2-21-110585 Tallinn, Pikk tn 29a korteriühistu avaldus K. K. vastu võlgnevuse nõudes Tallinn, Pikk tn 29a korteriühistu avaldus A. M. S. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistu (registrikood 80174043), lepinguline esindaja Heldur Raig Puudutatud isikud I.
K. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Aru
II.
A. M. S. (isikukood XXX, J. A. J. S. üldõigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Aru
Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud isik M OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Asja läbivaatamine
Ärakuulamine 29. veebruar 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta K. K., A. M. S. ja M OÜ menetluskulud Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistu kanda.
3.Määrata K. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 2025,80 eurot.
4.Määrata A. M. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1826,30 eurot.
Määrata M OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2719,50 eurot.
6.Mõista Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistult K. K. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2025,80 eurot. 1
7.Mõista Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistult A. M. S. kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1826,30 eurot.
8.Mõista Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistult M OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2719,50 eurot.
9.Mõista Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 29a korteriühistult K. K., A. M. S. ja M OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja puudutatud isiku seisukoht
1.Tallinn, Pikk tn 29a korteriühistu (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 22. juuni 2021 avalduse K. K. (puudutatud isik I) vastu 1326,05 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 4. juuni 2021 avalduse A. M. S. (J. A. J. S.i üldõigusjärglane, puudutatud isik II) vastu 2026,99 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus liitis asjad ühte menetlusse 4. märts 2024. Avalduses on välja toodud järgmised asjaolud: - puudutatud isikule I kuulub vallasomandina korter nr XXX ja puudutatud isikule II kuulub vallasomandina korter nr XXX. Korterite XXX ja XXX üldpinna suurused olid perioodil 2017 – 2021 vastavalt 57,5 m2 ja 34,4m2; - avaldaja on majanduskulude arvestamisel alati lähtunud vaid avaldaja põhikirjas ja üldkoosolekutel vastu võetud otsustest, mis sätestavad, et osutatud teenuste ja kulude eest arvete koostamisel tuleb tugineda vaid avaldaja liikmete omanduses või valduses olevate ruumide reaalosa suurusest. Ühelgi üldkoosolekul sellest printsiibist ühegi ühistu liikme suhtes kõrvalekaldumist ei ole arutatud ja otsustatud; - avaldaja tugineb majanduskulude arvestamisel korterite reaalosa suuruste määramisel ehitisregistri (EHR) andmetele - puudutatud isikud pole esitanud ühtegi dokumenti või õiguslikku alust, mille alusel korterid nr XXX ja XXX võidi jagada ja korteri üldpindala muuta. Korteri jagamine eri osadeks saab toimuda vaid omaniku poolt, nõusolekul ja osavõtul, mida pole tõendatud; - väide, et avaldaja oleks perioodil 2017 – 2021 pidanud korteritele XXX ja XXX arvete koostamisel lähtuma OÜ TLN TIB poolt koostatud Tallinn, Pikk 29a hoone inventariseerimise plaanist ei oma alust. Eelnimetatud inventariseerimise plaan on koostatud ainult Pikk tn 29a hoone suhtes, jättes arvestamata asjaolu, et korterite XXX ja XXX puhul on tegemist korteritega, mis paiknevad osaliselt teisel kinnisasjal (hoones); - puudutatud isik I on tasunud korteriühistule kõik arved korrektselt kuni jaanuarini 2018. Nimetatud ajast pole puudutatud isik I kommunaalarveid korrektselt tasunud ning tal on tekkinud korteriühistu ees võlgnevus seisuga 31. mai 2021 1326,05 eurot;
2
- puudutatud isik II on tasunud korteriühistule kõik arved korrektselt kuni märtsini 2017. Nimetatud ajast pole puudutatud isik II kommunaalarveid korrektselt tasunud ning tal on tekkinud korteriühistu ees võlgnevus seisuga 31. mai 2021 2026,99 eurot; Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja menetluskulud on 1540 eurot.
2.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad esitatud avalduse rahuldamisele vastu tuginedes kokkuvõtvalt alljärgnevale: - puudutatud isikute kui müüjate ja OÜ MARSILIUS kui ostja vahel on 12. juuni 2008 sõlmitud korter nr XXX ja korter nr XXX võlaõiguslik müügileping. Lepingu kohaselt on lepingu esemed müüdud ostjale. Lepingust nähtub täiendavalt, et korter nr XXX asub 20,2m2 ulatuses teisel kinnistul ja korter nr XXX asub 34.3m 2 ulatuses teisel kinnistul (Pikk tn 29/Lai tn 24 – ehitis üle naaberkinnisasja piiri); - väidetav võlgnevus põhineb asjaolul, et avaldaja on arvestanud kulusid korterite mahtudelt, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Korteri nr XXX tegelikuks suuruseks on 23,2m2 ja korteri nr XXX tegelikuks suuruseks on 14,3m 2. Avaldaja on eeltoodud asjaoludest teadlik olnud; - seega valedel alustel kalkuleeritud kulude eest (so ruutmeetrite eest, mida ei eksisteerigi) nõude esitamine on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikud ei ole muuhulgas viidatud teenuseid tarbinud ning viidatud väidetavalt võlgnetavad arved ei ole ka puudutatud isikutele esitatud. Puudutatud isikud paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute menetluskulud on kokku 4526,20 eurot (koos käibemaksuga).
3.Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud M AS leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata tuginedes kokkuvõtvalt alljärgnevale: - avaldajal on põhikirja järgi kohustus esitada korterite majandamiskulude arveid korterite tegelikest suurustest lähtuvalt. On üheselt tõendatud, et korteri nr XXX suuruseks on 23,2m2 ja korteri nr XXX suuruseks on 14,3m2; - puudub vaidlus selles, et avaldaja on esitanud korterile nr XXX ja korterile nr XXX majandamiskulude arveid EHR andmetest lähtuvalt. EHR andmetest lähtuvalt arvete esitamine ei ole kooskõlas avaldaja põhikirjaga, mille kohaselt tuleb kuluarvestus teostada omandiosa suurusest lähtuvalt, mitte EHR andmetest lähtuvalt. Samuti on EHR andmed informatiivsed; - arvete, mille alusel avaldaja puudutatud isikutelt majandamiskulude tasumist nõuab, kuluarvestuse metoodika ei vasta avaldaja põhikirjale. Avaldajal ei ole seetõttu õigust nõuda puudutatud isikult majandamiskulusid avaldustes toodud summas; - korteri nr XXX ja korteri nr XXX majanduskulusid on tasutud korterite tegelikest suurustest lähtuvalt ning järelikult puudub puudutatud isikutel võlgnevus avaldaja ees. M AS palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. M AS-i menetluskulud on kokku 2719,50 eurot. Kohtu seisukoht
4.Kohus, olles tutvunud esitatud avaldusega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3
5.Avaldaja on esitanud nõude võla väljamõistmiseks, mis tuleneb tasumata jäetud majandamiskuludest. Puudutatud isiku I osas on võlgnevuse nõue esitatud perioodi jaanuar 2018 – mai 2021 eest ning puudutatud isiku II osas on võlgnevuse nõue esitatud perioodi veebruar 2017 – mai 2021 eest. Avaldaja palub puudutatud isikult I välja mõista 1326,05 eurot ja puudutatud isikult II palub välja mõista 2026,99 eurot. Võlgnevuse osas, mis on tekkinud kuni 31. detsember 2017, on nõude õiguslikuks aluseks korteriühistuseadus (KÜS) §151 lg 1. Võlgnevuse osas, mis on tekkinud alates 2018 aasta jaanuarist, on nõude õiguslikuks aluseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse 1 (KrtS) § 34 lg 1, § 40 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1.2
6.KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Avaldaja põhikirja punkti 6.1 kohaselt kannavad majandamise kulud ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandis olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade summaarsest üldpinnast, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti (dtl 44). Avaldaja põhikiri on kehtestatud 4. september 2002. KÜS § 151 lg 1 järgi arvestati majandamiskulusid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kuid põhikirjaga võis ette näha teistsuguse korra. Kehtiva KrtS § 40 lg 1 lähtutakse kaasomandi osa suurusest, kuid lõike 2 järgi võib ühistu põhikirjaga ette näha erineva jaotuse. Sisuliselt on põhikirjas sätestatud seaduses ettenähtust teistsugune kord, st et kulud jaotatakse korteriomanike vahel nende kaasomandi osa suuruse asemel lähtuvalt reaalosa suurusest. Kohtu hinnangul on avaldaja põhikirja punkt kooskõlas KÜS § 151 lg-ga 1 ning KrtS § 40 lgga 2.
7.Asjas puudub vaidlus selles, kas avaldaja esitatud kommunaalteenuste arvetel märgitud teenuseid on osutatud. Vaidlus on üksnes selles, kas avaldaja on kommunaalteenuste arvestamisel lähtunud mõlema korteri osas korrektsest reaalosa suurustest. Avaldaja on arvete esitamisel lähtunud sellest, et korteri nr XXX reaalosa suurus on 34,4 m 2 ning korteri nr XXX reaalosa suurus on 57,5 m2 (dtl 50-91, 220-259). Puudutatud isikud eeltooduga ei nõustu ja toovad välja, et korter nr XXX reaalosa suurus on 23,2m2 ja korteri nr XXX reaalosa suuruseks on 14,3m2, millest lähtuvalt on nad vaidlusalusel perioodil arveid tasunud. Avaldaja on järjepidevalt väitnud, et arvete esitamisel on korterite reaalosade suuruste määramisel aluseks võetud EHR andmed. Samas on avaldaja ise esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on ehitisregistris korterite reaalosade suurusteks märgitud 0 m2 (vt dtl 205). Seejuures pole avaldaja põhistanud, millisel alusel ta EHR-i informatiivsetest andmetest lähtub ega millisel viisil on need andmed seotud konkreetse korteri reaalosa suuruse arvestamisega. Ka pole avaldaja tõendanud, et EHR-s on korterite suuruseks märgitud 34,4 m 2 ja 57,5 m2. Avaldaja ei ole samuti väitnud ega esitanud kohtule ühtegi üldkoosoleku otsust, millest nähtuks, et korteriomanikud oleksid ühiselt kokku leppinud EHR-i andmete kasutamises reaalosade määramisel.
1 KrtS § 64 kohaselt kohaldatakse seaduse 1.–4. ja 6. peatüki sätteid ka vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. 2 Riigikohtu 24. mai 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-119460, p 15.
4
Kohtu selgitamiskohustuse järgselt (dtl 324-326, 351) esitas avaldaja 2018–2020 aastate majanduskavade tabelid (dtl 362–364), kuid nendest dokumentidest ei selgu, milliseid konkreetseid andmeid kasutatakse reaalosade arvestamisel (kas EHR-i andmeid, konkreetseid mõõdistamistulemusi vms). Seega ei järeldu majanduskavadest, mille alusel korterite reaalosade suuruste määramiselt tegelikult lähtutakse. Avaldaja on lisaks esitanud 30. detsembril 2004 koostatud eluruumide ümberhindamise akti (dtl 446), kuid ei ole ka täiendava tähtaja jooksul täpsustanud, millist faktilist asjaolu selle dokumendiga avaldaja tõendada soovib. Pole selge, kas avaldaja väidab, et nimetatud akti alusel tehti EHR-i kanded korterite reaalosade kohta või kasutab avaldaja seda dokumenti reaalosade suuruste määramisel. Avaldaja on vaid viidanud üldsõnaliselt nende dokumentide osas, et soovib nendega tõendada, et puudutatud isikud pole esitanud avaldajale andmeid neile kuuluvate korterite pinna suuruse muutumise osas, mistõttu lähtus avaldaja talle teadaolevatest andmetest (dtl 475). Eeltoodud väide on menetluses aga ümber lükatud. Nii on Tallinna linn avaldajat teavitanud, et korterid nr XXX ja XXX paiknesid pärast II maailmasõda kahel erineval aadressil – Pikk tn 29 ja Pikk tn 29a. Tänaseks on tegemist eraldi hoonetega: Pikk tn 29 asub hotell ja Pikk tn 29a asuvad äriruumid. Korterite nr XXX ja XXX endised osad (so osas, milles nad paiknesid Pikk tn 29 hoones) on liidetud hotelliga (dtl 159). Liitmine toimus Pikk tn 29 ehitise rekonstrueerimise käigus ning vastav ehitusprojekt tuli kooskõlastada Pikk tn 29a korteriomanikega (dtl 510522). Seega pidi avaldaja korterite reaalosade muutumisest olema teadlik. Lisaks on 20. aprill 2016 koostatud Pikk tn 29a ehitise eksplikatsioon, millest mh järeldub, et korteri nr XXX pindala on kokku 23,2m2 ja korter nr XXX pindala on kokku 14,3m 2 (dtl 501-504). Arvestades, et mõõdistamine hõlmas kogu hoonet, on eluliselt ebausutav, et avaldaja ei teadnud mõõdistamise läbiviimisest ega selle tulemustest. Seega on tõendatud, et korteri nr XXX reaalosa suurus on 23,2 m2 ning korteri nr XXX reaalosa suurus 14,3 m2. Kohus märgib, et korterite reaalosade suurused ei ole muutunud puudutatud isikute enda seadustamata tegevuse tagajärjel, vaid nendest sõltumatutel objektiivsetel asjaoludel: nimelt paiknesid puudutatud isikutele kuuluvad korterid ajalooliselt kahes eraldi hoones ning Pikk tn 29 hoone renoveerimisel ei olnud sellise olukorra säilitamine ehituslikult võimalik. Samuti on tõendatud, et avaldaja oli nimetatud asjaoludest teadlik, sealhulgas korterite reaalosade tegelikest pindaladest ning nende muutumisest. Arvestades, et avaldaja kohustuseks oli põhikirja kohaselt lähtuda majandamiskulude arvestamisel korterite tegelikust reaalosa suurusest lähtudes, on avaldaja ekslikult tuginenud varasematele pindalaandmetele (so mil korterid nr XXX ja XXX asusid kahes erinevas hoones). Selline arvestus ei vasta tegelikele reaalosade suurustele ega avaldaja põhikirjale.
8.Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikud on vaidlusalusel perioodil tasunud majandamiskulude arveid osaliselt, lähtudes arvestusest, et korteri nr XXX reaalosa suurus on 14,3 m2 ning korteri nr XXX reaalosa suurus 23,2 m2. Seega kuna puudutatud isikud on tasunud arved tegelikest ja tõendatud reaalosade suurustest lähtudes, ei ole neil avaldaja ees võlgnevust. Järelikult on täitmata VÕS § 108 lg 1 eeldused, mistõttu jääb avaldaja nõue rahuldamata. Menetluskulud
9.TsMS § 172 lg 1 II lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega
5
hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
10.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
11.M OÜ on esitanud menetluskulude nimekirja 28. novembril 2025 (dtl 548-551). Selle kohaselt on M OÜ kandnud menetluskulusid kokku 2719,50 eurot (käibemaksuta), mis koosneb lepingulise esindaja kulust. Lepinguline esindaja on asjas teenust osutanud kokku 13 tundi ja 21 minutit – 5 tundi ja 36 minutit tunnitasuga 195 eurot ning 7 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 210 eurot. Avaldaja leiab, et M OÜ menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Kohtu hinnangul on M OÜ lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. M OÜ lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu määrad on mõistlikud ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on M OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 2719,50 eurot. M OÜ menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
12.Puudutatud isikud I ja II on esitanud menetluskulude nimekirjad 28. novembril 2025 (dtl 537-540). Esitatud nimekirjade kohaselt on puudutatud isik I kandnud menetluskulusid kokku 4526,20 eurot (käibemaksuga) ning puudutatud II 4634,70 eurot (käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kulust. Puudutatud isiku I osas on lepinguline esindaja teenust osutanud 26 tundi ja 30 minutit tunnitasuga 140 eurot. Puudutatud isiku II osas 27 tundi tunnitasuga 140 eurot. Avaldaja leiab, et puudutatud isikute menetluskulud on põhjendamatult suured. Puudutatud isikutele osutatud õigusabi toimingud kattuvad valdavas ulatuses kuupäevaliselt nii ajakulu ja kulu suuruse kui ka tehtud töö ja toimingute osas.
12.1.Esmalt märgib kohus, et ei ole põhjendatud mõista mõlema puudutatud isiku menetluskulud välja eraldi osas, milles menetlustoimingud kattuvad. Kuigi esindaja tegi enne avalduste liitmist mõlema puudutatud isiku nimel mõningaid toiminguid eraldi, olid esitatud menetlusdokumendid sisuliselt samad. Mõlema puudutatud isiku puhul on vaidlusküsimus identne ning esitatud dokumendid on olnud sisuliselt kattuvad. Seetõttu lähtub kohus kattuvate menetlustoimingute puhul ühiselt osutatud õigusteenusest ning jagab vastavad menetluskulud pooleks.3 Puudutatud isiku I nimekirjas märgitud menetluskulusid perioodil 20. oktoober 2022 – 27. märts 2024 hindab kohus puudutatud isiku I osas eraldi ning puudutatud isiku II nimekirjas märgitud menetluskulusid perioodil 23. detsember 2021, 27. märts 2024 ja 25. juuni 2025 – 21. juuli 2025 hindab kohus puudutatud isiku II osas eraldi. Esindaja tunnitasu määr 140 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu ja on seega põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute esindaja 16. detsember 2021 - 23. detsember 2021 menetlustoimingutele (dtl 537) kulunud aeg põhjendatud. Arvestades avalduse sisu ja mahtu ning puudutatud isikute poolt 23. detsembril 2021 esitatud seisukoha sisukust, on põhjendatud 3 16.12.2021 – 22.12.2021, 28.03.2024 – 16.04.2025 ja 07.11.2025 – 28.11.2025 toimingud.
6
ja vajalik ajakulu 3 tundi. 12. aprilli 2024 – 16. aprilli 2025 toimingute osas leiab kohus, et sellel perioodil esitatud dokumentide mahtu ja 16. aprillil 2025 esitatud seisukoha vähest sisukust arvestades on põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. 20. novembri 2025 – 28. novembri 2025 toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuvalt dokumentide sisust järgmiselt: menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit ning täiendavate tõenditega tutvumine, tõendi esitamine ja seisukoha esitamine 2 tundi. Kokku seega 2,5 tundi. Muus osas on puudutatud isikute lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega kujuneb esindaja tasu mõlemale puudutatud isikule osutatud õigusabi eest koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) järgmiselt: -
perioodil 16. detsember 2021 – 23. detsember 2021 teostatud toimingud kokku 3 tundi. Seega on esindaja tasu 420 eurot, millele lisandub käibemaks 84 eurot (20%), kokku 504 eurot;
-
perioodil 28. märts 2024 – 16. aprill 2025 teostatud toimingud kokku 3 tundi. Seega on esindaja tasu 420 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot (22%), kokku 512,40 eurot;
-
perioodil 7. november 2025 – 28. november 2025 teostatud toimingud kokku 4 tundi ja 15 minutit. Seega on esindaja tasu 595 eurot, millele lisandub käibemaks 142,80 eurot (24%), kokku 737,80 eurot.
Eeltoodust tulenevalt on esindaja tasu mõlemale puudutatud isikule osutatud õigusabi eest koos käibemaksuga 1754,20 eurot, millest mõlemale puudutatud isikule hüvitamisele kuuluv osa on 877,10 eurot.
12.2.Puudutatud isiku I menetlustoimingute osas märgib kohus järgnevat. 25. jaanuari 2024 ja 1. veebruari 2024 menetlustoimingud on kohtu hinnangul sisuliselt istungi aja kooskõlastamiseks tehtud toimingud ning põhjendatud ajakulu selleks on 15 minutit. 28. veebruari 2024 toiming on kohtu hinnangul täielikult põhjendamatu – menetluskulude nimekirja kohtule tol ajal ei esitatud ning nimekirja koostamise eest on arvestatavas osas tasu nõutud juba novembris 2025. Kuna 29. veebruaril 2024 toimunud istung kestis protokolli järgi 45 minutit, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu istungil osalemiseks 1 tund. Muus osas on puudutatud isikute lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Esindaja tasu puudutatud isikule I osutatud õigusabi eest on seega 945 eurot 4 – kokku 6 tundi ja 45 minutit, mille lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks 203,70 eurot 5, kokku 1148,70 eurot.
12.3.Puudutatud isiku II menetlustoimingute osas märgib kohus järgnevat. 23. detsembri 2021 toiming ning ajakulu on põhjendatud. Samuti on põhjendatud 27. märtsi 2024 toiming, kuid seda 30 minuti ulatuses, kuivõrd esindajale olid vaidluse aluseks olevad asjaolud juba eelnevalt teada. Samuti on menetlustoimingud perioodil 25. juuni 2025 – 21. juuli 2025 põhjendatud, kuid arvestada tuleb sellega, et esindajal kulus üldõigusjärgluse välja selgitamisele, tõendite kogumisele ja analüüsimisele ning seisukoha esitamisele kokku 8,5 tundi. Arvestades toimingute ja 21. juulil 2025 kohtule esitatud seisukoha sisu ja mahtu on kohtu hinnangul mõistlik ajakulu 25. juuni 2025 toimingule 30 minutit ning ülejäänud toimingutele kokku 4 tundi.
4 Toimingud perioodil 20.10.2022 – 27.03.2024. 5 Toimingud 20.10.2022 – 19.06.2023 20% ehk 42 eurot ja toimingud 25.01.2024 – 27.03.2024 22% ehk 161,70 eurot.
7
Seega on esindaja tasu puudutatud isikule II osutatud õigusabi eest on 770 eurot 6 – kokku 5 tundi ja 30 minutit, mille lisandub TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks 179,20 eurot 7, kokku 949,20 eurot.
12.4.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku I menetluskulude rahaliseks suuruseks 2025,80 eurot (877,10+1148,70) ja puudutatud isiku II menetluskulude rahaliseks suuruseks 1826,30 eurot (877,10+949,20). Avaldajal tuleb puudutatud isikutele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
6 23.12.2021 ja 27.03.2024 toiming ning toimingud perioodil 25.06.2025 – 21.07.2025. 7 23.12.2021 toiming 20% ehk 14 eurot, 27.03.2024 ja 25.06.2025 toimingud 22% ehk 30,80 eurot ja toimingud 01.07.2025 – 21.07.2025 24% ehk 134,40 eurot.
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.