2-23-12118/9 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Kxxx esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Võlgnikul ei ole alaealisi lapsi. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 310 eurot, millest 40 eurot kuus läheb otse kohtutäituritele. Võlgniku igakuised kulud on 310 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 32 316,85 eurot. Võlgnik selgitas, et sattus eluviisidest tulenevalt kriminaalsele teele ning sattus kinnipidamisasutusse mitmel korral. Võlgniku tervis ei ole hea, tal on kätega probleemid. Ta on operatsiooni ootejärjekorras ning talle anti kaheks aastaks (kuni 09.03.2024) osaline töövõime. Kui operatsioonid õnnestuvad, tahab võlgnik tööle asuda. Tööandjad ei taha töötajaid, kellel on kohtutäiturid kaelas, seetõttu tahab võlgnik asjaga tegeleda. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 14.09.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku. Usaldusisik esitas 06.10.2023 aruande. Aruande kohaselt on võlgnik Tartu Maakohtu 17.10.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8114 tunnistatud süüdi KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja 4, § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi ning KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Võlgnikul on tuvastatud kohustusi kokku 21 133,40 eurot, millest 16 244,42 eurot ehk 76,90% on kriminaalasjas nr 1-168114 kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja 4752,68 eurot (22,50%) menetluskulude hüvitamise nõuded. Täitemenetlusi on võlgniku suhtes kokku 22, mille kulud on kokku summas 5884,11 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus 328,66 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pikaajaline õigusvastane käitumine. Võlgniku suhtes tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata, sest kohustustest ei ole võimalik vabaneda 76,90% ulatuses. 10.10.2023 ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat, ka seda, et kuriteoga tekitatud kahjust ei vabane. Võlgnik ei soovinud avalduse menetlemist ja loobus sellest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

2-23-12118 Võlgnik on istungil selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kuna kohus ei kuuluta välja võlgniku pankrotti ega algata võlgade ümberkujundamise menetlust, vaid lõpetab maksejõuetusmenetluse, siis on ära langenud vajadus tagada võlgniku avaldust. Kohus tühistab 14.09.2023.a määrusega kohaldatud abinõud (täitemenetluste peatamine). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 725 eurot, koos käibemaksuga 840 eurot. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule.

2-23-12118 Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10h 40min ning ta taotleb enda tasuks 725 eurot. Tasumäära usaldusisik välja ei toonud. Olemasolevate andmete põhjal on usaldusisik oma ajatasuks seega arvestanud umbes 67,97 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot. Kohus märgib, et usaldusisik on lõppsumma valesti arvutanud. 725 eurot + 145 eurot on 870 eurot, mitte 840 eurot. Usaldusisik on palunud enda tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest, kuid seda tuleb teha korra § 2 lg-s 1 märgitud määra järgi, s.o 33 eurot/pooltund. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 704 eurot (10h 40min x 33€/pooltund), lisandub käibemaks 140,80 eurot, kokku 844,80 eurot. Nimetatud summat ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avaldusest loobunud, kuid samas hüvitab riik menetlusabi korras usaldusisiku tasu. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud