Hageja: ABCMODUL OÜ (registrikood: 14560197); Hageja lepinguline esindaja: R S; Kostja: S S (isikukood: xxx).
Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista S Slt ABCMODUL OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 163,30 eurot ja viivis perioodi 21.01.2025–30.06.2025 eest 6,83 eurot.
3.Mõista S Slt ABCMODUL OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt summas 163,30 eurot alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud S S kanda.
5.Mõista S Slt osaühingu ABCMODUL OÜ kasuks menetluskuludena välja 300 eurot.
Mõista S Slt osaühingu ABCMODUL OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ABCMODUL OÜ (hageja) esitas 23.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Slt (kostja) 248,18 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 25.04.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 18.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 18.06.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas 30.06.2025 hagiavalduse ning tasus täiendava riigilõivu.
4.Kohus jättis 03.09.2025 määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused.
5.Hageja esitas 12.09.2025 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 163,30 eurot, viivise perioodi 21.01.2025–30.06.2025 eest 6,83 eurot ja viivise põhinõudelt summas 163,30 eurot alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.12.2024 tähtajatu laoruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile laoboksi nr xxx konteinerlaos aadressil xxx. Kostja kohustus tasuma laoboksi kasutamise eest igakuist üüri 50 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja jättis üürilepingu alusel tähtaegselt tasumata üüri perioodi 11.01.2025– 31.03.2025 eest summas 163,30 eurot. Hageja nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks järgmiselt: üür perioodi 11.01.2025–31.01.2025 eest summas 41,30 eurot 21.01.2025, üür perioodi 01.02.2025–28.02.2025 eest summas 61 eurot 08.02.2025 ning üür perioodi 01.03.2025–31.03.2025 eest summas 61 eurot 08.03.2025. 2/5
7.Kohus võttis hagi 24.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduste kättesaamisest.
8.Kohus edastas hagiavalduse ja 24.09.2025 määruse kostjale 24.09.2025 avaliku e-toimiku vahendusel ning saatis need lisaks kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile xxx 24.09.2025 ja 15.10.2025. Nimetatud e-posti aadressilt kinnitas kostja 15.10.2025 kohtu saadetud dokumentide kättesaamist. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud kostja. Kostjale on hagiavaldus ja 24.09.2025 määrus seega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt kätte toimetatud 15.10.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 29.10.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 12.12.2024 sõlmitud tähtajatu laoruumi üürileping. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostja lepingujärgsete kohustuste ja nende rikkumise osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuotsusest välja põhjendava osa.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 163,30 eurot, viivise perioodi 21.01.2025–30.06.2025 eest 6,83 eurot ja viivise põhinõudelt summas 163,30 eurot alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud, kohtulahendi täitmine ja kätte toimetamine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
15.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
16.Koos hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud summas 420 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja lepingulise esindaja tasust 300 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu).
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise 3/5
kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot väljamõistmine kostjalt.
18.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
19.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
20.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele 3 tundi, s.o konsultatsioon kliendiga ja õigusülesande püstitamine 30 minutit ja materjalidega tutvumine ning hagiavalduse koostamine 2 tundi.
22.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele (sh konsultatsioon kliendiga) 1,5 tundi. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu 1,5 tundi ületavas osas põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 180 euro ulatuses.
23.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 300 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot.
24.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
26.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4/5
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.