Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14803
Kohtuasi
X avaldus Hooneühistu Hooneühistu Norbas parandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Norbas vastu registris ebaõigete andmete
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 04.10.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus esitada äriregistrile avalduse äriregistris Hooneühistu Norbas kohta ebaõigete andmete parandamiseks ja avaldaja kohta järgmise kande tegemiseks: liikmesuse number 14 X (XXXXXXXXXXX) Hooneosa pindala 20.00; Liikmemaksumäär 1/23. Avaldaja palus Hooneühistu Norbas (puudutatud isik) nõusoleku äriregistri kannete muutmiseks asendada avalduse alusel tehtava jõustunud kohtulahendiga.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja Hooneühistu Norbas liige ja selle õiguseellase, registrist seoses ümberkujundamisega kustutatud Garaažiühistu Norbas, liige ja asutaja liige. Avaldaja ei ole oma liikmesust kellelegi võõrandanud. Samuti ei nähtu registriandmetest, et keegi teine oleks vastava notariaalse teate teinud. Garaažiühistu Norbas registrikaardilt nähtuvalt on registriandmeid muudetud ja registrikandeid tehtud 12.07.1999, 13.07.2016 ja 06.07.2018. Hooneühistu Norbas asutamisdokumentidest nähtuvalt on notar Heli Mõttus 06.07.2018 esitanud registripidajale avalduse Garaažiühistu Norbas kohta äriregistrisse muudatuste tegemiseks, millega muudeti tulundusühistu ärinimeks Hooneühistu Norbas, kanti registrisse uued juhatuse liikmed, õigusliku vormi alaliigiks märgiti hooneühistu ja tehti muid vähem olulisi muudatusi. Notari poolt registrile esitatud materjalide hulgas oli hooneühistu liikmete nimekiri, milles teadmata põhjustel avaldajat enam nimetatud ei ole. Avaldaja pöördus selgituste saamiseks notar Heli Mõttuse poole, kes vastas 09.09.2022 e-kirjas, et tema poolt esitati äriregistrile garaaziühistu registreerimiseks hooneühistuna dokumendid juhatuse avalduse alusel, kus notar kinnitab juhatuse liikmete allkirja. Notar oli seisukohal, et kui juhatuse poolt esitatud liikmete nimekiri oli ebaõige, siis notar ise registri andmeid muuta ei saa. Avalduse andmete parandamiseks, kui selleks on õiguslik alus, peab esitama juhatus. Avaldaja on 13.04.2022 pöördunud Hooneühistu Norbas juhatuse poole, kuid juhatus ei ole ühelegi avaldaja pöördumisele vastanud. Avaldaja Hooneühistu Norbas liikmesuse number 14 nähtub nii 19.02.1999 Garaažiühistu Norbas asutamise aktist kui ka Tallinna Linnakohtu Registriosakonnas 12.07.1999 registreeritud mittetulundusühingu asutamislepingust.
3.Harju Maakohus jättis 19.10.2022 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ning andis avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et avaldaja esmane eesmärk on saavutada tema tunnustamine hooneühistu liikmena ning sellisena on tegemist hagimenetluse tuvastusnõudega TsMS § 368 lg 1 mõttes. Kohus märkis, et kui avaldaja soovib, et kostja(d) kohustuks seoses tema väidetava liikmesusega hooneühistus midagi tegema või andma tahteavaldusi, siis tuleb see hagiavalduse nõudes välja tuua.
4.Avaldaja esitas 02.11.2022 kohtule vastuse, milles jäi esitatud nõude ja avalduse juurde. Avaldaja leidis, et seda, mis põhjusel jäeti avaldaja hooneühistu liikmena äriregistrisse kandmata, saab tuvastada hagita menetluses. Vastutus kannete õigsuse eest lasub registripidajal, seetõttu ei ole õige nõuda kellegi hagemist liikmeks saamise pärast. Avaldaja oli Tallinna Linnakohtu poolt peetud registrisse Garaažiühistu Norbas liikmena sisse kantud ning garaažiühistu hooneühistuks ümber registreerimisel oli registripidajal kohustus seda kontrollida.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 20.01.2023 määrusega avaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.
7.Maakohus leidis, et hooneühistu liikmesuse nimekirja registris pidamise puhul ei ole tegemist kandemenetlusega ega kande parandamise ega sellest tulenevalt registriasjaga. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 6 lg 1 alusel peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures. Nimekirja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Äriseadustiku § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed. Andmed, mis tuleb kanda äriregistrisse hooneühistu kohta, sätestab tulundusühistu seadus (TÜS) § 8 (läbi HÜS § 1 lg 2 ja § 4 lg 3). Seal loetelus ei ole nimetatud hooneühistu liikmeid. Äriregistri pidamise kord on lisaks seadusele reguleeritud ka registriosakonna kodukorraga. Justiitsministri 19.12.2012 määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ (registriosakonna kodukord) § 246 lg 1 p 10 kohaselt sisestatakse infosüsteemi hooneühistu liikmed ja andmed nende liikmesuse kohta HÜS § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt – hooneühistu või notari esitatud andmete alusel. Riigikohus on selgitanud, et registripidajale esitatakse lisaks kannete aluseks olevatele dokumentidele mitmeid muid dokumente ja andmeid, mis ei ole kande aluseks. Näiteks on sellisteks dokumentideks majandusaasta aruanded, osanike andmed, äriühingu sidevahendite numbrid. Kuid kandevälistel andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa kolmandad isikud vähemalt üldjuhul neile tugineda, ja kuigi need andmed kuvatakse äriregistri infosüsteemis, on neil üksnes informatiivne tähendus. Seega ei pea registripidaja omal algatusel kontrollima talle esitatud registrikaardiväliseid andmeid (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-7328, p 15). Seega ei tähenda asjaolu, et hooneühistuseadus kehtestab liikmete nimekirja pidamise äriregistris, et liikmete nimekirja muutmisel oleks tegemist kandemenetlusega.
8.Avaldaja esmane eesmärk on saavutada tema tunnustamine Hooneühistu Norbas liikmena. Sellisena on tegemist hagimenetluse tuvastusnõudega TsMS § 368 lg 1 mõttes, mille kostjaks on hooneühistu. Kuna hageja soovib tuvastada liikmesuse number 14 ja eeldatavalt saada selle numbriga hooneosa enda ainukasutusse, siis on kostjaks ka isik, kes täna äriregistrist nähtuvalt on hooneühistu liige liikmesuse numbriga 14, hooneosa pindalaga 20.00. Kohus on 19.10.2022 kohtumääruses selgitanud, et käesoleval juhul ei ole esitatud nõude näol tegemist hagita menetluses lahendatava tsiviilasjaga ning avaldaja nõude lahendamiseks tuleb esitada hagiavaldus. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas 08.02.2023 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 20.01.2023 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta avalduse menetlusse.
10.Avaldaja ei nõustu maakohtuga selles, et tegemist ei ole kandemenetlusega ega kande parandamise ega sellest tulenevalt registriasjaga. Vahe tegemine selles, kas hooneühistu liikmed sisestatakse või kantakse äriregistrisse, on kunstlik. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-20-7328 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Maakohus on ebaõigesti samastanud osanike nimekirja ja osanike andmed. Andmed osanike ja liikmete kohta tuleb kanda registrisse ja need kanded peavad olema õiged, aga liikmete andmed nagu aadress,
e-posti aadress, telefoni number ja muude selliste teadete ja andmete õigsust register kontrollima ei pea. Registripidaja vastutab kõikide tema poolt sisestatud andmete eest ja nende andmete parandamist saab avaldaja nõuda. Ei ole õige nõuda kellegi hagemist liikmeks saamise pärast, vaid küsimus on selles, millisel õiguslikul asjaolul registripidaja avaldaja nimekirjast kaotas. Avaldaja eesmärgid on hagita menetluse kaudu saavutatavad ja piisavad ka võimalike isikute vastu, kes peaks tema garaažiboksi valdama. Asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb sel juhul esitada iseseisev hagi. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Avalduses esile toodud asjaolude kohaselt on Garaažiühistu Norbas Hooneühistuks Norbas ümberkujundamisel jäänud äriregistrisse sisestamata andmed avaldaja hooneühistu liikmesuse kohta. Hooneühistu registreerimise aluseks olev avaldus ja sellele lisatud dokumendid (sh hooneühistu liikmete nimekiri) edastati äriregistrile avaldusel juhatuse liikmete allkirja kinnitanud notari vahendusel. Hooneühistu Norbas juhatuse poolt notarile esitatud liikmete nimekirjas avaldajat märgitud ei olnud. Avaldaja on esitanud maakohtule avalduse, milles palub esitada äriregistrile avalduse äriregistris Hooneühistu Norbas kohta ebaõigete andmete parandamiseks ja hooneühistu liikmesuse number 14 kohale avaldaja kohta kande tegemiseks. Ühtlasi on avaldaja palunud hooneühistu nõusoleku äriregistri kannete muutmiseks asendada avalduse alusel tehtava jõustunud kohtulahendiga. Äriregistrist nähtuvalt on Hooneühistu Norbas liikmesuse number 14 kohale kantud kolmanda isiku andmed.
14.Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas avaldaja saab nõuda äriregistris hooneühistu liikme andmete parandamist hagita menetluses toimuvas registriasjas (TsMS § 475 lg 1 p 10, TsMS §-d 591-601) või hagimenetluses, ning kas sellest tulenevalt on maakohus jätnud õigesti avaldaja avalduse menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et registrimenetluses lahendab registripidaja talle esitatud kandeavalduse või teeb kandeid kohtulahendi alusel või omal algatusel ametiülesande korras. Kandemenetlus hõlmab seega sellist menetlust, mis on aluseks registrikande tegemisele või sellest keeldumisele (vt Riigikohtu 16.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-7328, p 12). Kuni 31.08.2023 kehtinud HÜS § 6 lg 1 redaktsiooni kohaselt peeti hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures ning nimekirja pidamist reguleeris kohtu registriosakonna kodukord, mille § 246 lg 1 p 10 kohaselt sisestati hooneühistu liikmete andmed infosüsteemi registrikaardiväliste andmetena hooneühistu või notari esitatud andmete alusel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus leidnud õigesti, et äriregistris hooneühistu liikmete andmete muutmise puhul ei olnud tegemist kandemenetlusega, ning et esitatud avaldust ei saanud sellest tulenevalt lahendada hagita menetluses lahendatava registriasjana. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
15.Kuna registriosakonna kodukorra § 246 lg 1 p 10 kohaselt sisestati hooneühistu liikmete andmed äriregistri infosüsteemi hooneühistu või notari esitatud andmete alusel, oli kolleegiumi arvates registripidajal võimalik sisestatud andmeid ka muuta ja parandada hooneühistu või notari vahendusel esitatud vastava avalduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tahteavalduste asendamist tuleb Riigikohtu praktika kohaselt hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt Riigikohtu 12.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 13). Seega oli avaldajal võimalik nõuda hooneühistult registriosakonna kodukorra § 246 lg 1 p 10 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel ebaõigete andmete parandamiseks vajaliku tahteavalduse asendamist kohtulahendiga. Käesoleval juhul puudutab andmete muutmine ka kolmandat isikut. Maakohus on avaldajale selgitanud, et hagi tuleb esitada ka isiku vastu, kes on äriregistrist nähtuvalt hooneühistu liige liikmesuse numbriga 14. Riigikohus on ostueesõigust teostanud kaaspärija hooneühistu liikmesuse andmete muutmise nõudega seonduvalt leidnud, et hooneühistuseadusest ja registriosakonna kodukorrast ei tulene otseselt senistele omanikele õigussuhet, millel põhineks kohustus anda tahteavaldus kannete muutmiseks, mida saaks TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kohtulahendiga asendada. Ostueesõigust teostanud kaaspärijal on sõltumata andmete õiguslikust tähendusest siiski õigustatud huvi nõuda kannete parandamist ja enda registris kajastamist. Riigikohus selgitas, et omaniku kande parandamise nõudele senise omaniku vastu saavad sõltuvalt asjaoludest anda aluse kas lepinguvälised võlasuhted või hea usu põhimõte (vt Riigikohtu 05.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4276, p-d 40-41).
16.Kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses. Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada (vt Riigikohtu 22.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 11). Maakohus on 19.10.2022 puuduste kõrvaldamise määruses avaldajale selgitanud, et kui ta soovib, et hooneühistu ja isik, kes on äriregistrist nähtuvalt hooneühistu liige liikmesuse numbriga 14, kohustuks seoses tema väidetava liikmesusega midagi tegema või andma tahteavaldusi, tuleb see hagiavalduse nõudes välja tuua. Avaldaja ei ole sellest hoolimata oma nõudeid täpsustanud ega hooneühistu ja registrisse kantud isiku vastu nõuetekohast hagiavaldust esitanud. Ka määruskaebuses ei ole avaldaja toonud esile, et ta sooviks kellegi vastu hagimenetluses lahendatavat nõuet esitada. TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud.
17.Ringkonnakohus selgitab, et võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga on õiguslik olukord muutunud. Alates 01.09.2023 kehtiva HÜS § 6 lg 1 redaktsiooni kohaselt peetakse liikmete nimekirja äriregistris ja liikmete andmed kantakse hooneühistu registrikaardile. Hooneühistu liikmete nimekirja pidamisele kohaldatakse äriregistris osanike nimekirja pidamise regulatsiooni hooneühistuseadusest tulenevate erisustega. Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE) seletuskirjas on selgitatud, et hooneühistu liikmete nimekirja äriregistris registrikaardi andmetena pidamisega tagatakse suurem õigusselgus ja tsiviilkäibekindlus. Muudatuse jõustumisega seonduvalt on hooneühistu liikmete andmed kantud HÜS § 6 lg 1 ja äriregistri seaduse (ÄRS) § 70 lg 1 alusel hooneühistu registrikaardile. ÄRS § 50 sätestab, et kui registrikanne on ebaõige, võib huvitatud isik nõuda juriidiliselt isikult ebaõige kande
parandamist. Kui kande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. ÄRS § 71 lg 1 kehtestab rakendussättena, et ÄRS §-s 14 nimetatud osanike andmete õigsuse kohta võib puudutatud isik kuni 2024. aasta
31.augustini esitada põhistatud vastuväite. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab registripidaja puudutatud isiku esitatud vastuväite registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja lahendamiseks üle kohtunikule.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.