Muud

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta FiMS § 18 lg 5 alusel läbi vaatamata. FiMS § 4 lg 1 järgi maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samasuguse tagajärje näeb ette ka FiMS § 18 lg 5. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 68048,92 eurot, lisaks täituritasud 9428,53 eurot. Usaldusisik on selgitanud võlgniku lähikondsete ringi tuvastamaks võlgniku kohustusi seoses teiste isikute ülalpidamisega, samuti FIMS § 17 lg 3 teises lauses sätestatud tingimustele vastavaid tehinguid. Kindel sissetulek võlgnikul puudub, vanglas viibimise ajal on isiku sissetulekud väiksed, kokku 571 eurot perioodil 2018 – 2023.a Sissetuleku suurenemist ei saa käesolevalt prognoosida. Sissenõutavaks on muutunud õigusvastaselt tekitatud kahju nõuded suuruses kokku 40153,73 eurot. Viidatud nõuetele ei ole võimalik isikut kohustustest vabastamise menetluse raames vabastada. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgnik ei suuda mõistliku aja jooksul kõiki teadaolevaid nõudeid rahuldada. Rahaliste karistuste täitmata jätmine tooks suure tõenäosusega endaga kaasa asenduskaristuse määramise vastavalt täitemenetluse seadustiku §le 206 ja isiku vangistuses viibimise aja pikenemise. Võlgniku pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kestab üldjuhul 3 aastat pankroti väljakuulutamisest – antud juhul seega 2026. aastani. J. M. i eeldatav vangistusest vabanemise aeg on detsember 2033.a ehk oluliselt hiljem kui üldjuhul kestaks kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et seaduses sätestatud eesmärgiga ei ole kooskõlas isiku suhtes kolm aastat kestva pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine peamiselt selleks, et pikaaegses vangistuses viibiv võlgnik saaks enne vanglast vabanemist ja enne nõude tavapärast aegumistähtaega vabaneda kriminaalasjas määratud menetluskulude hüvitamise kohustusest. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta. Lisaks on oluline arvestada, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend oleks omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis oluliselt pikendada. Kohus selgitab, et olukorras, kus võlgnikul puudub vangistuse tõttu mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise võimalus, on perspektiivitu FIMS § 47 lg 1 nõuete täitmine. Samuti on võlgniku vangistus pikem, kui seaduses sätestatud (FIMS § 49 lg 1) tähtaeg 3 aastat kohustustest vabanemise menetluseks. Võlgnik viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, karistuse tähtaeg detsember 2033.a Seega ei ole võlgnikul käesolevalt objektiivselt võimalik seaduse nõudeid täita. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele.

Kohus on seisukohal, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise iseenesest mõistetav tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Kuivõrd vangistuses olles ei oleks võlgnikul võimalik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada, siis ei oleks kohtu hinnangul hetkel perspektiivi kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul FiMS § 18 lg 5 kohaselt asjaolu, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, seega tuleb tema käitumist, mis viis kinnipidamiseni käsitleda tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Avalduse esitamisega on tasunud riigilõivu summas 10 eurot 31.03.2023. a Anneli Martin. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 punkti 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Usaldusisiku tasu suuruseks määrab kohus vastavalt taotlusele 693 eurot + käibemaks 138,60 eurot, kokku 831,60 eurot 21 tunni eest. Tasu tuleb välja maksta riigivahenditest PankrS § 23 lg 4 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.