T. A. (A. ) hagi osaühingu T.ROOSILEHT & KO vastu 11. juuni 2022 osanike otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo Kostja: osaühing T.ROOSILEHT & KO (registrikood 10092776), lepingulised esindaja vandeadvokaadid Olev Kuklase ja Karin Antsov
Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks osaühingu T.ROOSILEHT & KO 11. juuni 2022 osanike otsus.
3.Jätta T. A. hagi tagamise ja esindusõiguse kontrollimise taotlustega seotud menetluskulud tema enda kanda ja muud T. A. kulud osaühingu T.ROOSILEHT & KO kanda.
4.Jätta osaühingu T.ROOSILEHT & KO menetluskulud tema enda kanda.
Mõista osaühingult T.ROOSILEHT & KO T. A. kasuks välja menetluskulud 1693 eurot 60 senti eurot.
6.Mõista osaühingult T.ROOSILEHT & KO T. A. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1693 eurolt 60 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.T. A. (hageja) esitas 4. juulil 2022 Tartu Maakohtule osaühingu T.ROOSILEHT & KO (kostja) vastu hagi, milles palub tuvastada kostja 11. juuni 2022 osanike otsuse tühisus. 4. augusti 2023 menetlusdokumendis palub hageja alternatiivselt tunnistada osanike otsus kehtetuks või tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikud M. R. (25%), U. R. (25%), hageja (25%) ning ühisomanikud M. R. , U. R. ja hageja (ühine osa 25%). 11. juuni 2022 osanike koosolekul võeti vastu otsus jagada ühisomandis olev kostja osa nimiväärtusega 639 eurot kolmeks võrdseks osaks ning osa jagamise tulemusena jääks ühisomandist olevast osast iga osaniku ainuomandisse osa nimiväärtusega 213 eurot. Hageja hinnangul ei ole otsust vastu võetud, see on tühine või kehtetuks tunnistatav. Otsuse poolt hääletasid M. R. ja U. R. (kokku oli otsuse poolt 50%). Otsuse vastu oli hageja (25%) ja ühisomanikud (25%) jäid erapooletuks, kuna nad ei jõudnud ühise osaga hääletamise osas kokkuleppele. Seega ei hääletanud otsuse poolt üle poole osanike koosolekul esindatud häältest (põhikirja p 4.6 ja äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 1). Lisaks sellele ei ole järgitud ka notariaalset vorminõuet (ÄS § 149 lg 4). Osanike otsus on ka vastuolus heade kommetega, kuivõrd praegusel juhul üritavad teised osanikud ebaausate võtetega haarata kostja tegevuse üle kontrolli.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kuigi ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa käsutustehing olema notariaalselt tõestatud, siis notariaalse käsutustehingu aluseks peab ÄS § 152 lg 1 mõtte kohaselt olema osanike otsus, mille tegemisele ei ole seatud vorminõudeid. Ilma osa jagamise osas osanike otsust vastu võtmata ei saa rääkida ka osa võõrandamisest ÄS § 149 lg 4 tähenduses. Osanike otsus ei ole osa võõrandamise käsutustehing ÄS § 149 lg 4 mõttes. Ühisomandis olevast osalusest tulenevaid õigusi saavad ühisomanikud teostada üksnes ühiselt. Ühisomanikud ei olnud ühisomandist olevast osast tulenevate õiguste teostamisel ühisel arvamusel. Seega ei saa lugeda ühisomandis olevast osast tulenevat häält osanike koosolekul esindatuks. Eelneva tõttu oli osanike koosolekul esindatud kolm häält ning otsuse oli vastu võetud piisava häälte arvuga.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja on esitanud kostja vastu hagi 11. juuni 2022 osanike otsuse puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Selle otsusega otsustati jagada M. R. , U. R. ja hageja
ühisomandis olev kostja osa nimiväärtusega 639 eurot kolmeks võrdseks osaks, mille tulemusena jäi iga osaniku ainuomandisse osa nimiväärtusega 213 eurot (dtl 12 – 14).
5.Kohus märgib, et hagis esitas hageja üksnes tühisuse tuvastamise nõude ning selliselt on kohus ka hagi menetlusse võtnud. Hageja nõuded otsuse puudumise tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks on menetlusse võetud 2. oktoobri 2023 kohtuistungil (vt kohtuistungi protokoll, lk 1).
6.Osanike otsus võib olla tühine või kehtetuks tunnistatav (ÄS § 1771 lg 1 ja § 178 lg 1). Lisaks sellele võib kohus tuvastada ka otsuse puudumist (nö mitteotsus). Kui otsust ei ole vastu võetud, siis ei saa enam tekkida küsimust otsuse tühisusest või selle kehtetuks tunnistamisest (vt nt Riigikohtu 6. novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216, p 14), ning kehtetuks saab tunnistada vaid sellise otsuse, mis ei ole tühine. Kuigi hageja on 4. augusti 2023 menetlusdokumendis palunud primaarse nõudena tuvastada osanike otsuse tühisus, ning alternatiivselt tunnistada see kehtetuks või tuvastada selle puudumine, ei ole kohus seotud hageja toodud nõuete järjekorraga. Seda on kohus selgitanud ka 2. oktoobri 2023 kohtuistungil. Seega käsitlebki kohus esmalt otsuse puudumise tuvastamise nõuet (I). Seejärel käsitleb kohus seda, kas otsus on tühine (II) või kehtetuks tunnistatav (III). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (IV). I
7.Esmalt käsitleb kohus otsuse puudumise tuvastamise nõuet. ÄS § 174 lg 1 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 4.5 kohaselt loetakse osanike koosolekul otsused vastu võetuks, kui otsuse poolt on antud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Kuivõrd otsuse poolt hääletasid M. R. ja U. R. (kokku 50%), ning otsuse vastu oli hageja (25%) ja osa ühised omajad (25%) jäid erapooletuks, ei ole otsuse poolt antud üle poolte osanike koosolekul esindatud häältest.
8.Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud). Sel juhul on tegu otsuse faktiliste puudustega, mis peaks vaidlustes otsuse kehtivuse üle olema pigem erandlik (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21).
9.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et otsuse vastuvõtmisel on osalenud õigustatud isikud (kostja osanikud), või et otsuse vastuvõtmist on nõuekohaselt dokumenteeritud. Vaidlus on aga selles, kas osanike otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik häälteenamus (üle poole osanike koosolekul esindatud häältest) olemas. Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (vt Riigikohtu 16. veebruari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009, p 21). Seetõttu analüüsib kohus seda, kas otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik häälteenamus olemas, kehtetuks tunnistamise nõude käsitlemisel.
II
10.Järgnevalt käsitleb kohus tühisuse tuvastamise nõuet. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. ÄS § 1771 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. ÄS § 1771 lg 3 järgi ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõue on tuvastushagi (TsMS § 368), mille võib õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Eelkõige on otsuse tühisuse tuvastamist õigus nõuda osanikul, sest osaniku tuvastushuvi tuleneb otseselt tema erilisest liikmesussuhtes osaühinguga ja seega ei pea osanik oma tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama (Ühinguõigus I. Koost K. Saare jt. Juura 2015. lk 212. äärenr 1036 ja 1037).
11.Hagejal kui osaühingu osanikul on õigus nõuda osanike otsuse tühisuse tuvastamist ning ta ei pea täiendavalt oma tuvastushuvi põhistama. Eelnevat arvestades jättis kohus 28. juuni 2023 määrusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Menetlusosalised ei ole tuginenud sellele, et otsuse alusel oleks tehtud kanne äriregistrisse. Ka olukorras, kus otsuse alusel oleks vastav kanne tehtud, ei saaks sellest olla möödunud kaks aastat (otsus võeti vastu 11. juuni 2022 osanike koosolekul).
12.Kohus on eelnevalt leidnud, et otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Seega ei analüüsi kohus tühisuse tuvastamise nõude juures seda, kas otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik häälteenamus olemas.
13.Hageja hinnangul on osanike otsus tühine, kuivõrd ühisomandit ei saa osanike otsusega jagada. Samuti on hageja hinnangul osanike otsuse tegemisel rikutud vorminõuet. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Selliselt sätestab ÄS § 149 lg 4, et osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.
14.Kohus leiab, et osanike otsus on osa jagamise eelduseks, kui põhikirjas ei ole seda välistatud. Selliselt sätestab ÄS § 152 lg 1, et osa võib jagada, kui osanik soovib võõrandada või pantida osa oma osast. Osa jagamiseks on vajalik osanike otsus, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Kuivõrd praegusel juhul ei tulene kostja põhikirjast teisiti (põhikirjas ei ole seda välistatud), oli ühisomandisse kuuluva osa jagamiseks vajalik osanike otsus. Kuivõrd osa ühistel omanikel (praegusel juhul kahel neist ehk M. R. ja U. R. ) oli soov osa jagada, oli selleks ÄS § 152 lg 1 teise lause järgi vajalik vastav osanike otsus. Kohtu hinnangul on osanike otsuse ainus õiguslik mõju selles, et vastava otsuse olemasolu korral on osanikul õigus teha tehing, millega osa osast antakse üle teisele isikule. Osa jagamiseks tuleb aga sõlmida leping, mis on oma olemuslikult võõrandamine. Lepingu puhul peavad aga kõik osanikud osa jagamisega nõus olema. ÄS § 149 lgst 4 tuleneb, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Seega näeb seadus osa müügilepingu jaoks ette kohustusliku notariaalse tõestamise vorminõude. Osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse tõestamise nõude eesmärk ei ole mitte üksnes tehingu dokumenteerimine ja isikusamasuse tuvastamine, vaid ka poolte endi kaitse läbimõtlematute ning kiirustades tehtud tehingute eest, mis hõlmab ka poolte hoiatamist ja neile
tehingu õiguslike tagajärgede selgitamist. Osa võõrandamise käsutustehingu notariaalse tõestamise vorminõude kehtestamise eesmärgiks on eelkõige õiguskindluse tagamine (vt Ühinguõigus I. Koost K. Saare jt. Juura 2015. lk 228. äärenr 1122).
15.Kohtu hinnangul ei laiene ÄS § 149 lg-s 4 sätestatud notariaalse tõestamise vorm aga osanike otsusele, millega otsustatakse osa jagada. Kohtu hinnangul on osanike otsuse ainus õiguslik mõju selles, et vastava otsuse olemasolu korral on osanikul õigus teha tehing, millega osa osast antakse üle teisele isikule. Osa jagamiseks tuleb aga sõlmida leping, mis on oma olemuslikult võõrandamine. Lepingu puhul peavad aga kõik osanikud osa jagamisega nõus olema. Seega ei saanud kohtu hinnangul kostja minna osanike otsusega notari juurde ning nõuda osanike otsuse alusel osa jagamist. Eelneva tõttu ei pidanud osanike otsus olema notariaalselt tõestatud ning seega ei ole osanike otsus vorminõude rikkumise tõttu ka tühine.
16.Lisaks sellele on hageja hinnangul osanike otsus tühine ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2). Osanike otsusega otsustati jagada M. R. , U. R. ja hageja ühisomandis olev kostja osa nimiväärtusega 639 eurot kolmeks võrdseks osaks, mille tulemusena jäi iga osaniku ainuomandisse osa nimiväärtusega 213 eurot. Kohtule esitatud pärimistunnise (dtl 67) kohaselt on T. R. pärijate U. R. , M. R. ja hageja osad pärandvaras võrdsed (1/3 mõttelises osas). Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et praegusel juhul üritavad teised osanikud ebaausate võtetega haarata kostja tegevuse üle kontrolli. Kohus on seisukohal, et ebaausaks võtteks ei saa pidada ühisomandis oleva kostja osa jagamist vastavalt pärimistunnistuses toodud osadele. Eelneva tõttu ei ole osanike otsus vastuolus heade kommetega ega seetõttu ka tühine. III
17.Järgmisena käsitleb kohus hageja nõuet osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Eelnevalt on kohus selgitanud, et otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral on kohaseks õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (vt Riigikohtu 16. veebruari 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009, p 21).
18.ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumisetähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 178 lg 3 sätestab, et osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Osanik, kes andis oma hääle enne koosolekut, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
19.Hageja on kostja osanik, kes küll osales otsuse tegemisel, kuid hääletas otsuse vastu ning lasi protokollida oma vastuväite otsusele (vt osanike koosoleku protokoll, dtl 12 – 14). Oma vastuväite on hageja esitanud ka enne osanike otsuse tegemist (dtl 8 – 10). Järelikult on ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud eeldus täidetud.
20.Aegumistähtaja kohta märgib kohus järgmist. Kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates osanike otsuse vastuvõtmisest ning konkreetse nõude esitas hageja alles
4.augusti 2023 menetlusdokumendis (osanike otsus on vastu võetud 11. juunil 2022). Samas on
hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks esitatud kohtule juba 4. juulil 2022. Hagis tugines hageja sellele, et otsuse vastuvõtmiseks ei olnud piisavalt hääli. Olukorras, kus hageja on alguses esitanud otsuse puudumise või tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, tuleb tema haginõuet käsitleda ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena, mille aegumine on TsÜS § 160 lg 1 alusel peatunud (vt nt Riigikohtu 3. mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 27). Järelikult on hageja järginud ka ÄS § 178 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaega.
21.ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 4.6 kohaselt loetakse osanike koosolekul otsused vastu võetuks, kui otsuse poolt on antud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. ÄS § 165 lg 1 kohaselt, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Kuna hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut, siis on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus, ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks (vt Riigikohtu 19. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-08, p 15).
22.Kostja osakapital on jagatud neljaks osaks – U. R. (osa nimiväärusega 639 eurot ehk 25%), M. R. (osa nimiväärtusega 639 eurot ehk 25%), hageja (osa nimiväärtusega 639 eurot ehk 25%) ning osa, mille ühised omajad on U. R. , M. R. ja hageja (osa nimiväärtusega 639 eurot ehk 25%) (vt äriregistri väljavõte, dtl 18 – 24). Vaidlust ei ole selles, et osanike koosolekul osalesid kostja osanikud U. R. , M. R. ja hageja (esindaja kaudu; dtl 12 – 13, 15). Koosolekul osalenud osanike ühisomandisse kuulub ka kostja osa nimiväärtusega 639 eurot. Osanike otsuse poolt hääletasid U. R. ja M. R. (seega oli otsuse poolt antud kaks häält). Kuivõrd hageja (ka osa ühise omajana) hääletas otsuse vastu, ei ole ühisomandisse kuuluva osa poolt häält antud. Vaidlus on aga selles, mitu häält oli koosolekul esindatud ning kas otsuse poolt on antud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest.
23.Asjaolu, et hageja kui osa ühine omaja ei hääletanud otsuse poolt ning seega ei andnud ühisomandisse kuuluv osa otsuse poolt häält, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ühisomandisse kuuluvat osa ei saa lugeda koosolekul esindatud hääleks. Ühisomandisse kuuluva osa ühised omanikud (U. R. , M. R. ja hageja) osalesid osanike koosolekul. See, kas ühised omajad olid osanike otsuse vastuvõtmisel ühisel seisukohal või mitte, ei mõjuta koosolekul esindatud häälte arvu.
24.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et osanike koosolekul oli esindatud neli häält (U. R. üks hääl, M. R. üks hääl, hagejal üks hääl ja ühisomandisse kuuluva osa üks hääl). Otsuse poolt hääletasid U. R. ja M. R. ning seega oli osanike otsuse poolt antud kaks häält neljast. Järelikult ei olnud otsuse poolt antud üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Eelneva tõttu tuleb otsus tunnistada kehtetuks. IV
25.Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust.
26.Üldjuhul jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Siiski võimaldab TsMS § 169 lg 3 jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendiga
esitamisega ja vaidlustamisega seotud kulud selle menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Koos hagiga esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis 5. juuli 2022 määrusega hageja taotluse rahuldamata. Lisaks sellele on hageja korduvalt esitanud taotluse kostja lepinguliste esindajate esindusõiguse kontrollimiseks. Kohus on kostja lepinguliste esindajate esindusõigust kontrollinud ning leidnud, et neil on esindusõigus olemas.
27.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Hagi tagamise taotluse koostamisega seotud menetluskulusid ei ole hageja nimekirja alusel võimalik eristada. Esindusõiguse kontrollimise taotlustega seotud menetluskulud on kokku 80 eurot (26,67 + 40 x 1,2). TsMS § 169 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks jätta hagi tagamise ning esindusõiguse kontrollimise taotlustega seotud menetluskulud 150 eurot (70 + 80) hageja enda kanda. Muud hageja kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja enda kulud jäävad kostja kanda.
28.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu (160 eurot ilma käibemaksuta; 192 eurot koos käibemaksuga) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samas ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 2 h 22 min (1 h 38 + 44 min) põhjendatud. Arvestades aga seda, et hageja tugines menetluses samadele argumentidele (osanike otsusega ei saa ühisomandisse kuuluvat osa jagada, osanike otsus oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud, osanike otsuse vastuvõtmiseks ei olnud piisavat häälteenamust jne) on põhjendatud järgmiste menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg kokku 3 tunni ulatuses. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei ole küsinud hageja seisukohta kostja vastuse osas (vt hageja
12.septembri 2022 menetlusdokument). Kuigi hageja täiendas 4. augusti 2023 menetlusdokumendis oma nõuet vastavalt kohtu 28. juuni 2023 määrusele, tugines ta selle nõude esitamisel samadele asjaoludele nagu tühisuse tuvastamise nõude esitamisel (piisav häälteenamus). Ka lõppseisukohtades on hageja korranud juba varem esitatud seisukohti. Seega ei pea kohus põhjendatuks muude menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega, mis ületab 3 tundi. Sellele lisandub istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine (58 min) ning menetluskulude nimekirja koostamine (18 min). Esindusõiguse kontrollimise taotlustega seotud menetluskulud on kohus eelnevalt jätnud hageja enda kanda (vt otsuse p 27).
29.Praegusel juhul oli tegemist mittevaralise nõudega ning seega oli hagihind 3500 eurot (TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale 1 tasus hageja hagihinnalt 3500 eurot riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb 420 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
30.Eelneva tõttu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6 h 38 min (2 h 22 min + 3 h + 58 min + 18 min) ning kulud seega 1273 eurot 60 senti (6 h 38 min x 160 x 1,2). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja kuludele lisandub ka 420 euro suurune riigilõiv. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1693 eurot 60 senti (1273,60 + 420). Need menetluskulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka viivis menetluskuludelt.