T K avaldus Ü S ja T S vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: T K (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mikk Lõhmus ja vandeadvokaat Vitali Šipilov (Advokaadibüroo TGS Baltic AS; e-post: [email protected]); Iseseisva nõudeta kolmas isik I (avaldaja poolel): P S (isikukood xxxx); Iseseisva nõudeta kolmas isik II (avaldaja poolel): M L (isikukood xxxx) Puudutatud isik I: Ü S (isikukood xxxx; xxxx; e-post: xxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Michelson (Advokaadibüroo
COBALT;
e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: T S (isikukood xxxx; e-post: xxxx); Puudutatud isik III: Elektrilevi OÜ (registrikood: 11050857; e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: Carmen Linnumäe (isikukood: xxxx; Eesti Energia AS-i jurist; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
25.10.2022 avalikul ärakuulamisel, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Kohustada Ü Sd (isikukood xxxx) ja T Sd (isikukood xxxx) andma tahteavaldus (KRS § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks
elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt määrusele lisatud plaanile ning järgmistel tingimustel: • •
• •
T K on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi OÜ ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; Ü S ja T S on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; T K on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; T K kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid.
3.Asendada Ü S (isikukood xxxx) ning T S (isikukood xxxx) punktis 2 nimetatud tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.
4.Lugeda käesoleva määruse lahutamatuks osaks sellele lisatud plaan. Menetluskulud
5.Jätta T K, P S’i, M L, Ü S ja T S menetluskulud nende endi kanda. Jätta Elektrilevi OÜ menetluskulud võrdselt T K, Ü S ja T S kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE
1.2020.a. alguses ostis T K (edaspidi T K või avaldaja) AS xxxxi käest 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx (edaspidi: kinnistu). Kinnistule on seatud kasutuskord, mis piiritleb kummagi poole kasutuses ja valduses olevat kinnistu osa ning vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub teine 1⁄2 pool kinnistust ühisomandina T Sle ja Ü Sle. Xxxx korter 1 kuulub omandiõiguse alusel ühisomanikele Ü Sle ja T Sle ning xxxx kuulub T Kle.
2.Kinnistu xxxx koosneb kahest korterist ning lisaks korteritele asub hoones ka galerii. Tegemist on xxxx vanalinnas asuva kinnistuga, mille pinnareljeefi erinevuse tõttu on mõlemal korteril täiesti sõltumatu sissepääs erinevatelt tänavatelt. Korter 1 elanikud sisenevad enda korterisse xxxx poolsest küljest, s.t. xxxx tänavalt ning korter 2 elanikud all linna poolsest küljest xxxx tänava kaudu.
3.Kinnistul asuva hoone elektriliitumine kuulub AS-le Xxxx, kellele xxxx kaasomanikud edastavad elektritarbimisega seotud näitusid ja tasuvad igakuiselt läbi eeltoodud äriühingu oma elektritarbimise eest Elektrilevi OÜ-le. Eeltoodu tähendab, et AS xxxx OÜ-l on peavoolumõõtja, s.t. antud äriühing on justkui vahendaja, kellele korter 1 ja 2 omanikud peavad esitama igakuiselt näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate kaudu tarbitud elektri eest. AS xxxx omakorda tasub Elektrilevi OÜ-le peavoolumõõtja näitude järgi ning esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale elektritarbijale.
Antud juhul on tekkinud segane sundolukord Xxxx hoone kaasomanike suhtes, kes peavad tasuma läbi vahendaja Elektrilevi OÜ-le elektriarveid ning antud sundolukord on ebamugav nii Xxxx kinnistu kaasomanikele kui ka AS-le Xxxx, kes samuti ei soovi olla elektritarbimise vahendajaks Xxxx kaasomanike ja Elektrilevi OÜ vahel.
4.Juhul kui ehitatakse välja uus elektriliitumine vastavalt käesoleva avalduse lisaks olevale plaanile 2, tekiks Xxxx kinnistule 2 liitumist: olemasolev liitumine antakse AS xxxx poolt üle korter 1 kaasomanikele ning uus rajatav elektriliitumine antakse üle korter 2 kaasomanikule. Pärast uue elektriliitumise rajamist oleksid Xxxx kinnistu omanikel uued elektriliitumise tingimused ning eelised võrreldes hetkel olemasoleva olukorraga ja need oleksid alljärgnevad:
4.1.Xxxx kinnistu korter 1 ja korter 2 saaksid eraldi elektriliitumise ning iseseisva lepingu Elektrilevi OÜ-ga;
4.2.AS xxxx, kellel ei ole mittemingisugust õiguslikku ega faktilist seoses Xxxx kinnistuga, ei peaks enam olema elektritarbimise vahendajaks Xxxx korteri 1 ja 2 omanike ning Elektrilevi OÜ vahel;
4.3.Xxxx kinnistu korteriomanike elektritarbimine oleks teineteisest sõltumatu ning elektrinäitude edastamine toimuks kauglugemise teel;
4.4.jääksid ära segadused ja sellest tekkivad arusaamatused elektriarvete osas Xxxx korteriomanike vahel, mis on tingitud inimlikest vigadest, tasumisega viivitamisest, näitude mõõtmisvigadest jne.
5.Projektdokumentatsioon ja Elektrilevi OÜ nõusolek vastavate tööde teostamiseks on juba olemas peaaegu 2 (kaks) kalendriaastat ning selleks, et vastavate töödega alustada, tuleb rajatavale elektrikaablile (pikkusega ca 5m, mis läbib trepikoda -joonis lisa nr 2) seada Xxxx kinnistu kõikide kaasomanike poolt isiklik kasutuõigus Elektrilevi OÜ kasuks.
6.Xxxx korter 1 ühisomanik T S on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutuõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks, kuid korter 1 ühisomanik Ü S keeldub nõusoleku andmisest. Samuti on nõus rajatavale elektrikaablile isikliku kasutusõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks ka avaldaja. Avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole nii suuliselt kui ka e-kirja teel, kuid kahjuks on puudutatud isik keeldunud nõusoleku andmisest ja notarisse tulemiseks lepingu sõlmimiseks eesmärgiga isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatusse sisse kandmiseks Elektrilevi OÜ kasuks. Arvesse võttes kõiki eeltoodust tulenevaid asjaolusid ei ole avaldajal jäänud muud õiguslikku lahendust kui pöörduda kohtusse puudutatud isiku vastu nõusoleku saamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, mille alusel kantakse kinnisturaamatusse kinnistusregistri registriosa number xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt avalduse lisaks nr 2 olevale plaanile Elektrilevi OÜ kasuks.
7.Käesoleval juhul on tõendatud, et avaldajal puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liitumiseks ning seetõttu on põhjendatud avalduse rahuldamine.
8.17.02.2022 dokumendis täpsustas avaldaja oma nõuet. Avaldaja palus: 1. Rahuldada T K (isikukood xxxx) avaldus Ü S (isikukood xxxx) ja T S (isikukood xxxx) vastu tahteavalduse andmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt Elektrilevi OÜ 21.12.2021 seisukoha lisas 1 olevale plaanile ja punktis 2 toodud
tingimistele Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks; 2. Kohustada Ü Sd (isikukood xxxx) ja T Sd (isikukood xxxx) tahteavalduse andmiseks (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) ja asendada Ü S ning T S tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga ning sisse kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt Elektrilevi OÜ 21.12.2021 seisukoha lisas 1 olevale plaanile ning järgmistel tingimustel: 1). T K on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) Ü S ja T S on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) T K on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) T K kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks punktides 1 ja 2 toodud nõuete rahuldamist, kohustada Ü Sd (isikukood xxxx) ja T Sd (isikukood xxxx) nõusoleku andmiseks aadressil xxxx, Xxxx asuval kinnistule (kinnistusregistri registriosa number xxxx) elektripaigaldise rajamiseks T K kulul elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses, mis on toodud Elektrilevi OÜ 21.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval plaanil, võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; ning määrata xxxx, Xxxx asuva kinnistu (registriosa number xxxx) kaasomandi kasutuskord (sh muuta vastavalt kinnistul kehtivat kaasomandi kasutuskorda) järgnevalt: 1) T K on kohustatud rajama Elektrilevi OÜ 21.12.2021 seisukoha lisas 1 oleval plaanil oleva elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) Ü S ja T S on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) T K on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) T K kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid; sealhulgas asendada vajalikud Ü S ja T S tahteavaldused jõustunud kohtulahendiga.
9.Avaldaja selgitab, et on esialgses avalduses nõudnud, et puudutatud isikut I kohustataks tahteavalduse (nõusoleku) andmiseks ning Xxxx kinnistu registrikandesse kantaks isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks. Juhul, kui kohus ei pea selle nõude rahuldamist mingil põhjusel võimalikuks, esitab avaldaja AÕS § 72 lg 5 alusel alternatiivse nõude nõusoleku andmiseks elektripaigaldise rajamiseks ning kinnistu kasutuskorra määramiseks elektripaigaldise majandamiseks.
10.Olemasolev liitumine tekitab kaasomanikele olulisi ebamugavusi ja häireid. Tegelikult puudub Xxxx kinnistul elektriliitumine Elektrileviga: tänane liitumine on läbi kõrvalkinnistu xxxx (xxxx mööda), millega on kahel majal ühine peakaitse. Kuivõrd kogu Xxxx kinnistu (k.a galerii) on elektriküttel, sh kuumutusseadmed ning saunad, võib tippkoormuse ajal tekkida elektrivarustuses häireid, kuna peakaitsme võimsus on piiri peal. Selle olukorra vältimiseks ongi mõeldud kõnesolev liitumine, mis võimaldab anda kinnistule lisavõimsust ning sellega tagada suurem elektrijulgeolek ning turvalisus, kuna xxxx vanalinna muinsuskaitsepiirangute tõttu pole muude küttelahenduste kasutuselevõtt kahjuks võimalik. Kavandatav liitumine on ka avalikes huvides. Xxxx-2 korterit (mis on sihtotstarbega 50% elu- ja 50% ärimaa) kasutab ka avaldajale kuuluv äriühing AS xxxx (kelle büroo asub samades ruumides). Äriühingule kuulub lisaks mitmeid elektriliitumisi, sh mikrotootja päikesepark. Arvestades tänasel
päeval aktuaalset rohepööret, on juhul, kui kõik liitumised kuuluvad ühele ja samale isikule, võimalik päikesepargi poolt ületoodetud energiat tarbida teisel kinnistul, mis võimaldab lisaks majanduslikule kasule vähendada ka kogu antud kinnistu (Xxxx) CO2 heidet ehk ökoloogilist jalajälge. Lisaks kasutab ruume ka xxxx esindus. Liitumine on mitte ainult puudutatud isiku I enda, vaid ka mitme muu isiku huvides. Liitumise ümberkorraldamine on: • puudutatud isikute I ja II ühisomandis oleva korteri huvides (saavad koos galeriiga tasuta oma sõltumatu liitumise); • puudutatud isikute I ja II ühisomandis oleva galerii huvides; • avaldaja omandis oleva korteri huvides (saab koos selle korteri koosseisu kuuluva äripinnaga sõltumatu liitumise); • avaldaja omandis oleva äripinna kasutaja AS xxxx huvides; • avaldaja omandiosa ühiskondlikes huvides kasutaja xxxx (xxxx) xxxx esinduse vajadusteks; • Xxxx kinnistu huvides (peakaitsme koormus väheneb, sellega ka elektrikatkestuse risk); • Xxxxa kinnistu galerii huvides (sama peakaitsme all). • kõikide omanike huvides: sõltumatud võrguliitumised tõstavad oluliselt kinnistu turuväärtust (kinnisvara ekspertide hinnangul).
11.Trepikoda, kuhu elektriliitumine rajataks, on ühiskasutuses, mitte puudutatud isiku I kasutuses. Elektriliitumise rajamine ei kahjusta kuidagi puudutatud isiku I huve. Kaasomanikul ei tohi olla õiguslikult kaitstavat huvi suvaliselt keelduda lubamast kaasomandi kasutamine, mis on vajalik teiste kaasomanike huvides. Kogu talumine seisneb paigaldatud elektrikaablis, mis läbib ühiskasutuses olevat trepikoda. Kaabel pole trepikojas nähtav, tuntav ega kombatav. Puudutatu isik I ei ela antud aadressil, tema korteri üürilised ei kasuta seda trepikoda. Ta pole isegi teadlik olemasolevate kaablite asukohast ja arvab ekslikult, et ta juba talub mingit talle mittekuuluvat elektrikaablit. Nimetatud 3-meetrine lõik ei eristu muudest majas sisalduvatest elektrikaablitest (neid on korterites elektrivarustuse tagamiseks ilmselt sadades meetrites). Ebaõige on ka puudutatud isiku I väide, et tema pole teadlik elektripaigaldise rajamise mõjudest ja kuludest. Avaldaja on arvukates kirjades puudutatud isikule I (vt avalduse lisad 3 ja 4 ning ka punktis 2.14 viidatud kirjavahetus) korduvalt kinnitanud, et lisakulusid see puudutatud isikule kaasa ei too ning mingeid nähtavaid mõjusid ei tekita (seega on seisukoha punktis 2.5.9 toodud vastupidine väide ebaõige ja kohut eksitav). Kui puudutatud isikut I tõesti oleks huvitanud täpsed ehituslikud protseduurid, oleks ta võinud sellest kahe aasta jooksul ehk kordki märku anda, vastates mõnelegi avaldaja kirjale, kus muu hulgas küsiti arvamust ning mõtteid loodava liitumise kohta. Avaldaja selgitab, et ehitaja väitel toimub elektrikaabli paigaldus päeva jooksul. Lisaks on avaldaja korduvalt selgitanud, et tänane elektriliitumine jääb puudutatud isikutele I ja II alles, seetõttu mingit reaalset elektrikatkestust ei teki. Ka on avaldaja teatanud, et puudutatud isiku I huvisid silmas pidades on soovi korral võimalik olemasoleva liitumise ümbervormistamine tema või teda esindava isiku nimele ja seda ilma mingi täiendava kuluta.
12.AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused on täidetud. See, et kavandatud elektripaigaldis on avalikes huvides, tuleneb selgelt AÕS § 1581 lõikest 2, kuna Elektrilevile laieneb ELTS § 65 lõikest 1 tulenev kohustus (vt puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha p 3.2). Xxxx ja selle ümbruse teeninduspiirkonna omanik on Elektrilevi, seega on nende võrguga liitumine ainuke võimalus. Liitumistingimuste väljatöötamisel Elektrilevi poolt on arvesse võetud kõiki võimalikke aspekte (nii majanduslikke, tehnilisi kui ka kaasomanike huve ja/või nende huvide võimalikult vähest riivet). Jääb arusaamatuks, millist muud tehniliselt ning majanduslikult otstarbekamat võimalust puudutatud isik I nii kindlalt silmas peab, kui tema ei ole tõenäoliselt elektriseadmete
projekteerimise ega majandusliku tasuvuse hindamise ekspert. Selles küsimuses tuleb tugineda Elektrilevi kui selle ala asjatundja seisukohtadele. Lisaks asub elektrikaabel juba ammu vahetult trepikoja seina taga tänaval ja seetõttu on see nii tehniliselt kui ka majanduslikult kõige vähem häirivam võimalus (3 m ulatuses läbib kaabel trepikoda). Kui selleks tekib vajadus, taastab avaldaja siseviimistluse samal kujul peale tööde lõppu avaldaja enda kulul. Avaldaja selgitab järgnevat: • avaldaja ongi liituda sooviv isik, tegemist on uue liitumisega (st seda liitumist pole varasemalt eksisteerinud); • avaldaja soov pole mitte liitumise võimaldamine läbi teise isiku kinnisasja, vaid läbi ühiskasutuses oleva kinnisasja osa (trepikoda läbiva kaabliosa üldpikkus ligi 3m), kusjuures puudutatud isik I on siin ühisomanik koos puudutatud isikuga II, kes oli ise liitumise algataja ning sellega nõus; • tegelikult puudub Xxxx kinnistul elektriliitumine Elektrileviga: tänane liitumine on läbi kõrvalkinnistu Xxxx, millega on kahel majal ühine peakaitse.
13.Isegi kui AÕS §-i 1581 kohaldamise eeldused ei oleks täidetud, on avaldaja nõude eeldused täidetud tulenevalt AÕS § 72 lõikest 5 ja hea usu põhimõttest. Selle sätte järgi on kaasomanik kohustatud teisele kaasomanikule vastu tulema olukorras, kus see ei põhjusta talle vähimalgi määral kannatusi ega lisakulusid. Ka on avaldaja selgelt teatanud, et kannab liitumisega seotud kulud (avalduse lisa 4). Puudutatud isiku käitumine on pahatahtlik. Kohtumenetluse on põhjustanud puudutatud isik I, kes ei ole vastanud vähemalt neljale avaldaja kirjalikule pöördumisele kohtueelselt ning on vältinud ka suulist suhtlust. Sellises olukorras ei tohi menetluskulusid TsMS § 172 lg 1 järgi jätta avaldaja kanda, vaid neid peab kandma puudutatud isik I. Avaldaja peab vajalikuks rõhutada, et Elektrilevi OÜ-le on tehtud taotlus liitumiseks ning avaldaja on juba ka tasunud selle eest. Elektrilevi OÜ kohustus on liitumine välja ehitada, mille hulka kuulub ka projekti koostamine ning väljaehitamiseks vastavate kokkulepete sõlmimine. Avaldaja on korraldanud iseseisvalt, panustades selleks oma aega ja ressurssi ning teinud suuri kulutusi selleks, et tekiks 2 (kaks) teineteisest sõltumatut elektriliitumist kummalegi kaasomandi osale.
14.xxxx muinsuskaitse osakonna arheoloog R N on 27.11.2019 kooskõlastanud projekti asendiplaani. Projekti koostamine, kooskõlastamine erinevate ametiasutustega on rangelt reglementeeritud ja litsentseeritud tegevus ning Elektrilevi OÜ pädevusse ja vastutusalasse kuuluv teema.
15.Tuginedes P L-L ebaõigele hinnangule esitas puudutatud isik I ettepaneku kilbi uue võimaliku asukoha suhtes, sidudes asukoha uute nõudmistega, mis sisaldavad kogu trepikoja ümberdisainimist ja remonti. Ühtlasi tähendaksid eeltoodud tööd avaldajale täiendavaid olulisi rahalisi kohtustusi, mis lisaks elektriliitumisega seotud tööde korraldamisele tähendaks avaldajale ka enda kulul kogu trepikoja kapitaalremonti. Avaldaja peab vajalikuks rõhutada, et elektrikilbi paigaldamisel uude puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivsesse asukohta on tarvis eelnevalt teostada Xxxx OÜ-l projekti muudatus. Samuti tuleb korraldada ja hankida uued kooskõlastused. Puudutatud isiku I poolt taotletud projekti muudatus seoses kilbi võimaliku asukoha muudatusega avab kogu liitumisprotsessi uuesti, mis venitab kogu protsessi kulgemist rohkete kuude (kui mitte aastate) võrra ning võttes arvesse puudutatud isiku I senist tegevust ja/või tegevusetust kaasomanikuna kogu protsessi tahtlikult venitamisel võib lõpptulemus lükkuda määramatusse tulevikku.
PUUDUTATUD ISIKU I SEISUKOHT
16.Puudutatud isik I palub jätta avalduse rahuldamata. Avalduse esitamise hetke seisuga kuulus kinnistu elektriliitumine avaldaja poolt soetatud 1⁄2 mõttelise osa kinnistust endisele omanikule AS xxxx (Xxxx), kellele avaldaja ning puudutatud isik I ja II edastavad elektritarbimisega seotud näitusid, mille alusel Xxxx omakorda tasub Elektrilevi OÜ (puudutatud isik III, Elektrilevi) arvet ning esitab seejärel arve igale kinnistul olevale elektritarbijale.
17.Avaldust esitatud kujul ei ole võimalik rahuldada. Avaldusest ei nähtu, et avaldajal puuduks muu liitumine tehnovõrgu- või rajatisega, mis tingiks uue tehnovõrgu või -rajatise ehitamise ning sellest tulenevalt puudutatud isikule I täiendava talumiskohustuse tekkimise lisaks juba eksisteerivale talumiskohustusele. Avaldusest ega sellele lisatud kasutusõigusega koormatava ala plaanist (avalduse lisa 2, koormatava ala plaan) ei nähtu uue tehnovõrgu või -rajatise ehitamise detailsemat plaani, muuhulgas ei nähtu sellest täpselt, millist puudutatud isiku I kasutuses olevat kinnistu osa ning mis ulatuses soovitakse koormata, kust hakkab uus avaldaja poolt soovitud elektrikaabel jooksma. Ka ei nähtu ei viidatud plaanist ega avaldusest või selle lisadest milliseid ehitus- ja siseviimistlustöid, mis ulatuses ja mis kestusega on vaja selleks teostada, samuti kes, mis viisil ja ulatuses kannab uue liitumise ehitamisega seotud kulusid, ega muid uue liitumise loomisega kaasnevad mõjusid puudutatud isikule I ja tema kasutuses olevale kinnistu osale. Ka ei ole avaldaja välja toonud ega selgitanud, mis tingib lisaks olemasolevale liitumisele uue eraldiseisva elektriliitumise ehitamise vajadust, samuti kas ja millised alternatiivseid lahendusi on avaldaja liitumisviisi valimisel kaalunud ning miks on avaldaja otsustanud just enda poolt avalduses pakutud viisi poolt. Käesoleval juhul on avaldaja poolt pakutud uue liitmise ainsaks põhjenduseks olnud avaldaja ebamugavus arvete tasumisel ning aluseks vaid üldine plaan, ilma liitumise ehitamise vajalikkuse põhjendamisteta ega puudutatud isikule I sellega kaasnevate mõjude kajastamise ega hindamiseta. Avaldaja ei ole välja toonud, et täidetud on AÕS § 1581 lg 1 kohaldamise eeldused. Avaldaja ei ole välja toonud, et tema kasutuses oleva kinnistu osal puuduks toimiv ühendus elektriliiniga, mis tingiks selle ehitamise vajadust. Avaldaja ei ole samuti välja toonud, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus sellega ühinemiseks peale avaldaja poolt välja pakutut. Avaldaja poolt avalduses välja toodud üldsõnalised väited arvete saamise ja tasumisega seotud ebamugavuste kohta ei ole piisavad avaldaja poolt viidatud AÕS sätte kohaldamiseks ning puudutatud isiku I kinnistu osa avalduses välja toodud viisil koormamiseks.
18.Kuigi Elektrilevi on oma 21.12.2021 seisukohale lisanud uue, täpsema koormatava ala plaani (seisukoha lisa 1), ei võimalda see siiski avaldaja avaldust esitatud kujul rahuldada. Elektrilevi täiendatud plaan ja selgitused ei mõjuta avaldaja esitatud avalduse põhjendatust. Ka Elektrilevi seisukoht ja selgitused ei ole põhjendatud, mistõttu ei kuulu Elektrilevi taotlused rahuldamisele (vt selgitused punktide 2.2. ja 2.4 all). Seejuures on oluline, et üksnes plaanist, kus on näidatud asukohad üldiselt, ei piisa, selleks et hinnata avaldaja nõutu põhjendatust, vajalik on teostusprojekt tervikuna. Seejuures, sellise koormatava ala plaaniga nagu on esitanud Elektrilevi oma seisukoha lisana 1, ei ole puudutatud isik I varem tutvunud. Avaldaja on esitanud üksnes üldise kirjelduse soovitust ja avalduse lisana ebatäpse ja arusaamatu joonise, mis ei võimalda kuidagi lõplikku seisukohta võtta.
19.AÕS § 1581 lg 1 tagab liitumiseta, kuid liituda soovivale isikule õiguse nõuda tehnovõrgu- või rajatisega liitumise võimaldamist läbi teise isiku kinnisasja. Ka Riigikohus on öelnud, et AÕS § 1581 lähtub eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama. Käesoleval juhul on avaldajal olemas toimiv elektriliitumine enda kasutuses oleva tarbimiskohaga (kinnistu korter 2), mis jookseb läbi puudutatud isikute I ja II ühisomandis oleva kinnistu osa ning mille talumise kohustust puudutatud isik I juba täidab. Arusaamatu on,
millisel alusel peaks puudutatud isikul I avaldaja soovil tekkima uus eraldiseisev kohustus taluma veel üht elektriliitumist lisaks juba olemasolevale.
20.Elektrilevi 21.12.2021 seisukohast nähtub, et avaldaja on Xxxx’ilt üle võtnud liitumislepingu kinnistu võrguühenduse väljaehitamiseks. Sellega langes ära ka avaldaja peamine põhjendus uue elektriliitumise väljaehitamiseks, milleks oli elektrinäitude esitamisest ja arvete tasumisest läbi kinnistuga mitteseotud Xxxx’i tingitud ebamugavused ja segadus. Ühel kinnistul mitme korteri paiknemine või kinnistu mitmeks reaalosaks jagunemine ei eeldagi, et igal kaas- või ühisomanikul on eraldiseisev vahetu ühendus tehnovõrgu- või rajatisega, vaid see rajatakse ja/või viiakse läbi kõigi kaas- ja ühisomanike huve arvestades tehniliselt ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Uue eraldiseisva liitumise rajamine ei ole ka avalikes huvides. Elektrilevi on oma 21.12.2021 seisukohas (p 3.1) leidnud, et isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik, kuna avaldaja elektriliitumise tagamiseks on Elektrilevil vaja rajada avalikes huvides tehnovõrk läbi kinnistu. Puudutatud isik I viidatud Elektrilevi seisukohaga ei nõustu. Elektrilevi ei ole väiksemalgi määral selgitanud ega põhjendanud, milles seisneb avalik huvi avaldajale täiendava elektriliitumise ehitamise osas lisaks juba olemasolevale elektriliitumisele. Puudub mis iganes avalik huvi, mis õigustaks puudutatud isiku I kinnistule avaldaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisest tulenevat omandiõiguse niivõrd intensiivset riivet. Avaldaja ja Elektrilevi poolt pakutud lahendus ei ole tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam. Väär on avaldaja väide, et uus elektriliitumine läbib vaid avaldaja kasutuses oleva kinnistu osa trepikoda tänavalt, kus on sissepääs üksnes avaldaja kasutuses olevale korterile ning seetõttu ei häiri selle ehitamise tööd kuidagi puudutatud isikut I (avalduse punkt 1.14). Samast trepikojast on pääs ka puudutatud isiku kasutuses olevasse ja korteri 1 juurde kuuluvale äripinnale (galeriile). Seega puudutavad rajamisega seotud tööd otseselt puudutatud isikut I. Puudutatud isikule I ei ole avaldaja (puudulikust) ning Elektrilevi poolt esitatud täiendavast plaanist üheselt arusaadav ega mõistetav kus täpselt ja millisel viisil uus rajatav ühendusliin jookseb ning mis tööde teostamine on vajalik. Tekkida ei saa olukorda, kus Elektrilevi kasuks seatakse isiklik kasutusõigus ja Elektrilevil/avaldajal on piiramatu õigus otsustada kuidas vastavad tööd teostatakse, kes selle eest tasub jne. Selge on see, et uue liitumise rajamisega kaasnevad vähemalt trepikojas ehitustööd, mille teostamine ja lõpule viimine peavad olema garanteeritud. Seejuures ei ole ei avaldaja ega Elektrilevi ka välja toonud ega põhjendanud, miks on avalduses ja Elektrilevi seisukohas välja pakutud viis elektriliitumise ehitamiseks läbi puudutatud isiku I kasutuses oleva äripinna teistest võimalikest alternatiividest ning olemasolevast liitumisest tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam. Seda enam, ei avaldaja avaldusest ega Elektrilevi seisukohast ei nähtu isegi seda, et avaldaja ja/või Elektrilevi oleks teisi alternatiive, rääkimata nende tehnilisest ja majanduslikust otstarbekusest, üldse hinnanud.
21.Avaldaja tarbimiskohaga vahetu liitumise loomiseks ei ole vajalik vedada täiendav elektrikaabel läbi ühiskasutuses oleva trepikoja. Kui avaldaja soovib kauglugemise võimalikkust teistest kaasomanikest sõltumatult näitude esitamiseks (mis tundub olevat peamine täiendava liitumise põhjus), siis on oluline esmalt küsimus sellest, kas seda saab teha ka olemasoleva liitumise raames. Selline lahendus ei oleks ülemäära koormav ühelegi poolele ega nõuaks uue eraldiseisva liitumise ehitamist ega tooks kaasa sellega kaasnevaid ebamugavusi. Samuti eeldab selline lahendus ilmselgelt väiksemaid rahalisi ning ajakulusid. Kui avaldaja soovib siiski mingil põhjusel enda kasutuses olevale kinnistu osale luua eraldiseisvat ja vahetut elektriliitumist, on tal võimalik seda teha vahetult läbi enda kasutuses oleva kinnistu osa ehk läbi korteri nr 2, puutumata ühiskasutuses olevat trepikoda.
22.Õiguskirjanduse kohaselt on AÕS § 1581 lg 1 eesmärk luua õiguslik alus kinnisasja koormamiseks avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu talumise kohustusega. Sellised tehnovõrgud on määratletud lg 1 teises lauses kahe tingimuse läbi – selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb selle teenusega seotud kohustus. Vaidlust ei ole, et avaldaja poolt soovitud elektriliitumise kaudu osutatakse avalikku teenust (Elektrilevile, kelle kasuks soovib avaldaja isiklikku kasutusõigust seada, laieneb ELTS § 65 lõikest 1 tulenev kohustus) ning et väljaehitatav tehnovõrk hakkaks kuuluma isikule, kellele laieneb selle teenusega seotud kohustus (Elektrilevile). Küll aga ei näe AÕS § 1581 puudutatud isikule I ette mingisugust talumiskohustust sellise tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või kinnistul paiknemise osas. Nimelt näeb AÕS § 1581 lg 1 lause 3, et selline talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Eeltoodut kinnitab ka Riigikohus, leides, et AÕS § 1581 ei näe ette üldist seadusest tulenevat talumiskohustust, vaid annab üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse või sundvalduse seadmist. Sundvalduse seadmist tuleb taotleda kohalikult omavalitsuselt ning seda saab teha vaid tehnovõrgu või -rajatise omanik, kes selle kaudu avalikku teenust osutab või osutada soovib. Seega puudub avaldajal õigus AÕS § 1581 lg 1 alusel avaldaja ja puudutatud isikute I ja II kaasomandis olevale kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmist nõuda. Käesoleval juhul ei ole Elektrilevi või muu tehnovõrgu või -rajatise omanik sellist taotlust puudutatud isiku I kinnistu osas esitanud.
23.Avaldaja nõuded seoses kasutuskorra muutmisega on alusetud. Ka AÕS § 72 lg 5 eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb avaldaja sellekohased nõuded jätta samuti rahuldamata. Tegemist on nõude alusega, mille saab kaasomanik esitada, kui leiab, et enamuse otsuse alusel kehtestatud kasutuskord ei vasta tema huvidele, nõudes kohtus kasutuskorra muutmist ja kasutuskorra kehtestamist kohtu poolt; samuti nõuda teistelt kaasomanikelt, et need arvestaks kõigi kaasomanike huvidega. Puudutatud isik on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine niivõrd ülekaalukat avaldaja huvi, mis õigustaks olemasoleva kasutuskorra muutmist, muuhulgas viisil mis riivab põhjendamatult hageja enda huve ja omandiõigust. Avaldajal on olemas toimiv elektriliitumine. Avaldaja on ise möönnud, et liitumine on juba olemas ning käesoleva menetluse algatamisega soovib ta saavutada uue, täiendava, eraldiseisva liitumise ning olemasoleva loovutada puudutatud isikule. Seega on eksitav ning ebaõige avaldaja väide, et kaasomanike kinnistul puudub liitumine Elektrileviga. Elektriliitumise rajamine kahjustab puudutatud isiku I huve. Koormatav ala hõlmab mingis (määratlemata) ulatuses ka puudutatud isiku I kasutuses olevat äripinda. Lisaks sissepääsu poolt paremale jäävale avaldaja kasutuses olevale korterile ulatub kavandatav koormatav ala ka teise ukse taha, kus asub puudutatud isiku I kasutuses olev äripind. Lisaks, võimalikud uue liitumise rajamisega seotud ehitustööd ning sellele järgnevad siseviimistlustööd tähendavad ka puudutatud isiku I kasutuses oleva äripinna üürniku võimatust teatud aja jooksul üüripinda kasutada või teha seda piiratult. Samas, kuna teostatavate tööde maht ei ole teada, ei ole ka aru saadav piirangu ulatus. Seda, et elektrikaabli paigaldus toimub päeva jooksul, on avaldaja esmakordselt välja toonud vaid oma 17.02.2022 seisukohas ehk juba kohtumenetluse käigus ning pärast puudutatud isiku I vastuses selle asjaolu täpsustamise vajadusele tähelepanu pööramist. Küll aga ei ole avaldaja selgitanud, millised siseviimistlustööd ning millises ulatuses kaabli paigaldamisele järgnevad, kas ja millises ulatuses on sel ajal takistatud puudutatud isiku I kasutuses oleva äripinna kasutamine ning kes hüvitab vajadusel sellest puudutatud isikule I kui üürileandjale ja/või üürnikule tekkida võiva kahju. Olemasolev liitumine ei tekita kaasomanikele olulisi ebamugavusi ja häireid. Puudub vajadus uue eraldiseisva liitumise rajamiseks. Kinnistute pinnareljeefi erinevusest tingitud avalike teenuste ristkasutusega ei saa õigustada eraldiseisva liitumise tekitamist, seda enam väita, et see oleks kõigi kaasomanike huvides. Asjaolu, et vaidlusaluse kinnistu liitumised ei ole eraldiseisvad ning vahetud ei tähenda, et mingisugunegi ühendus peaks olema vahetu ja eraldiseisev. Nagu on
puudutatud isik I ka oma vastuses välja toonud, ühel kinnistul mitme korteri paiknemine või kinnistu mitmeks reaalosaks jagunemine ei eeldagi, et igal kaas- või ühisomanikul on eraldiseisev vahetu ühendus tehnovõrgu- või rajatisega. Kaasomanike huvides on liitumise olemasolu ja toimimine ning vahet ei ole, kust kaudu see liitumine tuleb, sh kui see läbib naaberkinnistut. Asjakohatud ning alusetud on ka avaldaja väited selle kohta, et kuna Xxxx ja Xxxx kinnistutel on ühine peakaitse ning kogu Xxxx kinnistu on elektriküttel, võib tippkoormuse ajal tekkida elektrivarustuses häireid (seisukoha lk 5) ning et esineb elektrikatkestuse risk (seisukoha lk 6). Ka on täiesti tõendamata ning asjakohatud avaldaja väited, et uue sõltumatu võrguliitmisega tõuseb oluliselt kinnistu turuväärtus. Tegemist on avaldaja oletustega, mida avaldaja ei ole kuidagi tõendanud ega põhistanud. Selliste oletuslike ning tõendamata väidetega ei saa põhjendada uue elektriliitumise rajamise vajadust lisaks olemasolevale ning seni toimivale liitumisele. Avaldaja on esitanud kasutuskorra muutmise nõude, mille muutmise vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse vaid asjakohaste kaasomanike, mitte kolmandate isikute huve.
24.Hiljuti ilmunud tõenditest nähtub, et avaldaja poolt soovitud jaotuskilp ei ole kõnealusele alale üldse sobilik, samuti et Muinsuskaitseameti poolt saadud nõusolek on tegelikult tehtud niivõrd üldise plaani alusel, mille puhul ei ole arvesse võetud asjakohase ruumi eripärasid ja omadusi. Lisaks on puudutatud isik I selgitanud, et kaasomandi üle on käimas kohtuvaidlus, mille käigus tehtud kohtulahendi alusel on korter 1 ainukasutusõigus antud puudutatud isikule I. Selle puhul oli ka tingimus, et sellise puudutatud isiku I õiguse realiseerimisega ei tohi kaasneda mis iganes riski või majanduslikku kohustust. Puudutatud isiku I hinnangul avaldaja poolt taotletud viisil liitumise rajamine (koos sellega kaasnevate ehitusalaste ja viimistluslike lahendustega) seab sellise kohustuse täitmise puudutatud isiku I poolt ohtu. Mistahes avaldaja viidet puudutatud isiku I eraelu puudutavatele asjaoludele ja emotsioonidele ei oma vaidlusaluse asja lahendamise seisukohast tähtsust ning on kohatud.
25.Avaldaja ei ole ühtegi oma väidet vaidlusaluse P L-L hinnangu kohta (vt puudutatud isiku I esindaja 25.10.2022 tõend arhitekt P L arvamus, edaspidi hinnang) tõendanud. Ka on kõik avaldaja sellekohased väited alusetud.
26.Avaldaja esitatud Muinsuskaitseameti kooskõlastus ei ole piisav avaldaja avalduse rahuldamiseks. Viidatud kohtumisel 05.12.2022 kinnitas Muinsuskaitseameti esindaja R N tõepoolest, et projekt koos kilpide asukohadega on kooskõlastatud. Küll aga selgitas R N muuhulgas seda, et see kooskõlastus on antud justnimelt avaldaja plaani alusel ja järgi, mis erineb tegelikkusest, st ruumiplaneeringust olukorrast kohapeal. Nii on plaani peal märgitud uksest paremal pool nurk, kuhu on ette nähtud kilbi paigaldamine, mida reaalsuses tegelikkuses ei eksisteeri. Teisisõnu seda trepikoja osa, millele Muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse tegi, ei ole olemas. Lisaks on puudutatud isiku I ilmselge, et kooskõlastuse, mille aluseks on olnud niivõrd üldine ja skemaatiline plaan (mida on muuhulgas kinnitatud ka Muinsuskaitseameti esindaja R N ise, vt puudutatud isiku I 25.11.2022 esitatud Lisa 2), andmise käigus ei olnud võimalik arvesse võtta vaidlusaluse kinnistu osa eripärasid (st koridori suurus, avalikult kasutatav koridor, paekivist sein, paigaldatava kilbi suurus ja visuaal jms) pelgalt põhjusel, et selliseid kinnistu omadusi viidatud plaanist ei nähtu. Muinsuskaitseameti esindaja pidas puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivset elektriliitumise rajamise viisi sobivaks. Kohapeal vastava kinnistu osaga tutvudes kinnitasid Muinsuskaitseameti esindaja R N ja K F, et puudutatud isiku I poolt välja pakutud (st 25.10.2022 esitatud P L-L arvamusest nähtuv) elektriliitumise rajamise viis ja sellega kaasnevad siseviimistluslik lahendus on sobilikumad, kui avaldaja soovitud ja välja pakutud variant. Samuti möönsid, et plaanijärgsesse asukohta ei ole võimalik paigaldada (kuna seda ruumi osa ei eksisteeri) ja alternatiivselt pakutud asukoht on paigaldamiseks sobilikum kui avaldaja poolt taotletud asukoht.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
27.Puudutatud isik II on nõus kõigi avaldaja seisukohtade ja taotlustega nii algses avalduses kui ka selle täienduses ning toetab mainitud elektriliitumise rajamist. Avaldaja kavatsus on mõistlik ja asjakohane ning lõpetab nö ajaloolise jäänukina tekkinud ühise elektriliitumise olukorra ning võimaldab edaspidiselt kaasomanikel enda ainukasutusalasse jäävaid kinnisasja osasid kasutada iseseisvalt (elektriliitumise mõttes) sõltumata teisest kaasomanikust. Samuti lõppeb ka anomaalia, mille järgi peab elektri eest tasumine toimuma vahendatult ning selleks eraldi toiminguid tehes (näitude teatamine jms). Avaldaja poolt taotletud lahenduse võimalikkust ning sobivust on kinnitanud kõik asjassepuutuvad isikud, sh Muinsuskaitseamet, v.a. puudutatud isik 1. Ühtlasi rõhutab puudutatud isik 2, et uue liitumise rajamisel on võimalik anda ka praegune liitumine üle tasuta puudutatud isikule 1, kui ühele puudutatud isikute kaasomandiosa ühisomanikule.
PUUDUTATUD ISIKU III SEISUKOHT
28.Puudutatud isik III kinnitab, et avaldaja on AS xxxx OÜ-lt üle võtnud liitumislepingu nr xxxx kinnistu Xxxx võrguühenduse väljaehitamiseks. Isikliku kasutusõiguse seadmine on vajalik, kuna avaldaja elektriliitumise tagamiseks on vaja puudutatud isikul III rajada avalikes huvides (AÕS § 1581) tehnovõrk läbi Xxxx kinnistu. Puudutatud isik III on võrguettevõtja, kellele laieneb ELTS § 65 lõike 1 punktist 1 tulenev kohustus asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohane elektripaigaldis ning punkti 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. AÕS § 1581 lõige 3 alusel käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. Eeltoodust tulenevalt nõustub puudutatud isik III isikliku kasutusõiguse seadmisega ja puudutatud isiku I tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga puudutatud isiku III kasuks tulenevalt avaldaja 20.10.2021 avalduses toodud asjaoludest.
29.Puudutatud isik III märgib, et avaldaja on palunud isikliku kasutusõiguse seadmist avalduses lisaks nr 2 oleval plaani alusel. Käesolevaga esitab puudutatud isik III täpsustatud kasutusõiguse plaani (Lisa nr 1), mis määratleb täpsemalt rajatava tehnovõrgu asendiplaani ning kasutusõiguse ala. Eelneva tõttu palub puudutatud isik III kasutusõiguse määramist käesoleva seisukoha lisas 1 toodud plaani alusel.
30.Avaldaja on märkinud õigesti, et Xxxx kinnisasjal puudub täna eraldiseisev elektriliitumine ja kinnistu elektrivarustamine on Xxxx kinnisasja kaudu. Puudutatud isik III käsitleb kõnesolevat elektriliitumist uue liitumisena ehk tegemist ei ole täiendava liitumise rajamisega Xxxx kinnisasjale. Puudutatud isiku III kinnitus 21.12.2021 seisukohas, et liitumisleping nr xxxx on avaldaja poolt AS xxxx OÜ-lt üle võetud, tähendab, et tegemist on liitumislepingu ülevõtmisega, mille alusel ehitatakse võrguühendus Xxxx kinnisasjale.
31.Tegemist on tehniliselt otstarbekaima lahendusega. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 19 lõikest 5 määrab uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Puudutatud isik III on kavandanud kõnesoleva liitumise läbi Xxxx hoone koridori tulenevalt asjaolust, et võrguühendus tuuakse mööda Xxxx tänavat ning liitumiskilp nr xxxx (vt puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha lisa 1, tähistatud kui xxxx) paigaldatakse hoone tehnoruumi seina peale, mis asub koridori lõpus. Tehnoruumis asub täna ka elektrienergia mõõteseade. Enne liitumiskilbi paigaldamist korrastatakse olemasolevad kaablid. Jaotuskilbi (puudutatud isiku III 21.12.2021 seisukoha lisa 1, tähistatud kui xxxx) ja liitumiskilbi vahel tehakse ühendus kaabliga nr xxxx. Hoone sees paigaldatakse kaablid lae külge, sama trassil olemasolevate kaablitega. Eelneva tõttu on kavandatud lahendus tehniliselt otstarbekas.
32.Avaldaja esitas 17.02.2022 alternatiivse nõude taotluse punktis 3, kui kohus ei pea isikliku kasutusõiguse seadmist võimalikuks. Avaldaja taotleb alternatiivselt Ü S ja T S kohustamist AÕS
§ 72 lg 5 alusel nõusoleku andmiseks elektripaigaldise rajamiseks ning Xxxx kinnistu kasutuskorra määramiseks elektripaigaldise majandamiseks. Taotletud alternatiivne lahendus tähendaks, et puudutatud isik III rajaks avalikes huvides vajaliku ja talle kuuluva elektrivõrgu ilma talumiskohustuseta, millise lahendusega puudutatud isik III ei nõustu. Puudutatud isikul III on AÕS § 1581 lõigete 1 ja 3 alusel avalikes huvides tehnovõrgu rajamiseks vaja õigusliku alust kinnisasja koormamiseks, milleks on kas isikliku kasutusõiguse kokkulepe või sundvaldus seadmine. Avaldaja pakutud alternatiivne lahendus kasutuskorra näol ei taga puudutatud isikule III seaduses sätestatud talumiskohustust, mistõttu alternatiivse nõude rahuldamise korral puudub puudutatud isikul III avaldaja taotletud projektikohase lahenduse välja ehitamiseks õiguslik alus.
33.Puudutatud isik III tugineb liitumiskilbi asukoha valikul Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti projekteerimistingimuste NR xxxx punktile 5, mis ütleb järgmist: „Liitumiskilpi tänavamaale mitte projekteerida, paigaldada see kinnistule sobivasse asukohta.“ Tulenevalt asjaolust, et kinnistupiir ja maja sein on ühel joonel, on kilbi paigaldamiseks vaid kaks teoreetilist võimalust paigaldada kilp hoonesse või süvistada hoone seina sisse. Käesoleval juhul ei ole süvistamine kahjuks võimalik, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei võimalda xxxx vanalinnas hoone välisfassaadi suhtes süvistamistöid teostada. Puudutatud isik III on jätkuvalt seisukohal, et liitumiskilbi paigaldamine asukohta, mis on illustreeritud avaldaja poolt 25.10.2022 esitatud tõendite neljandal lehel (foto, millel on kujutatud liitumiskilbi makett) on tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim lahendus. Aitamaks kaasa tsiviilasja lahendamisele, on puudutatud isik III valmis tulema puudutatud isiku I taotlusele vastu ning rajama liitumiskilbi esialgselt planeeritud asukohast vastasseina äärde. Liitumiskilpi võib üle värvida, kuid üksnes juhul, kui puudutatud isik III on andnud värvimise kavandile eelnevalt heakskiidu.
34.Puudutatud isik III kirjeldab alljärgnevalt liitumise rajamiseks teostavaid töid: läbi välismüüri (paksus ca 1,5m) puuritakse ava välisvõrgu maakaabli läbiviigu tarvis; jaotuskilp (kus tehakse väljavõte maakaablist) asub vahetult nimetatud välismüüri vastas põrandal ja kaabel suundub puuritud avast kilpi; jaotuskilbist avaldaja ainukasutuses olevatesse ruumidesse viiakse kaabel mööda seina karbikus lae äärde ja sealt mööda lae äärt kuni avaldaja ainukasutuses oleva korteri sissepääsu seinani, analoogselt varasemalt esitatud fotol näha olevale karbikule. Selleks puuritakse auk lae äärest läbi seina, mille kaudu kaabel suundub edasi; tööde ajakulu on eelduslikult 1-2 tööpäeva.
35.Xxxx kinnistu võrguühendus on täna tagatud läbi Xxxxa ja Xxxx kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Xxxx kinnistule) asub Xxxx aadressil asuvas alajaamas. Viidatud Xxxx liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib mitut kinnistut) on kaks peakaitset, millest mõlema suurus on 3X80 A. Eeltoodu tähendab, et Xxxx kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule määratud peakaitse. Kuivõrd xxxx vanalinnas on endiselt kinnistuid, mis saavad oma elektrivarustuse läbi teistele kinnistutele paigaldatud tarbija kaablite, siis tänapäevased projekteerimisnõuded taolist lahendust ei võimalda. Liitumisühenduse tagamiseks tuleb võrguettevõtjal rajada liitumispunkt liituda soovivale kinnisasjale. Rajamaks Xxxx kinnistule liitumist, on seda majanduslikult ja tehniliselt otstarbekam teha projektis näidatud kujul, millisel juhul läbib projekteeritud kaabelliin kolme kohalikule omavalitsusele kuuluvat tänavamaad (Xxxx tänav, Xxxx tänav ja Xxxx) ja ei tekita täiendavaid kitsendusi teistele eraomanikele.
36.Nõue liitumiskilbi asukoht xxxx muinsuskaitse osakonnaga kooskõlastada tuleneb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 24.09.2019 projekteerimistingimuste nr xxxx (Puudutatud isik III 23.11.2022 seisukoha Lisa 1) punktist 6. Seejuures on 27.11.2022 väljastatud kooskõlastusel (Puudutatud isik III 23.11.2022 seisukoha Lisa 2) kuvatud selgelt nii jaotus- kui ka liitumiskilbi asukoht. Lisaks on asendiplaanil kirjeldatud nõuded kaabeldusele ja liitumiskilbi asukohale. Eeltoodust tulenevalt on absurdne ja meelevaldne nii Xxxx muinsuskaitseosakonna esindaja R Ni (sama isik, kes kooskõlastas projekti asendiplaani 27.11.2019) kui ka Puudutatud isik I seisukoht, et projekt nõuab täiendavaid kooskõlastusi. R N-i poolt 31.10.2022 vastusest nähtub üksnes kriitika tema enda tööle (ja mis tugineb pelgalt R N-i enda subjektiivsel arvamusel). R Ni 31.10.2022 vastus ei oma õigusliku mõju, mis muudaks kehtetuks või tühistaks 27.11.2022 projektile antud kooskõlastuse. Samuti ei nähtu Puudutatud Isik I 25.11.2022 avaldusest, millisel õiguslikul alusel vajab jaotuskilbi asukoht täiendavaid kooskõlastusi. Xxxx 27.11.2019 kooskõlastus projektile on kehtiv ning projekt ei vaja täiendavaid kooskõlastusi. Samuti jääb Puudutatud isik III kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
37.AÕS § 1581 lõike 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui esinevad kaks talumiskohustuse tekkimiseks vajalikku eeldust: 1) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja 2) puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lõike 11 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevile ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused ja ELTS § 66 lõikest 1 tulenev kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Puudutatud isik III selgitas oma 23.11.2022 seisukohas, et Xxxx kinnistul puudub praegusel hetkel eraldiseisev võrguühendus ning Xxxx kinnistu võrguühendus on tagatud läbi Xxxx kinnistu. Seega on Xxxx kinnistule liitumis- ja jaotuskilpide ning kaablite paigaldamine vajalik Xxxx kinnistu ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega ja elektriga varustamiseks, s.o avaliku teenuse osutamiseks. Seda, et tarbija elektriga varustamine on AÕS § 1581 lõike 1 tähenduses avalik teenus, on kinnitanud ka Riigikohus 12.11.2008 lahendi nr 3-2-1-91-08 punktis 10. Vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõikele 5 on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja. See tähendab võrguettevõtja asjakohast kaalutlusõigust. Elektrilevi on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse Xxxx kinnistule võrguühenduse tagamiseks. Sõltumata sellest, et tegemist on avalikes huvides rajatava taristuga, analüüsib Elektrilevi taristu rajamiseks optimaalseima võimaliku trassivaliku väljaselgitamisel igakordselt ka taristu rajamisega kinnisasja omanikele tekkivad riivet ning veendub, et selline riive ei oleks suurem kui taristu rajamisega kaasnev lisandväärtus ja avalik huvi. Ka käesoleval juhul on Elektrilevi valinud Xxxx kinnistule võrguühenduse tagamiseks majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekama lahenduse. Kuna projekteeritud tehniline lahendus on kõige optimaalsem, siis puudub põhjus ning alus kavandatud tehnilist lahendust muuta. Tehnilise lahenduse muutmine oleks võimalik üksnes kõigi osapoolte kokkuleppel. Elektrilevile teadaolevalt ei ole avaldaja ja puudutatud isik I saavutanud kokkulepet jaotuskilbi asukoha muutmiseks. Seetõttu tuleb lähtuda olemasolevast projektist ning tehnilisest lahendusest. Täiendavalt rõhutab puudutatud isik III, et jaotuskilbi asukoha muutmise korral tuleks koostada projekti muudatus ning hankida sellele uued kooskõlastused kõigi osapoolte ja taristute (vee, kanalisatsiooni, side) valdajatega. Pole teada, kas projekti muudatusele õnnestuks
vajalikud kooskõlastused saada või kaasneksid projekti muutmisega takistused (sh võimalikud vaidlused). Samuti ei oleks põhjendatud jätta projekti muutmisega kaasnevad kulutused liituja, s.o avaldaja, või Elektrilevi kanda. Kuivõrd talumiskohustuse tekkimise eeldused on täidetud, siis leiab Elektrilevi, et T K taotlus Ü S ja T S vastu tahteavalduste andmise kohustamiseks ning Ü S ja T S tahteavalduste asendamiseks jõustunud kohtuotsusega Elektrilevi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
38.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastustega ning kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutamist, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 12; 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14; 8. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14).
39.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • T K 1⁄2 mõttelises osas ning Ü S ja T S (ühisomanikena) 1⁄2 mõttelises osas olid avalduse esitamise ajal Xxxx kinnisasja kaasomanikud (I kd, tlk 6-9, kinnistusraamatu väljavõte); • Xxxx kinnisasja kasutamist reguleerib kaasomanike 11.04.2002 kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise kohta (I kd, tlk 72-75), mis kehtib kinnistu igakordsete kaasomanike suhtes, kuna selle kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus; • hoone elektriliitumine kuulub AS-le Xxxx, kellel on peavoolumõõtja, s.t. AS xxxx on vahendaja, kellele korter 1 ja 2 omanikud peavad esitama igakuiselt näidud vastavalt igas korteris asuvate voolumõõtjate kaudu tarbitud elektri eest; AS xxxx omakorda tasub Elektrilevi OÜ-le peavoolumõõtja näitude järgi ning esitab arve vastavalt tarbimisele igale majas olevale elektritarbijale; • Xxxx kinnistul puudub käesoleval hetkel eraldiseisev, konkreetsele kinnistule määratud peakaitse - Xxxx kinnistu elektrivõrguühendus on täna tagatud läbi Xxxxa ja Xxxx kinnistute, mille liitumispunkt (mis kuulub Xxxx kinnistule) asub Xxxx aadressil asuvas alajaamas; viidatud Xxxx liitumispunktil (mille taga olev võrguühendus läbib mitut kinnistut) on kaks peakaitset, millest mõlema suurus on 3x80A; • avaldaja on AS xxxx OÜ-lt üle võtnud liitumislepingu nr xxxx kinnistu Xxxx võrguühenduse väljaehitamiseks; • avaldaja omandiosa ühisomanikena on 22.12.2022 (II kd, tlk 42 – kinnistusraamatu väljavõte) sisse kantud P S (isikukood xxxx), M L (isikukood xxxx), kes on asja menetlusse kaastatud kolmandate isikutena avaldaja poolel.
40.AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. AÕS § 1581 lg 11 sätestab, et tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. AÕS § 1581 lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. Tulenevalt AÕS § 1581 lg-tes 1 ja 3 sätestatust on võimalik Xxxx võrguühenduse väljaehitamine ja selle talumine sätestada Xxxx kõigi kaasomanike (AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1) ning võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) vahelise kokkuleppega, millega antakse võrguettevõtjale õigus rajada kõnealune tehnovõrk (mis hakkab ka kuuluma võrguettevõtja omandisse) ning millega sätestatakse kinnisasjale võrguettevõtja kasuks isiklik kasutusõigus (AÕS § 225 lg 1) tehnovõrgu majandamiseks. Seega on väär puudutatud isiku käsitlus, justkui on AÕS § 1581 kohaldamise vältimatuks eelduseks sundvalduse seadmine, kuna seda saab teha ka kokkuleppel. Avaldaja on üle võtnud võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu nr xxxx Xxxx kinnistu võrguühenduse väljaehitamiseks. Selleks, et nimetatud eesmärk saaks realiseeruda, on vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Kõik Xxxx kaasomanikud peale Ü S on nõus vastava kokkuleppe sõlmima. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas ka puudutatud isik I on kohustatud vastava nõusoleku andma.
41.AÕS § 1581 lg 1 järgi on kinnisasja omanik seega kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui esinevad kaks talumiskohustuse tekkimiseks vajalikku eeldust: 1) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides; 2) puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks.
42.Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevi OÜ-le ELTS § 65 lg 1 nimetatud kohustused ja ELTS § 66 lg-st 1 tulenev kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. ELTS § 65 lg 1 p-ist 1 tuleneb kohustus asjakohase taotluse alusel ühendada liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohane elektripaigaldis ning ELTS § 65 lg 1 p 4 alusel edastada oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. Tarbija elektriga varustamine on AÕS § 1581 lõike 1 tähenduses avalik teenus, on kinnitanud ka Riigikohus 12.11.2008 lahendi nr 3-2-1-91-08 punktis
10.Tulenevalt eeltoodust ja AÕS § 1581 lg-st 11 on täidetud AÕS § 1581 lg 1 kohaldamise esimene eeldus – kõnealune tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides.
43.Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ § 19 lõikest 5 on võrgu konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja.
Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse Xxxx kinnistule võrguühenduse tagamiseks. Kohtule ja kinnisasja omanikele on projekti realiseerimiseks vajalikke töid piisava täpsuse ja selgusega kirjeldatud. Tööd planeeritakse teostada vastavalt kohtule esitatud plaanile (I kd, tlk 37 – isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan). Elektrilevi OÜ eest tööde teostaja ning projekteerija Xxxx OÜ on kirjeldanud (I kd, tlk 68), miks on otsustatud teostada tööd just käesoleval viisil. Kuivõrd eelnimetatud isikud on eelviidatud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 kohaselt võrgu konfiguratsiooni ja väljaehitamise küsimustes pädevad, siis asub kohus seisukohale, et on põhjendatud lähtuda kohtule esitatud plaanist (I kd, tlk 37 – isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan) ja rajada elektrikapp algselt planeeritud viisil ja asukohta (vt ka I kd, tlk 171; I kd, tlk 188 - asendiplaan). Kohtu ette on toodud, et tööd ei ole suuremahulised (teostamise aeg 1-2 tööpäeva) ning nendega ei kaasne elektrikatkestust (elektrivarustus toimub tööde ajal praeguse ühenduse kaudu). Asjakohatu on puudutatud isiku I poolt esitatud sisearhitekti arvamus (I kd, tlk 164-167), kuivõrd asjaosaliste subjektiivsed eelistused kilbi asukoha ja välimuse osas ei oma asja lahendamisel tähtsust. Sisearhitektil puudub pädevus anda arvamust ehitustehnilistes küsimustes. Rajatav paigaldus on standardse suuruse ja välimusega. Kõik asjaomased asutused, kes peavad vastavad planeeritavad tööd kooskõlastama, on seda teinud. Kui asjaosalised peavad vajalikuks elektrikilpi ümbruskonnaga paremini sobitada, on puudutatud isik III seda aktsepteerinud, kuid seadnud eeltingimuseks soovitud lahenduse eelneva kooskõlastamise. Kohtuni on toodud, et uude asukohta kapi paigaldamine eeldaks senise projekti muutmist ja uute kooskõlastuste hankimist, mis on kulukas. Samuti oleks see ebamõistlik, kuivõrd projektijärgne lahendus omanike, sh puudutatud isiku huve ei riiva. Asjakohatu on ka puudutatud isiku I viide, et muinsuskaitseline kooskõlastus puudub. R N, kes on xxxx muinsuskaitse osakonna arheoloog, on planeeritavad tööd kooskõlastanud (I kd, tlk 182183). R N 31.10.2022 e-kiri (II kd, tlk 6) viidatud kooskõlastuse kehtivuse raames tähtsust ei oma.
44.Kohtu hinnangul on kinnisasja omanike parimates huvides, kui nende kinnisasja varustatakse elektrienergiaga personaalsest liitumispunktist, mis teenindab üksnes ühte kinnisasja. Selliselt on tagatud varustuskindlus, mis ei sõltu kolmandatest isikutest. Seega ei ole praegune kinnisasja elektrienergiaga varustamise lahendus, kus elektrienergiat ja selle eest tasumist n.ö vahendab neile kolmas isik (kes ei ole isegi vaidlusaluse kinnisasja omanik), kinnisasja omanike huvidega kooskõlas. Liiati tuleb rõhutada, et liitumispunkti rajamisega seotud asjaajamise on enda kanda võtnud avaldaja, olles sealjuures valmis kandma ka projekti teostamisega seotud kulud.
45.Isikliku kasutusõiguse tingimused tulenevad avalduse resolutsioonist ning menetlusosalised ei ole nende osas vastuväiteid esitanud. Seega lähtub kohus avalduse resolutsioonist.
46.KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 1 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 79 lg 2 kohaselt kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnisturaamatusse.
47.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus avalduse ja kohustab puudutatud isikuid I ja II andma tahteavalduse (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kanda sisse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt Elektrilevi OÜ 21.12.2021 seisukoha lisas 1 olevale plaanile ning järgmistel tingimustel: 1). T K on kohustatud rajama elektripaigaldise võimalikult lühikese aja jooksul vastavalt Elektrilevi ja tema poolt määratud töö teostaja võimalustele, kuid hiljemalt 12 kuu jooksul alates kohtuasjas lõpplahendi jõustumisest; 2) Ü S ja T S on kohustatud taluma elektripaigaldise rajamist, kasutamist, majandamist ja hooldamist ning muid toiminguid, mis on vajalikud elektripaigaldise talitluse tagamiseks, ning võimaldama selleks vajalikku ligipääsu rajatisele, samuti hoiduma elektripaigaldise ja selle toimimise kahjustamisest; 3) T K on kohustatud elektripaigaldist majandama ja hooldama; 4) T K kannab kõiki elektripaigaldise rajamise, majandamise ja hooldamisega seotud kulusid. Kohus asendab puudutatud isikute I ja II tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga. Kohtumääruse lahutamatuks osaks on määrusele lisatud plaan.
48.Kuivõrd kohus on avalduse primaarnõude osas rahuldanud, ei analüüsi kohus avaldust alternatiivsel alusel.
49.Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
50.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 7000 eurot. Menetluskulud
51.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et olukorras, kus antud menetlus toimus kinnisasja omanike endi huvides, tuleb avaldaja, kolmandate isikute ning puudutatud isikute I ja II menetluskulud jätta nende endi kanda. Puudutatud isik III on menetlusse kaasatud üksnes kaasomanike erimeelsuste tõttu, mistõttu ei ole õiglane jätta menetlusega temale tekitatud kulusid tema enda kanda. Puudutatud isiku III menetluskulud on õiglane jätta võrdselt avaldaja ning puudutatud isikute I ja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
52.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
53.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi
jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.