bank P.L.C oleks kostjale teinud teatavaks krediidi kulukuse määra nõuetekohaselt, s.o VÕS § 4061 lg-s 1 sätestatud viisil. VÕS § 408 lg 4 kohaselt tuleb krediidi kulukuse määra teavitamata jätmisel lugeda intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, sest hagiavalduses toodud asjaoludest järeldub, et kostja võttis krediidi kasutusele summas 2470 eurot. 9.1.Isegi, kui hagiavalduses toodut saaks pidada nõuetekohaseks teavituseks krediidi kulukuse määrast (61,79% aastast), siis ületaks nimetatud määr seaduses lubatu. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 07.04.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Kolmekordne määr oli seega 50,85%. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli tüüpilise näite 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-109809 puhul krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud juhul maksta krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
10.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on Multitude Bank P.L.C loovutanud 02.03.2023 tarbijakrediidilepingust nr CLS-EE-9152 tulenevad nõuded hagejale.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset perioodil september – november 2022. 30.10.2022 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust Laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi vaatamata meeldetuletuskirjale. Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 14.11.2022, kuna kostja oli võlgu septembri, oktoobri ja novembri maksed. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 1378,83 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 49,09% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 165,04 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 11.02.2023 – 15.06.2023. Kohtuotsuse p-s 9 toodud põhjendustel tuleb lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodil, s.o 18.08.2022 – 14.11.2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0%. Seega jääb intressinõue rahuldamata.
13.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepinguline intressimäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 15.11.2022 ja taotlenud kostjalt viivise 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-109809 väljamõistmist kuni 17.08.2023. Seega on viivise summaks 107,76 eurot (15.11.2022 31.12.2022 oli aastane viivisemäär 8%, s.o 0,021918% päevas ehk 0,302209 eurot päevas. Nimetatud perioodis on päevi 47. Seega on viivisesumma 0,302209*47=14,203823 eurot. Perioodil 01.01.2023 - 30.06.2023 oli viivisemäär aastas 10,5%, s.o 0,028767% päevas ehk 0,39665 eurot päevas. Nimetatud perioodis on 181 päeva. Seega on viivisesumma 0,39665*181=71,79365 eurot. 01.07.2023 17.08.2023 oli aastane viivisemäär 12%, s.o 0,032877% päevas ehk 0,453314 eurot päevas. Nimetatud perioodil oli 48 päeva. Seega on viivis nimetatud perioodil 0,453314*48=21,759072 eurot. 14,203823+71,79365+21,759072=107,76 eurot).
14.Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on ta korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult. Kostjale on edastatud 07.02.2022 nõudekiri koos teatega nõude loovutamisest, pretensioon 19.12.2022 ning hagihoiatus 04.01.2023. Lisaks on edastatud kostjale meeldetuletustega SMS ja e-kirju 15.12.2022, 17.01.2023, 24.01.2023, 08.02.2023 ja 22.02.2023. Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 1132 lg 1 p 1 ei ole iseseisev alus sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirja saatnud (esile ei ole toodud, millisel viisil kirjad saadeti, millised neist olid tasulised ja/või tasuta ja kuidas on hageja jõudnud nõudesummani 50 eurot). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.Kuna kohus rahuldas hagi 74,34% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 25,66% ulatuses hageja kanda.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot dokumentide kättetoimetamise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Seega on põhjendatud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-109809 menetluskulu 355 eurot. 74,34% 355 eurost on 263,91 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
18.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.