Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16408
Kohtuasi
X avaldus Y ja Q vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Elektrilevi OÜ määruskaebus ja Y vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik I (avaldaja poolel): F (isikukood XXXXXXXXXXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik II (avaldaja poolel): Z (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (isikukood XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Kadri Michelson
I: lepinguline
Y esindaja
Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Puudutatud isik III: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja Carmen Linnumäe Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elektrilevi OÜ määruskaebus.
2.Jätta Y vastumääruskaebus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 09.08.2023 määrus osaliselt, s.o resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus osaliselt ja määrata isikliku kasutusõiguse tingimused kindlaks käesoleva määruse p-s 4.2 sätestatu kohaselt. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.2.Kohustada Yd (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Qd (isikukood XXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks elektripaigaldise majandamiseks (sh elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, Elektrilevi OÜ-l lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil) kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel:
4.2.1.Elektrilevi OÜ on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi OÜ ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest;
4.2.2.kinnisasja registriosa numbriga 17801 igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;
4.2.3.Elektrilevi OÜ on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama;
4.2.4.Elektrilevi OÜ kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulud.
4.3.Lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaan.
4.4.Jätta X, F, Z, Y ja Q menetluskulud nende endi kanda. Jätta Elektrilevi OÜ menetluskulud võrdselt X, Y ja Q kanda.
4.5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
5.Elektrilevi OÜ määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud jätta võrdselt X, Y ja Q kanda. Y vastumääruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
2-21-16408
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik I) ja Q (puudutatud isik II) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks.
2.Avaldaja täpsustas 17.02.2022 oma nõudeid ning palus:
2.1.Kohustada puudutatud isikuid I ja II tahteavalduse andmiseks (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses) ja asendada puudutatud isikute I ja II tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga ning sisse kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale puudutatud isiku III kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha lisas 1 olevale plaanile ning järgmistel tingimustel: 1) avaldaja on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid.
2.2.Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks eeltoodud punktis välja toodud nõude rahuldamist, kohustada puudutatud isikuid I ja II nõusoleku andmiseks (sealhulgas asendada vajalikud puudutatud isikute I ja II tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga) aadressil Tallinn, Lühike jalg 6 asuvale kinnistule (kinnistusregistri registriosa number 17801) elektripaigaldise rajamiseks avaldaja kulul elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses, mis on toodud puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval plaanil, võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; ning määrata Tallinn, Lühike jalg 6 asuva kinnistu (registriosa number 17801) kaasomandi kasutuskord (sh muuta vastavalt kinnistul kehtivat kaasomandi kasutuskorda) järgnevalt: 1) avaldaja on kohustatud rajama puudutatud isiku III 1.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval plaanil oleva elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest;
2-21-16408 3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid.
3.Avalduse kohaselt ostis avaldaja 2020. aasta alguses AS Finest Groupi käest 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Lühike jalg 6, Tallinn (edaspidi kinnistu). Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub teine 1⁄2 kinnistust ühisomandina puudutatud isikutele I ja II. Kinnistu koosneb kahest korterist. Lühike jalg korter 1 kuulub omandiõiguse alusel puudutatud isikutele I ja II ühisomandina ning Lühike jalg korter 2 kuulub avaldajale. Lisaks korteritele asub hoones ka galerii. Tegemist on Tallinna vanalinnas asuva kinnistuga, mille pinnareljeefi erinevuse tõttu on mõlemal korteril täiesti sõltumatu sissepääs erinevatelt tänavatelt. Korter 1 elanikud sisenevad enda korterisse Toompea poolsest küljest, s.t. Pikalt tänavalt, ning korter 2 elanikud all-linna poolsest küljest Lühikene jalg tänava kaudu.
4.Kinnistul asuva hoone elektriliitumine kuulub AS-le Finest Group, kellele Lühike jalg 6 kaasomanikud edastavad elektritarbimisega seotud näitusid ja tasuvad igakuiselt läbi eeltoodud äriühingu oma elektritarbimise eest puudutatud isikule III. Eeltoodu tähendab, et AS Finest Group OÜ-l on peavoolumõõtja, s.t. antud äriühing on justkui vahendaja, kellele korter 1 ja 2 omanikud peavad esitama igakuiselt näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate kaudu tarbitud elektri eest. AS Finest Group omakorda tasub puudutatud isikule III peavoolumõõtja näitude järgi ning esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale elektritarbijale.
5.Antud juhul on tekkinud segane sundolukord Lühike jalg 6 hoone kaasomanike suhtes, kes peavad tasuma läbi vahendaja puudutatud isikule III elektriarveid ning antud sundolukord on ebamugav nii Lühike jalg 6 kinnistu kaasomanikele kui ka AS-le Finest Group, kes samuti ei soovi olla elektritarbimise vahendajaks Lühike jalg 6 kaasomanike ja puudutatud isiku III vahel.
6.Pärast uue elektriliitumise rajamist Lühike jalg 6 kinnistule oleksid kinnistu omanikel uued elektriliitumise tingimused ning eelised võrreldes hetkel olemasoleva olukorraga ja need oleksid alljärgnevad: 1) Lühike jalg 6 kinnistu korter 1 ja korter 2 saaksid eraldi elektriliitumise ning iseseisva lepingu puudutatud isikuga III; 2) AS Finest Group, kellel ei ole mingisugust õiguslikku ega faktilist seoses Lühike jalg 6 kinnistuga, ei peaks enam olema elektritarbimise vahendajaks Lühike jalg 6 korteri 1 ja 2 omanike ning puudutatud isiku III vahel; 3) Lühike jalg 6 kinnistu korteriomanike elektritarbimine oleks teineteisest sõltumatu ning elektrinäitude edastamine toimuks kauglugemise teel; 4) jääksid ära segadused ja sellest tekkivad arusaamatused elektriarvete osas Lühike jalg 6 korteriomanike vahel, mis on tingitud inimlikest vigadest, tasumisega viivitamisest, näitude mõõtmisvigadest jne.
7.Projektdokumentatsioon ja puudutatud isiku III nõusolek vastavate tööde teostamiseks on juba olemas peaaegu kaks kalendriaastat ning selleks, et vastavate töödega alustada, tuleb rajatavale elektrikaablile (pikkusega ca 5m, mis läbib trepikoda) seada Lühike jalg 6 kinnistu kõikide kaasomanike poolt isiklik kasutuõigus puudutatud isiku III kasuks. Lühike jalg 6 korter 1 ühisomanik puudutatud isik II on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutuõiguse
2-21-16408 seadmisega puudutatud isiku III kasuks, kuid korter 1 ühisomanik puudutatud isik I keeldub nõusoleku andmisest. Avaldaja on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutusõiguse seadmisega puudutatud isiku III kasuks.
8.Arvesse võttes kõiki eeltoodust tulenevaid asjaolusid ei ole avaldajal jäänud muud õiguslikku lahendust, kui pöörduda käesoleva avaldusega kohtusse puudutatud isikute I ja II vastu nõusoleku saamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Avaldajal puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liitumiseks ning seetõttu on põhjendatud avalduse rahuldamine.
9.Käesoleval juhul on täidetud asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 1581 kohaldamise eeldused. See, et kavandatud elektripaigaldis on avalikes huvides, tuleneb selgelt AÕS § 1581 lg-st 2, kuna puudutatud isikule III laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-st 1 tulenev kohustus. Lühike jalg 6 ja selle ümbruse teeninduspiirkonna omanik on puudutatud isik III, seega on nende võrguga liitumine ainuke võimalus. Liitumistingimuste väljatöötamisel puudutatud isiku III poolt on arvesse võetud kõiki võimalikke aspekte (nii majanduslikke, tehnilisi kui ka kaasomanike huve ja/või nende huvide võimalikult vähest riivet). Lisaks asub elektrikaabel juba ammu vahetult trepikoja seina taga tänaval ja seetõttu on see nii tehniliselt kui ka majanduslikult kõige vähem häirivam võimalus (3 m ulatuses läbib kaabel trepikoda). Kui selleks tekib vajadus, taastab avaldaja siseviimistluse samal kujul pärast tööde lõppu avaldaja enda kulul.
10.Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et AÕS § 1581 lg-le 1 saab tugineda vaid liituda sooviv isik ning vaid siis, kui tal puudub muu ühendus. Samuti selgitab avaldaja sellega seoses järgnevat: 1) avaldaja ongi liituda sooviv isik, tegemist on uue liitumisega (st seda liitumist ei ole varem eksisteerinud); 2) avaldaja soov ei ole mitte liitumise võimaldamine läbi teise isiku kinnisasja, vaid läbi ühiskasutuses oleva kinnisasja osa (trepikoda läbiva kaabliosa üldpikkus ligi 3m), kusjuures puudutatud isik I on siin ühisomanik koos puudutatud isikuga II, kes oli ise liitumise algataja ning sellega nõus; 3) tegelikult puudub Lühike jalg 6 kinnistul elektriliitumine puudutatud isikuga III: tänane liitumine on läbi kõrvalkinnistu Pikk jalg 5, millega on kahel majal ühine peakaitse.
11.Isegi kui AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused ei oleks täidetud, on avaldaja nõude eeldused täidetud tulenevalt AÕS § 72 lg-st 5 ja hea usu põhimõttest. Puudutatud isik I on hea usu põhimõttest tulenevalt kohustatud andma nõusoleku elektriühenduse rajamiseks ja majandamiseks, kuna see on kõigi kaasomanike ja ka avalikes huvides ning praktiliselt ei riiva puudutatud isiku I huve.
12.Olemasolev liitumine tekitab kaasomanikele olulisi ebamugavusi ja häireid. Kuivõrd kogu Lühike jalg 6 kinnistu (k.a galerii) on elektriküttel, sh kuumutusseadmed ning saunad, võib tippkoormuse ajal tekkida elektrivarustuses häireid, kuna peakaitsme võimsus on piiri peal. Selle olukorra vältimiseks ongi mõeldud kõnesolev liitumine, mis võimaldab anda kinnistule lisavõimsust ning sellega tagada suurem elektrijulgeolek ning turvalisus, kuna Tallinna vanalinna muinsuskaitsepiirangute tõttu pole muude küttelahenduste kasutuselevõtt kahjuks võimalik. Ebaõige on puudutatud isiku I seisukoht, mille järgi saaks kavandatava liitumisega taotletavaid eesmärke saavutada olemasoleva liitumise raames.
13.Puudutatud isiku I käitumine on pahatahtlik. Elektrivarustuse osas ristkasutusest loobumine on kõigi kaasomanike huvides. Elektriliitumise rajamine ei kahjusta kuidagi puudutatud isiku I
2-21-16408 huve. Kaasomanikul ei tohi olla õiguslikult kaitstavat huvi suvaliselt keelduda lubamast kaasomandi kasutamine, mis on vajalik teiste kaasomanike huvides. Kogu talumine seisneb paigaldatud elektrikaablis, mis läbib ühiskasutuses olevat trepikoda. Kaabel ei ole trepikojas nähtav, tuntav ega kombatav. Puudutatud isik I ei ela antud aadressil, tema korteri üürilised ei kasuta seda trepikoda. Ta ei ole isegi teadlik olemasolevate kaablite asukohast ja arvab ekslikult, et ta juba talub mingit talle mittekuuluvat elektrikaablit. Nimetatud 3-meetrine lõik ei eristu muudest majas sisalduvatest elektrikaablitest (neid on korterites elektrivarustuse tagamiseks ilmselt sadades meetrites).
14.Kohtumenetluse on põhjustanud puudutatud isik I, kes ei ole vastanud vähemalt neljale avaldaja kirjalikule pöördumisele kohtueelselt ning on vältinud ka suulist suhtlust. Sellises olukorras ei tohi menetluskulusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda, vaid neid peab kandma puudutatud isik I.
15.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog RN on 27.11.2019 kooskõlastanud projekti asendiplaani. Projekti koostamine, kooskõlastamine erinevate ametiasutustega on rangelt reglementeeritud ja litsentseeritud tegevus ning puudutatud isiku III pädevusse ja vastutusalasse kuuluv teema.
16.Tuginedes PL ebaõigele hinnangule esitas puudutatud isik I ettepaneku kilbi uue võimaliku asukoha suhtes, sidudes asukoha uute nõudmistega, mis sisaldavad kogu trepikoja ümberdisainimist ja remonti. Ühtlasi tähendaksid eeltoodud tööd avaldajale täiendavaid olulisi rahalisi kohtustusi, mis lisaks elektriliitumisega seotud tööde korraldamisele tähendaks avaldajale ka enda kulul kogu trepikoja kapitaalremonti. Avaldaja peab vajalikuks rõhutada, et elektrikilbi paigaldamisel uude puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivsesse asukohta on tarvis eelnevalt teostada Leonhard Weiss OÜ-l projekti muudatus. Samuti tuleb korraldada ja hankida uued kooskõlastused. Puudutatud isiku I poolt taotletud projekti muudatus seoses kilbi võimaliku asukoha muudatusega avab kogu liitumisprotsessi uuesti, mis venitab kogu protsessi kulgemist rohkete kuude (kui mitte aastate) võrra ning võttes arvesse puudutatud isiku I senist tegevust ja/või tegevusetust kaasomanikuna kogu protsessi tahtlikult venitamisel võib lõpptulemus lükkuda määramatusse tulevikku. Puudutatud isikute seisukohad
17.Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
17.1.Käesoleval juhul on täitmata AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused. Riigikohtu praktika kohaselt lähtub AÕS § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt RKTKo 11.10.207, 2-15-17137, p 15). Puudutatud isiku I kui ka avaldaja kaasomandis oleval kinnisasjal on olemas elektriliitumine, mistõttu puudub alus AÕS §-i 1581 kohaldamiseks.
17.2.Uue liitumise rajamiseks puudub vajadus, mõistlik põhjus ja alus. Kaasomandis oleval kinnistul on olemas toimiv elektriliitumine. Avaldajal on olemas toimiv elektriliitumine enda kasutuses oleva tarbimiskohaga (kinnistu korter 2), mis jookseb läbi puudutatud isikute I ja II ühisomandis oleva kinnistu osa ning mille talumise kohustust puudutatud isik I juba täidab. Arusaamatu on, millisel alusel peaks puudutatud isikul I avaldaja soovil tekkima uus eraldiseisev kohustus taluda veel üht elektriliitumist lisaks juba olemasolevale. Ühel kinnistul mitme korteri paiknemine või kinnistu mitmeks reaalosaks jagunemine ei eeldagi, et igal kaasvõi ühisomanikul on eraldiseisev vahetu ühendus tehnovõrgu- või rajatisega. Kaasomanike
2-21-16408 huvides on liitumise olemasolu ja toimimine ning ei ole vahet, kust kaudu liitumine tuleb, sh kui see läbib naaberkinnistut.
17.3.Väidetavad ühisliitumisest tingitud ebamugavused ei õigusta täiendava liitumise rajamist ega kaalu üles puudutatud isikute I ja II huve. Uue elektriliitumise rajamine kahjustab puudutatud isiku I huve. Ainuüksi avaldaja soov omada otseliitumine ja kõrvaldada avaldaja ja puudutatud isikute I ja II ühisest liitumisest tekkivad ebamugavused näitude esitamisel ja arvete tasumisel ei kaalu üles puudutatud isiku I omandi- ja sellega kaasnevaid kinnistu osa kasutamise ja käsutamise õigusi.
17.4.Avaldaja poolt valitud elektriliitumise viis, sh selle käigus paigaldatav elektrikilp, ei sobi vaidlusaluse kinnistu trepikotta ega ole selle asukohta, eripärasid (sh muinsuskaitsealas asumine, avalikult kasutatav jne) ega stiili arvestades aktsepteeritav. Avaldaja poolt viidatud Muinsuskaitseameti nõusolekust ei saa sobiva rajamise viisi otsustamisel lähtuda, kuivõrd see oli antud tegelikkusele mittevastava plaani alusel.
18.Puudutatud isik II märkis, et ta nõustub avaldusega ning toetab uue elektriliitumise rajamist.
19.Puudutatud isik III nõustus enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega.
19.1.Puudutatud isik III kinnitas, et avaldaja on AS-lt Finest Group üle võtnud liitumislepingu nr 326940 kinnistu Lühike jalg 6 võrguühenduse väljaehitamiseks, mis tähendab, et tegemist on liitumislepingu ülevõtmisega, mille alusel ehitatakse võrguühendus Lühike jalg 6 kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik, kuna avaldaja elektriliitumise tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk läbi Lühike jalg 6 kinnistu. Lühike jalg 6 kinnisasjal puudub täna eraldiseisev elektriliitumine ja kinnistu elektrivarustamine on Lühike jalg 5 kinnisasja kaudu. Puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue liitumisena ehk tegemist ei ole täiendava liitumise rajamisega Lühike jalg 6 kinnisasjale. Puudutatud isik III on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lg 1 p-st 1 tulenev kohustus asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohane elektripaigaldis ning punkti 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini.
19.2.Tegemist on tehniliselt otstarbekaima lahendusega. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 19 lg-st 5 määrab uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Puudutatud isik III on kavandanud kõnesoleva liitumise läbi Lühike jalg 6 hoone koridori tulenevalt asjaolust, et võrguühendus tuuakse mööda Lühike jalg 6 tänavat ning liitumiskilp nr 166568 paigaldatakse hoone tehnoruumi seina peale, mis asub koridori lõpus. Tehnoruumis asub täna ka elektrienergia mõõteseade. Enne liitumiskilbi paigaldamist korrastatakse olemasolevad kaablid. Jaotuskilbi ja liitumiskilbi vahel tehakse ühendus kaabliga nr 155201. Hoone sees paigaldatakse kaablid lae külge, sama trassil olemasolevate kaablitega. Eelneva tõttu on kavandatud lahendus tehniliselt otstarbekas.
19.3.Puudutatud isik III tugineb liitumiskilbi asukoha valikul Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti projekteerimistingimuste NR 1911802/05838 p-le 5, mis ütleb järgmist: „Liitumiskilpi tänavamaale mitte projekteerida, paigaldada see kinnistule sobivasse asukohta.“ Tulenevalt asjaolust, et kinnistupiir ja maja sein on ühel joonel, on kilbi paigaldamiseks vaid kaks teoreetilist võimalust – paigaldada kilp hoonesse või süvistada hoone seina sisse. Käesoleval juhul ei ole süvistamine kahjuks võimalik, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei võimalda
2-21-16408 Tallinna vanalinnas hoone välisfassaadi suhtes süvistamistöid teostada. Liitumiskilbi paigaldamine asukohta, mis on illustreeritud avaldaja poolt 25.10.2022 esitatud tõendite neljandal lehel (foto, millel on kujutatud liitumiskilbi makett) on tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim lahendus. Liitumiskilpi võib üle värvida, kuid üksnes juhul, kui puudutatud isik III on andnud värvimise kavandile eelnevalt heakskiidu.
19.4.Puudutatud isik III kirjeldas liitumise rajamiseks teostavaid töid: 1) läbi välismüüri (paksus ca 1,5 m) puuritakse ava välisvõrgu maakaabli läbiviigu tarvis; 2) jaotuskilp (kus tehakse väljavõte maakaablist) asub vahetult nimetatud välismüüri vastas põrandal ja kaabel suundub puuritud avast kilpi; 3) jaotuskilbist avaldaja ainukasutuses olevatesse ruumidesse viiakse kaabel mööda seina karbikus lae äärde ja sealt mööda lae äärt kuni avaldaja ainukasutuses oleva korteri sissepääsu seinani. Selleks puuritakse auk lae äärest läbi seina, mille kaudu kaabel suundub edasi. Eeltoodud tööde ajakulu on eelduslikult 1-2 tööpäeva.
19.5.Lühike jalg 6 kinnistu võrguühendus on täna tagatud läbi Lühike jalg 6a ja Pikk jalg 5 kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Pikk jalg 5 kinnistule) asub Pikk jalg 16a aadressil asuvas alajaamas. Viidatud Pikk jalg 5 liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib mitut kinnistut) on kaks peakaitset, millest mõlema suurus on 3X80 A. Eeltoodu tähendab, et Lühike jalg 6 kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule määratud peakaitse. Kuivõrd Tallinna vanalinnas on endiselt kinnistuid, mis saavad oma elektrivarustuse läbi teistele kinnistutele paigaldatud kaablite, siis tänapäevased projekteerimisnõuded taolist lahendust ei võimalda. Liitumisühenduse tagamiseks tuleb võrguettevõtjal rajada liitumispunkt liituda soovivale kinnisasjale. Rajamaks Lühike jalg 6 kinnistule liitumist, on seda majanduslikult ja tehniliselt otstarbekam teha projektis näidatud kujul, millisel juhul läbib projekteeritud kaabelliin kolme kohalikule omavalitsusele kuuluvat tänavamaad (Rataskaevu tänav, Rüütli tänav ja Lühike jalg) ja ei tekita täiendavaid kitsendusi teistele eraomanikele.
19.6.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.11.2019 kooskõlastus projektile on kehtiv ning projekt ei vaja täiendavaid kooskõlastusi. Nõue liitumiskilbi asukoht Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga kooskõlastada tuleneb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.09.2019 projekteerimistingimuste nr 1911802/05838 punktist 6. Seejuures on 27.11.2022 väljastatud kooskõlastusel kuvatud selgelt nii jaotus- kui ka liitumiskilbi asukoht. Lisaks on asendiplaanil kirjeldatud nõuded kaabeldusele ja liitumiskilbi asukohale. Maakohtu määrus ja põhjendused
20.Harju Maakohtu 09.08.2023 määrusega avaldus rahuldati. Maakohus kohustas puudutatud isikuid I ja II andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel (ning asendas puudutatud isikute I ja II tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga): 1) avaldaja on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud isiku III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) puudutatud isikud I ja II on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise
2-21-16408 talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) avaldaja on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) avaldaja kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid. Maakohus luges määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaani. Maakohus jättis avaldaja, F, Z, puudutatud isikute I ja II menetluskulud nende endi kanda ning puudutatud isiku III menetluskulud võrdselt avaldaja ning puudutatud isikute I ja II kanda.
21.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: 1) avaldaja 1⁄2 mõttelises osas ning puudutatud isikud I ja II (ühisomanikena) 1⁄2 mõttelises osas olid avalduse esitamise ajal Lühike jalg 6 kinnisasja kaasomanikud; 2) Lühike jalg 6 kinnisasja kasutamist reguleerib kaasomanike 11.04.2002 kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise kohta, mis kehtib kinnistu igakordsete kaasomanike suhtes, kuna selle kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus; 3) hoone elektriliitumine kuulub AS-le Finest Group, kellel on peavoolumõõtja, s.t. AS Finest Group on vahendaja, kellele korter 1 ja 2 omanikud peavad esitama igakuiselt näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate kaudu tarbitud elektri eest; AS Finest Group omakorda tasub puudutatud isikule III peavoolumõõtja näitude järgi ning esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale elektritarbijale; 4) Lühike Jalg 6 kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule määratud peakaitse – Lühike jalg 6 kinnistu elektrivõrguühendus on täna tagatud läbi Lühike jalg 6a ja Pikk jalg 5 kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Pikk jalg 5 kinnistule) asub Pikk jalg 16a aadressil asuvas alajaamas; viidatud Pikk jalg 5 liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib mitut kinnistut) on kaks peakaitset, millest mõlema suurus on 3x80A; 5) avaldaja on AS-lt Finest Group üle võtnud liitumislepingu nr 326940 kinnistu Lühike jalg 6 võrguühenduse väljaehitamiseks; 6) avaldaja omandiosa ühisomanikena on 22.12.2022 sisse kantud F ja Z, kes on asja menetlusse kaastatud kolmandate isikutena avaldaja poolel.
22.Maakohus viitas KRS § 341 lg-tele 1 ja 8, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-le 5, AÕS § 79 lg-le 2 ning AÕS § 1581 lg-tele 1-3. Tulenevalt AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 3 sätestatust on võimalik Lühike jalg 6 võrguühenduse väljaehitamine ja selle talumine sätestada Lühike jalg 6 kõigi kaasomanike (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1) ning võrguettevõtja (puudutatud isik III) vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk (mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse kinnisasjale võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) tehnovõrgu majandamiseks. Seega on väär puudutatud isiku käsitlus, justkui on AÕS § 1581 kohaldamise vältimatuks eelduseks sundvalduse seadmine, kuna seda saab teha ka kokkuleppel.
23.Avaldaja on üle võtnud võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu nr 326940 Lühike jalg 6 kinnistu võrguühenduse väljaehitamiseks. Selleks, et nimetatud eesmärk saaks realiseeruda, on
2-21-16408 vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Kõik Lühike jalg 6 kaasomanikud peale puudutatud isiku I on nõus vastava kokkuleppe sõlmima.
24.AÕS § 1581 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui esinevad kaks talumiskohustuse tekkimiseks vajalikku eeldust: 1) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides; 2) puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks.
25.Tarbija elektriga varustamine on AÕS § 1581 lg 1 tähenduses avalik teenus (vt ka RKTKm 12.11.2008, 3-2-1-91-08, p 10). Seega on täidetud AÕS § 1581 lg 1 kohaldamise esimene eeldus – kõnealune tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides.
26.Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 19 lg-st 5 on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja.
27.Võrguettevõtja puudutatud isik III on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse Lühike jalg 6 kinnistule võrguühenduse tagamiseks. Kohtule ja kinnisasja omanikele on projekti realiseerimiseks vajalikke töid piisava täpsuse ja selgusega kirjeldatud. Tööd planeeritakse teostada vastavalt kohtule esitatud plaanile (I kd, tlk 37 – isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan). Puudutatud isiku II eest tööde teostaja ning projekteerija Leonhard Weiss OÜ on kirjeldanud, miks on otsustatud teostada tööd just käesoleval viisil. Kuivõrd eelnimetatud isikud on eelviidatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 kohaselt võrgu konfiguratsiooni ja väljaehitamise küsimustes pädevad, siis asub kohus seisukohale, et on põhjendatud lähtuda kohtule esitatud plaanist (I kd, tlk 37 – isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan) ja rajada elektrikapp algselt planeeritud viisil ja asukohta (vt ka I kd, tlk 171; I kd, tlk 188 - asendiplaan). Kohtu ette on toodud, et tööd ei ole suuremahulised (teostamise aeg 1-2 tööpäeva) ning nendega ei kaasne elektrikatkestust (elektrivarustus toimub tööde ajal praeguse ühenduse kaudu).
28.Asjakohatu on puudutatud isiku esitatud sisearhitekti arvamus, kuivõrd asjaosaliste subjektiivsed eelistused kilbi asukoha ja välimuse osas ei oma asja lahendamisel tähtsust. Sisearhitektil puudub pädevus anda arvamust ehitustehnilistes küsimustes. Rajatav paigaldus on standardse suuruse ja välimusega. Kõik asjaomased asutused, kes peavad vastavad planeeritavad tööd kooskõlastama, on seda teinud. Kui asjaosalised peavad vajalikuks elektrikilpi ümbruskonnaga paremini sobitada, on puudutatud isik III seda aktsepteerinud, kuid seadnud eeltingimuseks soovitud lahenduse eelneva kooskõlastamise.
29.Kohtuni on toodud, et uude asukohta kapi paigaldamine eeldaks senise projekti muutmist ja uute kooskõlastuste hankimist, mis on kulukas. Samuti oleks see ebamõistlik, kuivõrd projektijärgne lahendus omanike, sh puudutatud isiku huve ei riiva.
30.Asjakohatu on ka puudutatud isiku I viide, et muinsuskaitseline kooskõlastus puudub. RN, kes on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog, on planeeritavad
2-21-16408 tööd kooskõlastanud. RN 31.10.2022 e-kiri viidatud kooskõlastuse kehtivuse raames tähtsust ei oma.
31.Kohtu hinnangul on kinnisasja omanike parimates huvides, kui nende kinnisasja varustatakse elektrienergiaga personaalsest liitumispunktist, mis teenindab üksnes ühte kinnisasja. Selliselt on tagatud varustuskindlus, mis ei sõltu kolmandatest isikutest. Seega ei ole praegune kinnisasja elektrienergiaga varustamise lahendus, kus elektrienergiat ja selle eest tasumist n-ö vahendab neile kolmas isik (kes ei ole isegi vaidlusaluse kinnisasja omanik), kinnisasja omanike huvidega kooskõlas. Liiati tuleb rõhutada, et liitumispunkti rajamisega seotud asjaajamise on enda kanda võtnud avaldaja, olles sealjuures valmis kandma ka projekti teostamisega seotud kulud.
32.Isikliku kasutusõiguse tingimused tulenevad avalduse resolutsioonist ning menetlusosalised ei ole nende osas vastuväiteid esitanud. Seega lähtus kohus avalduse resolutsioonist.
33.Kuivõrd kohus on avalduse primaarnõude osas rahuldanud, ei analüüsinud kohus avaldust alternatiivsel alusel.
34.Maakohus viitas TsMS § 172 lg-le 1 ning märkis, et olukorras, kus antud menetlus toimus kinnisasja omanike endi huvides, tuleb avaldaja, kolmandate isikute ning puudutatud isikute I ja II menetluskulud jätta nende endi kanda. Puudutatud isik III on menetlusse kaasatud üksnes kaasomanike erimeelsuste tõttu, mistõttu ei ole õiglane jätta menetlusega temale tekitatud kulusid tema enda kanda. Puudutatud isiku III menetluskulud on õiglane jätta võrdselt avaldaja ning puudutatud isikute I ja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi jõustumist. Puudutatud isiku III määruskaebus
35.Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada puudutatud isikuid I ja II andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 17801 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks, puudutatud isikul III lasuva elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil (kõik tegevused koos elektripaigaldise majandamine) kasutusõiguse alal vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel: 1) puudutatud isik III on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt puudutatud isikul III ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) puudutatud isik III on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama ning kandma elektripaigaldise majandamise ja hooldamisega seotud kulud.
2-21-16408
36.Maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kehtestades isikliku kasutusõiguse tingimustena kohustused avaldajale, kes ei ole kinnistu omanik ja isikliku kasutusõiguse pool. Isikliku kasutusõiguse seadmisel lepivad võrguettevõtja ja kinnistu omanik kokku, millisel viisil, sh milliste toimingute teostamiseks on võrguettevõtjal õigus kinnistut kasutada (AÕS § 225 lg 1). Isikliku kasutusõiguse tingimustes ei saa seada kohustusi avaldajale.
37.Kuna tarbija elektripaigaldise ühendamine võrguettevõtja võrguga on võrguettevõtja poolt osutatav võrguteenus, siis on ka teenuse osutamiseks vajaliku võrgu rajamine kuni tarbimiskoha liitumispunktini võrguettevõtja kohustus. Liitumislepinguga kohustub võrguettevõtja rajama kokkulepitud tingimustele vastava võrguühenduse ja ühendama tarbija elektripaigaldise võrguga ning liituja kohustub tasuma liitumistasu. Seetõttu on kohtumäärusega ebaõigesti määratud elektripaigaldise rajamise kohustus avaldajale ehk liitujale.
38.ELTS § 65 lg 1 p 1 alusel ühendab võrguettevõtja asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ELTS § 71 lg 1 alusel võtab võrguettevõtja võrguga ühendamise eest liitumistasu. Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ §-de 19, 20 ja 22 järgi sõlmivad tarbija ja võrguettevõtja uue võrguühenduse loomiseks liitumislepingu.
39.Maakohus kohustas avaldajat elektripaigaldist majandama ja hooldama ning kandma sellega seonduvad kulud. Nimetatud tingimus läheb selgelt vastuollu isikliku kasutusõiguse sisuga, kuivõrd isiklik kasutusõigus seatakse puudutatud isiku III kasuks justnimelt elektripaigaldise majandamiseks. Kuivõrd rajatav elektripaigaldis kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale, siis on ka elektripaigaldise hooldamise ning majandamise (kuni liitumispunktini) ning sellega kaasnevate kulude kandmise kohustus võrguettevõtjal. Avaldajal ei ole õigust võrguettevõtjale kuuluva võrgu suhtes toiminguid teostada, sh teostada toiminguid selle hooldamiseks või majandamiseks.
40.Kuigi maakohus on õigesti määranud, et puudutatud isikul I ja II on kohustus elektripaigaldist taluda, siis on kohus ebaõigesti määranud kohustatud isikuteks ainuüksi kinnistu praegused omanikud. Isiklik kasutusõigus on seotud kinnistuga ning läheb üle kinnistu igakordsele omanikule, mistõttu tuleb ka isikliku kasutusõiguse tingimused kehtestada kinnistu igakordsele omanikule. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et isikliku kasutusõiguse puhul määratakse kohustatud isikuna koormatud kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isikuna konkreetne subjekt isikuliselt (AÕS II komm (2014), § 225, p 3.1). Vastavalt AÕS § 237 lgle 1 läheb reaalkoormatis koos koormatud kinnisasjaga üle igale kinnisasja omandajale tema nõusolekust sõltumata (AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi sätteid). See tähendab, et reaalkoormatis on seotud kinnistuga, mida ta koormab, mitte konkreetse isikuga, kes on reaalkoormatise seadmiseks lepingu sõlminud. Kui reaalkoormatise seadnud isik võõrandab kinnisasja, millel on reaalkoormatis, läheb reaalkoormatise sisuks olevate tegude tegemise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule (AÕS II komm (2014), § 237, p 3.1).
41.Isikliku kasutusõiguse seadmiseks tuleb puudutatud isikul III sõlmida täiendavalt notariaalne leping F ja Zga. Teiste kaasomanikega saab puudutatud isik III sõlmida kokkuleppe üksnes kohtumäärusega ette nähtud tingimustel, kuna isikliku kasutusõiguse tingimusi saab kohaldada kogu kinnistu osas ühetaoliselt. Puudutatud isiku I vastumääruskaebus
2-21-16408
42.Puudutatud isik I esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda.
43.Käesoleval juhul ei ole täidetud AÕS § 1581 kohaldamise eeldused. Riigikohtu praktika kohaselt lähtub § 1581 eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo 2-15-17137/31, p 15). Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et nii puudutatud isiku I kui ka avaldaja kaasomandis oleval kinnistul on olemas elektriliitumine, mistõttu puudub alus AÕS § 1581 kohaldamiseks.
44.Täiendava liitumise rajamine kinnistule ei ole vajalik. Kinnistul juba on olemasolev ja toimiv elektriliitumine ning uue täiendava liitumise rajamine ei ole põhjendatud.
45.Isegi juhul, kui avaldajal oleks õigus nõuda täiendava võrguühenduse rajamist, ei ole selle rajamine avaldaja taotletud viisil põhjendatud.
46.Puudutatud isik I tõi kohtu ette mitmeid asjaolusid, mis kinnitavad, et avaldaja poolt välja pakutud elektriliitumise rajamise viis ei ole kõige sobivam ja asjakohase kinnistu eripärasid arvestav, kuid kohus jättis need ebaõigesti ja põhjendamatult arvesse võtmata.
47.Muinsuskaitseameti nõusolekust ei ole võimalik sobiva rajamise viisi otsustamisel lähtuda, kuivõrd see oli antud tegelikkusele mittevastava plaani alusel. Teisisõnu, vastav Muinsuskaitseameti nõusolek ei käi käesolevas asjas tähtsust omava plaani kohta. Avaldaja poolt soovitud jaotuskilp ei ole kõnealusele alale üldse sobilik. Muinsuskaitseameti poolt väidetavalt avaldaja projektile saadud nõusolek oli tegelikult antud niivõrd üldise plaani alusel, mille puhul ei ole arvesse võetud asjakohase ruumi eripärasid ja omadusi. Sisearhitekti koostatud arvamus on asjakohane ning kinnitab avaldaja pakutud lahenduse ebasobivust.
48.Kohus jättis arvesse võtmata, et sisearhitekt, Muinsuskaitseamet ja puudutatud isik III kiitsid heaks puudutatud isiku I pakutud rajamise viisi. Sisearhitekt PL kinnitas oma 16.10.2022 arvamuses, et puudutatud isiku I poolt pakutud rajamise viis on sobilikum. Muinsuskaitseameti esindajad RN ja KF kinnitasid vastava kinnistu osaga kohapeal tutvudes, et puudutatud isiku I välja pakutud elektriliitumise rajamise viis ja sellega kaasnev siseviimistluslik lahendus on sobilikumad, kui on avaldaja soovitud ja välja pakutud variant.
49.Käesoleval juhul ei käi vaidlus elektriliitumise tehniliste tingimuste üle, vaid avaldaja soovitud elektriliitumise viisi, vormi ja asukoha üle, arvestades asjakohase ruumi eripärasid (st olemasolev viimistlus, paekivisein, muinsuskaitsealas asumine, avalikult kasutatav jne), milles puudutatud isik III kui võrgu tehniline väljaehitaja pädev ei ole. Sellegipoolest pidas kohus ainupädevaks vaidlusaluse liitumise koha ja viisi otsustamisel puudutatud isiku III ning jättis põhjendamatult arvesse võtmata tõendid ja asjaolud, mis viitavad sellise viisi ebasobivusele.
50.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Käesolev kohtumenetlus on algatatud vaid avaldaja huvidest lähtuvalt ning teenib vaid avaldaja huve. Avaldaja on esitanud ebaselge ja ebatäpse plaaniga avalduse, mille üksikasjad selgusid alles kohtumenetluse jooksul. Menetlusosaliste seisukohad
51.Avaldaja nõustus puudutatud isiku III määruskaebuses toodud seisukohtadega. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku I vastumääruskaebus on põhjendamatu.
2-21-16408
52.Puudutatud isik I palus jätta puudutatud isiku III määruskaebuse rahuldamata.
52.1.Puudutatud isik I nõustus, et kohus kehtestas ebaõigesti isikliku kasutusõiguse tingimustena kohustused avaldajale, kes ei ole asjakohase kinnistu omanik. Avaldaja ei ole ka isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seati. Kohus määras ebaõigesti isikliku kasutusõiguse tingimusena avaldajale kohustuse rajada elektripaigaldis olukorras, kus see on puudutatud isiku III seadusjärgseks kohustuseks. Kohus määras ebaõigesti isikliku kasutusõiguse tingimusena avaldajale kohustuse majandada ja hooldada ning kanda sellega seonduvad kulud. Kuivõrd rajatav elektripaigaldis kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale, siis on ka elektripaigaldise hooldamise ning majandamise (kuni liitumispunktini) ning sellega kaasnevate kulude kandmise kohustus võrguettevõtjal.
52.2.Puudutatud isik I ei nõustunud puudutatud isikuga III selles osas, et isiklik kasutusõigus jäi seadmata kinnistu igakordse omaniku kasuks. Kinnistusraamatusse kantav isiklik kasutusõigus on reaalservituudina nagunii seotud asjakohase kinnistuga (mitte selle seadnud omanikuga) ning kehtib alates selle kinnistusraamatusse kandmisest asjakohase kinnistu osas sõltumata selle omanike vahetustest, st ka igakordse omaniku suhtes. Sellest tulenevalt ei ole kinnistusraamatusse vastavasisulise eraldiseisva märke tegemine vajalik.
52.3.Puudutatud isik I ei nõustunud, et määruses märgitud isikliku kasutusõiguse seadmiseks tuleb puudutatud isikul III sõlmida täiendavalt notariaalne leping F ja Zga. Puudutatud isiku I hinnangul ei ole võimalik ühele ja samale kinnistule seada ühte ja sama isiklikku kasutusõigust, kuid kahe ühisomaniku (puudutatud isiku I ja II) osas kohtumääruse alusel ning kahe teise ühisomaniku osas (iseseisva nõudeta kolmas isik I ja II) notariaalse lepingu alusel.
53.Puudutatud isik II palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata. Mõistlik ja vajalik on Lühike jalg 6 uue elektriliitumise rajamine lahendada käesolevas menetluses ning eesmärgipäraselt. Avaldusejärgne plaan on mõistlik ja asjakohane ning lõpetab senise ebamugava olukorra, mille järgi peab elektri eest tasumine toimuma vahendatult kolmanda isiku kaudu ning selleks eraldi toiminguid tehes (näitude teatamine, arvete esitamine jms). Taotletava elektriliitumise rajamine on kõikide selleks vajalike ametiasutuste poolt kooskõlastatud. Kavandatud lahendus on teostatav ning mõistlik ega tekita puudutatud isikutele täiendavaid kulutusi ega saa mõistlikult võttes pidada puudutatud isikuid I ja II põhjendamatult koormavaks. Puudutatud isik II peab mõistlikuks puudutatud isiku III taotlust maakohtu määruse resolutiivosa täiendamiesks.
54.Puudutatud isik III palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata.
54.1.Lühike jalg 6 kinnistul puudub eraldiseisev võrguühendus Elektrilevi võrguga. Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lühike jalg 6 kinnistul on olemas elektriliitumine. Puudutatud isik III ja ka teised menetlusosalised on oma seisukohtades korduvalt kinnitanud, et Lühike jalg 6 kinnistul puudub eraldiseisev võrguühendus võrguettevõtja võrguga. Praegusel hetkel on Lühike jalg 6 kinnistu võrguühendus tagatud läbi Pikk jalg 5 kinnistu. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik selleks, et puudutatud isik III saaks Lühike jalg 6 kinnistule rajada eraldiseisva võrguühenduse.
54.2.Puudutatud isik III on võrguühenduse loomiseks välja töötanud kõige optimaalsema tehnilise lahenduse, millele on mh antud ka muinsuskaitseline kooskõlastus. Puudutatud isik III ei nõustu puudutatud isiku I etteheidetega tehnilisele lahendusele. Seejuures on tehniline lahendus saanud kõik vajalikud kooskõlastused, v.a puudutatud isiku I kooskõlastuse. Projekti on kooskõlastanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Ameti
2-21-16408 kooskõlastus on kohtule esitatud puudutatud isiku III 23.11.2022 menetlusdokumendi lisas 2. Asjaolu, et Ameti nimel kooskõlastuse andnud ametnik on suhtluses puudutatud isikuga I pidanud kooskõlastust kiirustatult antuks, ei muuda Ameti kooskõlastust kehtetuks. Ka on ebaõige puudutatud isiku I väide, et Ameti poolt kooskõlastatud asendiplaan ei vasta tegelikkusele. Ameti poolt kooskõlastatud asendiplaanil on rajatav tehnovõrk ja - rajatised märgitud selliselt nagu need ka tegelikkuses rajatakse. Tehnovõrgu ja - rajatiste asukoht on märgitud ühtemoodi nii Ametile esitatud asendiplaanil kui ka maakohtu määruse lisaks oleval isikliku kasutusõiguse ala plaanil. Ebaõiged on puudutatud isiku I väited muinsuskaitselise kooskõlastuse puudumise või kehtetuse kohta.
54.3.Puudutatud isikul III puudub kohustus kooskõlastada tehniline lahendus sisearhitektiga, mistõttu ei ole puudutatud isiku I esitatud sisearhitekti arvamus vaidluse lahendamisel asjakohane. Alusetu on puudutatud isiku I etteheide, et maakohus on sisearhitekti arvamust arvesse võtmata jättes rikkunud materiaalõigust. Avalikes huvides tehnovõrgu ja -rajatiste paigaldamiseks ei ole sisearhitekti kooskõlastus nõutav. Kuna võrguühenduse loomisel puudub kohustus tehniline lahendus sisearhitektiga kooskõlastada, siis puudub ka alus ette heida materiaalõiguse rikkumist. Kinnistu omanikud saavad soovi korral sisearhitekti soovitustele vastavaid töid teostada pärast puudutatud isiku III poolt ehitustööde lõpetamist.
54.4.Võrguettevõtjal puudub kohustus ning võimalus puudutatud isiku I alusetute nõudmiste alusel olemasolevat tehnilist lahendust muuta. Puudutatud isik I on meelevaldselt väitnud, et puudutatud isik III on valmis jaotuskilbi asukohta muutma. Puudutatud isik III selgitas oma 03.02.2023 menetlusdokumendis, et jaotuskilbi asukoha muutmine on võimalik üksnes kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleb arvesse võtta riski, et projekti muudatust ei kooskõlasta isikud, kes on olemasoleva projekti juba kooskõlastanud, mis võib tähendada, et projekti muutmisega kaasneksid järjekordsed vaidlused, mis takistavad liitumislepingu täitmist. Kuna kokkulepet jaotuskilbi asukoha muutmiseks ei saavutatud, siis tuleb lähtuda olemasolevast projektist, mis on puudutatud isiku III hinnangul ka kõige optimaalsem.
55.Iseseisva nõudeta kolmandad isikud (avaldaja poolel) F ja Z vastumääruskaebusega ei nõustunud ning leidsid, et uue ja iseseisva elektriliitumise loomine on vajalik, kuivõrd hetkel kinnistul iseseisev ja kinnistu omanikele kuuluv elektriliitumine puudub. Menetluse edasine käik
56.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
57.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas, ja tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus osaliselt ning määrata isikliku kasutusõiguse tingimused kindlaks käesoleva määruse resolutsioonis sätestatu kohaselt. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Puudutatud isiku III määruskaebus kuulub rahuldamisele ning puudutatud isiku I vastumääruskaebus jääb rahuldamata.
58.Ringkonnakohus märgib esmalt, et toimiku materjalidest nähtuvalt olid avalduse esitamise ajal Lühike jalg 6, Tallinn kinnistu kaasomanikud avaldaja (1/2 kaasomandist) ning
2-21-16408 ühisomanikud puudutatud isikud I ja II (1/2 kaasomandist). 20.02.2023 määrusega kaasas maakohus menetlusse Fi ja Z iseseisva nõudeta kolmanda isikuna avaldaja poolel, kuivõrd avaldaja võõrandas oma kaasomandi mõttelise osa ühisomanikele Fle ja Zle.
59.Käesoleval juhul on avaldaja kui kinnisasja kaasomanik esitanud avalduse teiste kaasomanike (s.o puudutatud isikud I ja II) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks, mille järgi seatakse kaasomandis oleva kinnisasja osas kinnistusraamatusse isiklik kasutusõigus puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise majandamiseks. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik selleks, et rajada kinnistule elektriliitumine, kuivõrd kinnistul puudub eraldiseisev võrguühendus võrguettevõtja võrguga ja kinnistu võrguühendus on tagatud läbi Pikk jalg 5 kinnistu. Puudutatud isik III on selgitanud, et Lühike jalg 6 kinnistul elektriliitumise tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk läbi Lühike jalg 6 kinnistu ning puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue liitumisena ehk tegemist ei ole täiendava liitumise rajamisega Lühike jalg 6 kinnisasjale. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik selleks, et puudutatud isik III saaks Lühike jalg 6 kinnistule rajada eraldiseisva võrguühenduse.
60.Kinnisasja kaasomanikud valdavad ja kasutavad AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi ühist asja kokkuleppel. AÕS § 74 lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Koormamine tähendab kaasomandis olevale asjale asjaõiguse seadmist (vt RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10; 16.02.2011, 3-2-1-149-10, p 17; RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 17), milleks võib olla isiklik kasutusõigus. Valdamist ja kasutamist võimaldavate asjaõiguste seadmine on võimalik vaid kogu kaasomandis olevale kinnisasjale (vt RKTKm 14.10.2008, 3-2-1-84-08, p 10) (AÕS I komm (2014), § 74, p 3.2). AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 225 lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 1581 lg 1 esimese lause järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 esimese lause järgi on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb mh ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg 3 järgi ei välista käesolevas paragrahvis sätestatu talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.
61.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et käesoleval juhul ei ole täietud AÕS § 1581 kohaldamise eeldused, kuna käesoleval juhul on kaasomandis oleval kinnistul elektriliitumine olemas. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 1581 lähtub eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama. AÕS § 1581 reguleerib talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on kinnisasjale juba rajatud. Varem rajatud tehnorajatiste õiguslikku seisundit reguleerib AÕSRS § 152 (vt RKTKo 11.10.207, 2-15-17137, p-d 15 ja 20). Asja materjalidest ning puudutatud isiku III kinnitustest nähtuvalt puudub Lühike jalg 6 kinnistul eraldiseisev elektriliitumine ning elektriliitumise tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada tehnovõrk läbi Lühike jalg 6 kinnistu. Puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue
2-21-16408 liitumisena. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige puudutatud isiku I seisukoht, et tehnovõrk on kinnisasjale juba rajatud. Asja materjalidest nähtuvalt hakatakse tehnovõrku Lühike jalg 6 kinnistule alles rajama.
62.Kuivõrd Lühike jalg 6 kinnistul puudub hetkel iseseisev elektriliitumine, siis on ebaõige puudutatud isiku I seisukoht, et liitumise rajamine kinnistule ei ole üldse vajalik, kuivõrd liitumine on olemas. Kinnistul asuva hoone elektriga varustamine toimub hetkel vahendaja AS Finest Group kaudu, kellele Lühike jalg 6 kaasomanikud edastavad elektritarbimisega seotud näitusid ja tasuvad oma elektritarbimise eest. Liitumispunkt, mille kaudu Lühike jalg 6 asuvad korterid elektrit tarbivad, paikneb teisel kinnistul. AS Finest Group tasub elektri eest omakorda puudutatud isikule III. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukord, kus elektrienergiat ja selle eest tasumist vahendab kaasomanikele kolmas isik, ei ole kinnisasja omanike huvidega kooskõlas. Käesoleval juhul on kaasomanike huvides see, kui nende kinnisasja varustatakse elektrienergiaga personaalsest liitumispunktist, mis teenindab üksnes ühte kinnisasja. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
63.Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks asuma seisukohale, et uue liitumise rajamine kahjustab ülemääraselt puudutatud isiku I huve. Puudutatud isik I leiab vastumääruskaebuses, et käesoleval juhul ei käi vaidlus elektriliitumise tehniliste tingimuste üle, vaid avaldaja soovitud elektriliitumise viisi, vormi ja asukoha üle, arvestades asjakohase ruumi eripärasid (st olemasolev viimistlus, paekivisein, muinsuskaitsealas asumine, avalikult kasutatav jne). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asjakohaselt viidanud, et võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine on võrguettevõtja pädevuses ning puudutatud isik III on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse Lühike jalg 6 kinnistule võrguühenduse tagamiseks ning on vajalikke töid piisavalt kirjeldatud. Seetõttu tuleb eeldada, et võrguettevõtja poolt välja pakutud elektriliitumise rajamise viis on kõige sobivam ja asjakohase kinnistu eripärasid arvestav. Seejuures on olemas vajalikud kooskõlastused, projekti on kooskõlastanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu põhjendusi ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Võrguühenduse loomisel puudub võrguettevõtjal kohustus tehniline lahendus sisearhitektiga kooskõlastada. Seega ei ole sisearhitekti arvamus vaidluse lahendamisel asjakohane. Puudutatud isik III on selgitanud, et kinnistu omanikud saavad soovi korral sisearhitekti soovitustele vastavaid töid teostada pärast puudutatud isiku III poolt ehitustööde lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku I vastumääruskaebus põhjendatud ning see jääb rahuldamata.
64.Puudutatud isiku III määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga III, et maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmise tingimuste määramisel kehtestanud ebaõigesti kohustused avaldajale. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. Maakohtu määrusega on ebaõigesti määratud elektripaigaldise rajamise kohustus avaldajale. Samuti on maakohus ebaõigesti kohustanud avaldajat elektripaigaldist majandama ja hooldama ning kandma sellega seonduvad kulud. Kuivõrd isiklik kasutusõigus seatakse puudutatud isiku III kasuks elektripaigaldise majandamiseks ning elektripaigaldis kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale, siis on tegemist puudutatud isiku III kohustustega. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni ka selliselt, et määrab, et kinnisasja registriosa numbriga 17801 igakordne omanik on kohustatud elektripaigaldist taluma. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega on isiklik kasutusõigus servituudi liik, mille puhul on kohustatud isikuna määratletud koormatud
2-21-16408 kinnisasja igakordne omanik ja õigustatud isikuna konkreetne subjekt isikuliselt (vt AÕS II komm (2014), § 225, p 3.1).
65.Ringkonnakohus jätab lahendi resolutsioonist välja osa, mis puudutab puudutatud isikute I ja II tahteavalduste asendamist kohtulahendiga, kuivõrd vastava otsustuse tegemiseks kohtulahendi resolutsioonis puudub vajadus (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 16). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
66.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
67.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata. Menetluskulude üksnes avaldaja kanda jätmine ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 07.10.2020, 2-1811359, p 14). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Käesolev avaldus on esitatud kaasomanike huvides lähtuvalt ja tulenevalt asjaolust, et kohtueelselt ei õnnestunud avaldajal kaasomanikega kokkuleppele jõuda. Maakohus on isikliku kasutusõiguse seadmist elektripaigaldise majandamiseks põhjendatuks pidanud.
68.Puudutatud isiku III määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud tuleb jätta võrdselt avaldaja ja puudutatud isikute I ja II kanda (TsMS § 172 lg 1), kuivõrd puudutatud isik III on menetlusse kaasatud üksnes kaasomanike erimeelsuste tõttu ning puudutatud isiku III määruskaebus kuulub rahuldamisele.
69.Kuivõrd puudutatud isiku I vastumääruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb puudutatud isiku I vastumääruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta puudutatud isiku I kanda (TsMS § 171 lg 1).
70.Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel maakohtu otsustada (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).
71.Käesolev määrus on TsMS § 696 lg 3 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
2-21-16408
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.