6.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. mail 2024.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Jätta menetluskulud G. H. kanda.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud
1.G. H. (avaldaja/võlgnik) esitas 3. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-13978). Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks ülalpeetavat last: C. S, XX.XX.XXXX, ja K. S, sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik töötab XXX netotöötasuga 1100 eurot, hetkel viibib XXX. Võlgnik on teinud ka juhutöid 800-1000 eurot kuus. Võlgniku sissetulekuks on 1100 eurot kuus, teda on toetanud esmavajalike kulutuste kandmisel laste isa. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1100 eurot: eluasemekulud 130-200 eurot, kulutused toidule 400 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 150 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 160 eurot, kulutused lasteaiale 86 eurot ja toit, koolile 15 eurot, muud vältimatud kulud 50-100 eurot. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 47 942 eurot. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused tekkisid mitmeid aastaid tagasi seoses XXX pankrotti minekuga. Maha tuli müüa kodu, et laene tagasi maksta. Laene tuli järjest juurde võtta, mil laenud ületasid igakuise sissetuleku, perele oli aga tarvis osta toitu ja kanda esmavajalikke kulusid. Võlgnik langes depressiooni, tekkis ärevushäire. Võlgnik soovib naasta varem tööle ja alustada koos lastega uut elu. Kohtu põhjendused
2.Kohus leiab, et G. H. maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 47 942 eurot) ületavad tema võime oma sissetuleku arvel migiski ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku sissetulek ei kuulu täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes täiteasjad:
1.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Renovum OÜ nõue 3226,95 eurot;
2.XXX, kohtutäitur Anne Böckler, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Bondora AS nõue 7364,38 eurot;
3.XXX, kohtutäitur Anne Böckler, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Bondora AS nõue 5091,69 eurot;
4.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 3119,07 eurot;
5.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev OK Incure OÜ nõue 630,62 eurot;
6.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev OMEGA INVEST OÜ nõue 1675,18 eurot;
7.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 6668,66 eurot;
8.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Aktiva Finance Group OÜ nõue 3399,24 eurot;
9.XXX, kohtutäitur Anne Böckler, Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest tsiviilasjas XXX tulenev Holm Bank AS nõue 2402,31 eurot;
10.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 2998,26 eurot;
11.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev OK Incure OÜ nõue 2985,81 eurot;
12.XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusest tsiviilasjas XXX tulenev Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 1028,93 eurot Kokku täitemenetlustes sundtäitmisel olevaid nõudeid 40 591 euro ulatuses. Nõuetele lisanduvad täitemenetluse kulud.
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes muu hulgas on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
5.Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab G. H. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
6.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma
kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
7.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26. oktoobriks 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.