Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. oktoober 2023
Tsiviilasja number
2-23-8840
Tsiviilasi
Solar Wheel OÜ avaldus ISTELLO OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Solar Wheel OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja Solar Wheel OÜ (registrikood 14686917), esindajad vandeadvokaat Carel Kivimaa ja vandeadvokaadi abi Gerda Grauberg Vastustaja ISTELLO OÜ (registrikood 11263228), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Solar Wheel OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
30.augusti 2023. a määrus muutmata.
2.Jätta Solar Wheel OÜ 3. oktoobri 2023. a pankrotiavalduse tagamise taotlus rahuldamata.
3.Võtta Solar Wheel OÜ määruskaebuse lisad ja 3. oktoobri 2023. a pankrotiavalduse tagamise taotluse lisad 1 – 5 ning ISTELLO OÜ
septembri 2023. a menetlusdokumendi lisa 1 tsiviilasja nr 2-23-8840 materjalide juurde.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Solar Wheel OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1, 2 ja § 15 lg 5 ja 4771 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Solar Wheel OÜ (võlausaldaja) esitas 16. juunil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus nimetata ISTELLO OÜ-le (võlgnik) ajutine panktorihaldur, keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta temale kuuluva vara käsutamine ja avaldada vastav teade käsutuskeelu kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista need võlgnikult võlausaldaja kasuks välja. Võlausaldaja esitas 25. augustil 2023 pankrotiavalduse tagamise taotluse, milles palus määrata võlgniku juhatuse asendusliige, tema ülesanded ja tasu. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 19. mail 2022 töövõtulepingu nr SW-21-384-2-18052022 (töövõtuleping) Preedinurme kinnistule päikeseelektrijaama rajamiseks. Võlgnik kohustus töövõtulepingu järgi tasuma võlausaldajale tööde eest kokku 884 448 eurot 81 senti (sh käibemaks) viie osamaksega. Esimene osamakse 120 000 eurot tuli tasuda 20. mail 2022. Esimese osamakse sissenõutavaks muutumine ei sõltunud arve esitamisest. See tuli tasuda kindlaks tähtpäevaks. Võlausaldaja esitas 1. juunil 2022 võlgnikule arve SW-INV/22/0106 hilinenud ettemakse 120 000 euro saamiseks. Võlgnik tasus selle alles 1. juulil 2022. Elektrijaama valmimise tähtaeg lükkus tasumata arvete tõttu edasi. Võlausaldaja alustas pärast töövõtulepingu sõlmimist lepingujärgsete töödega. Ehitusluba väljastati
17.juunil 2022. Võlgnik ei olnud selleks ajaks tasunud ühtegi sissenõutavaks muutunud kohustust. Võlausaldaja teavitas 21. juunil 2022 võlgnikku, et võlausaldaja ei tee võlgniku kohustuste täitmata jätmise tõttu päikeeseelektrijaama rajamiseks täiendavaid töid. Pooled täiendasid 26. juuni 2022. a kokkuleppega töövõtulepingu tingimusi. Pooled leppisid kokku järgnevas: võlausaldaja ehitab päikeseelektrijaama valmis ajavahemikul 2022. a septembri teine pool – oktoober; võlgnik organiseerib ehituse alguseks ehitusala ümber aia ning valve; kui aeda ei ole, ei saa võlausaldaja ehitada; võlgnik tasub päikesepaneelide eest 428 235 eurot 29 senti (käibemaksuta) hiljemalt 1. juulil 2022; võlgnik maksab 2022. a septembri esimeses pooles maaraamide, inverterite, elektrimaterjalide ja jaotlate eest kokku 200 803 eurot 1 sent (käibemaksuta). Kokkulepe kinnitati sellele järgnevas kirjavahetuses. Võlausaldaja esitas 30. juunil 2022 võlgnikule arve SW-INV/22/0168 kokku 328 236 euro tasumiseks (käibemaksuta). Võlgnik pidi selle tasuma 1. juulil 2022. Võlgnik tasus arve SW-INV/22/0168 viie osamaksega 2022. a juuli jooksul. Võlausaldaja esitas
14.septembril 2022 võlgnikule arve SW-INV/22/0294 kokku 120 000 eurot (käibemaksuga). Võlgnik tasus osa arvest hilinemisega, kuid 70 000 eurot on siiani tasumata. Võlausaldaja alustas võlgniku makseviivitustest hoolimata 2022. aasta sügisel päikeseelektrijaama paigaldamisega. Võlausaldaja teavitas võlgnikku ehituse algusest septembris 2022. Kuna arvest SW-INV/22/0294 oli 2022. aasta detsembriks 70 000 eurot tasumata, teavitas võlausaldaja, et töid jätkatakse pärast võla tasumist. Võlgnik lubas seejärel
võla tasuda, mistõttu nõustus võlausaldaja töödega jätkama. Kuna makset ei tulnud, peatas võlausaldaja 9. detsembril 2022 tööd. Pooled leppisid 9. märtsil 2023 kokku uutes maksetingimustes. Kokkuleppe kohaselt pidi võlgnik maksma arve SW-INV/22/0294 jäägi 70 000 eurot hiljemalt 16. märtsil 2023, sel juhul loobub võlausaldaja arvelt viiviste nõudmisest. Võla tasumata jätmise korral katkestatakse tööd võla tasumiseni. Võlgnik pidi tasuma inverterite, elektrimaterjalide ja jaotlate eest 50 803 eurot 1 sendi (lisandub käibemaks) hiljemalt 23. märtsil 2023 ning 50 000 eurot (lisandub käibemaks) hiljemalt 30. märtsil 2023. Ülejäänud tasust tuli 54 002 eurot 36 senti (lisandub käibemaks) maksta hiljemalt 6. aprillil 2023 ning 50 000 eurot (lisandub käibemaks) hiljemalt 13. aprillil 2023. Võlausaldaja kohustus viima pärast kõigi summade tasumist tööd lõpuni hiljemalt 30. aprilliks 2023. Võlausaldaja esitas võlgnikule nimetatud summade tasumiseks arved, kuid võlgnik ei tasunud neid. Võlausaldaja peatas aprillis 2023 uuesti tööd. Võlausaldaja tehtud tööd on nõuetekohased. Päikesepaneelid kinnitati korrektselt. Võlausaldaja käis kohal ning veendus, et võlgniku 19. aprilli 2023 etteheited on alusetud. Enam kui 1500st paneelist olid lahti kaks ja kahel paneelil olid puudu ääreklambrid. Puudused on kõrvaldatud. Võlausaldaja tarnis päikeseelektrijaama tarbeks 1624 päikesepaneeli ja paigaldas maaraami ca 95% ulatuses. Töödest on enam kui 80% tehtud. Võlgniku sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 315 766 eurot 44 senti (käibemaksuga). Sellele lisanduvad viivised. Võlausaldaja võib töövõtulepingu järgi nõuda võlgnikult viivist määras 0,5% päevas. Viivise nõue on 241 426 eurot 94 senti. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustus on pikka aega sissenõutav. Võlausaldaja esitas võlgnikule nõudekirja ja pankrotihoiatuse. Võlgnik ei täitnud kohustusi talle selleks antud tähtaja jooksul. Võlgnik esitas vastuse, milles vaidles võlausaldaja nõudele põhjendamatult vastu. Võlgniku kohustused ületasid 2022. aasta lõpu seisuga olulises ulatuses tema varasid. Võlgnik oli 2022. aasta lõpu seisuga maksejõuetu. Võlgnik tunnistas jaanuaris 2023 makseraskusi. Võlgniku kohustused ületavad 2023. aastal tema tulusid. Võlgniku 2022. aastal tekkinud majandusraskused on püsivad.
Võlgnik palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.
Võlausaldajal ei ole õigust nõuda põhivõla ja viivise tasumist. Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Ettemakse tuli tasuda arve alusel. Võlausaldaja esitas arve ettemakse 120 000 euro tasumiseks alles 1. juunil 2022. Arve maksetähtpäev oli 27. juuni 2022. Võlgnik maksis arve 1. juulil 2022. s.o üksnes mõnepäevase hilinemisega. Väide, et pooled täiendasid 26. juuni 2022. a kohtumisel töövõtulepingu tingimusi, on vale. Töövõtulepingust tulenevalt saab seda muuta üksnes kirjalikus vormis. Suulised või e-kirja teel sõlmitud kokkulepped on tühised. Võlausaldaja tõenditest ei nähtu võlgniku kinnitust kokkuleppe sõlmimise kohta. Pooled ei sõlminud lepingu muutmiseks kokkulepet. Võlausaldaja poolt 30. juunil 2022 esitatud arve tasumise tähtpäev oli 6. juuli 2022. Võlgnik tasus selle. Võlgnikul on õigus keelduda arve SW-INV/22/0294 tasumisest 70 000 euro ulatuses, kuni võlausaldaja täidab oma kohustused. Võlausaldaja pidi töövõtulepingu järgi ehitama päikseelektrijaama valmis kahekümne nädala jooksul ehitusloa väljastamisest. Ehitusluba väljastati 17. juunil 2022. Päikseelektrijaam pidi seega valmima 4. novembril 2022. Võlausaldaja teavitas 5. detsembril 2022, et ta peatab ehituse, kui võlga ei tasuta. Kirja saatmise ajaks oli võlausaldaja aga rikkunud oma kohustust lõpetada päikseelektrijaama ehitus 4. novembril 2022. Võlausaldaja ei olnud 2022. aasta septembri lõpus, kui
päikseelektrijaama valmimiseni oli jäänud veidi rohkem kui üks kuu, paigaldanud invertereid. Võlgnikule oli selge, et nende paigaldamisega ei jõuta tööde lõpptähtajaks valmis. Inverterite paigaldamisega ei oldud isegi alustatud. Võlausaldaja oli 2022. a septembri lõpus paigaldatud 2000 päikesepaneelist 1624. Võlausaldaja ei ole senini paigaldanud puuduvaid paneele. Võlausaldajal ei ole õigust nõuda arvete nr SW-INV/23/0053, SW-INV/23/0054, SW-INV/23/0055 ja SW-INV/23/0056 tasumist (245 766 eurot 44 senti), kuna kohustused ei ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtulepingu järgi tuleb nimetatud arvete alusel tasumisele kuuluvatest summadest pool maksta 14 päeva jooksul enne ehitamisega alustamist ehitamisega alustamise teavituse alusel ning pool pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Need tingimused ei ole täidetud. Võlausaldaja paigaldas päikesepaneelid valesti. Päikesepaneelid on tuulega korduvalt ära lennanud ja vigastanud teisi paneele. Võlausaldaja on paneelid osaliselt asendanud. Samas kuna kinnitused on kõigil paneelidel valed, on oht kõigi paigaldatud paneelide eraldumiseks. Vastusena võlausaldaja pankrotihoiatusele tegi võlgnik tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas võlgnikule töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi nõude võlausaldaja vastu võlausaldaja nõuetega võlgniku vastu. Võlgnikul on töövõtulepingu järgi õigus nõuda võlausaldajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest päevas kuni päikseelektrijaama üleandmiseni. Võlausaldaja nõuded on tasaarvestusega lõppenud. Leppetrahvi nõue on sisuliselt samane viivise nõudega. Seda ei pea esitama mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõue on siiski esitatud mõistliku aja jooksul. Võlgnikul tekib iga päikesepargi üleandmisega viivitatud päeva eest uus leppetrahvi nõue. Võlgnik saab nõuda leppetrahvi vähemalt viimase kolme kuu eest, s.o kokku 331 668 eurot. Pooled vaidlevad, kas võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning kas töövõtulepingut täideti kohaselt. Tegemist on hagi-, mitte pankrotimenetluses lahendatava vaidlusega. Võlgnikul ei ole makseraskusi. Võlgnik viitas 2023. a jaanuaris käibevarade puudumisele, mitte püsivatele makseraskustele. Võlgnikul puudub maksuvõlg ning ta suudab täita õiguspäraseid nõuded.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. augusti 2023. a määrusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlausaldaja ei tõendanud oma nõuet jõustunud täitmisele kuuluva kohtulahendiga või muul viisil, mis ei annaks võlgnikule alust esitada sisulisi vastuväiteid. Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Pooled vaidlevad selle täitmise ja tõlgendamise üle. Võlgnik esitas nõudele vastuväited pankrotihoiatuse saamisel ja pankrotiavalduse menetluses. Vastuväited on kaalukad. Võlgniku seisukoht on pankrotimenetlust välistav. Maakohtul ei ole võimalik pankrotiavalduse asjaolusid vähemalt teatud ulatuses suulise ärakuulamise abil kontrollida, kuna võlgniku juhatuse liige on surnud. Pooltevahelise kirjavahtuse, töövõtulepingu täitmise erinevate etappide dokumentaalne kontroll, vajadusel ekspertiiside määramine ja tunnistajate ärakuulamine väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldajal tuleb seega esmalt oma nõuet tõendada väljapool pankrotimenetlust, tõendada võlgniku maksejõuetus PankrS § 10 lg 2 kohaselt ning alles seejärel pöörduda pankrotiavaldusega kohtu poole.
Asjas ei toimu PankrS § 15 lg 7 alusel edasist menetlust. Menetlust tagavate abinõude kohaldamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et teeb kulude osas vajadusel eraldi määruse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Võlausaldaja esitas määruskaebuses ka korduva pankrotiavalduse tagamise taotluse, milles palus määrata: • võlgniku juhatuse asendusliikmeks Sirje Taela või muu kohtu poolt sobivaks peetava isiku kuni võlgnikule pankrotihalduri või võlgniku osanike poolt võlgnikule juhatuse liikme määramiseni; • võlgniku juhatuse asendusliikme ülesandeks võlgniku juhatuse liikme ülesannete täitmise, sh Preedinurme kinnistul ühe kuu jooksul pärast juhatuse asendusliikme määramist video või mehitatud valve korraldamise; • võlgniku juhatuse asendusliikme tasuks võlgniku arvel 800 eurot kuus (bruto). Võlausaldaja palub alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks võlgniku juhatuse asendusliikme määramist pankrotiavalduse tagamiseks, käsitleda vastavat taotlust huvitatud isiku taotlusena võlgniku juhatuse asendusliikme määramiseks äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 6 tähenduses. Võlausaldaja on juhatuse asendusliikme tasu tagatiseks nõus tasuma kohtu deposiiti 2400 eurot. Võlausaldaja palub jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista need võlgnikult võlausaldaja kasuks välja. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Maakohus jättis võlausaldaja väited arvestamata. Kui maakohus oleks võlausaldaja seisukohti kaalunud, oleks ta nimetanud võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Maakohus jättis määruse olulises osas põhjendamata. Määrusest ei nähtu kohtu siseveendumuse kujunemine. Võlausaldajal ei ole võlgniku maksejõuetuse tõendamiseks kohustust esitada oma nõude kinnitamiseks jõustunud kohtulahendit. Asjaolu, et pankrotimenetluse läbiviimine on tavapärasest keerulisem, ei ole aluseks selle läbiviimisest keeldumisele. Võlgniku juhatuse liikme surm muudab pankrotimenetluse läbiviimise keerulisemaks, kuid see ei välista seda. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine ja võlausaldaja sundimine võlgnikule uute tahteavalduste kättetoimetamiseks olukorras, kus võlgnikule ei saa tahteavaldusi enam kätte toimetada, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega lahendada vaidlus õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Maakohus rikkus oluliselt materiaalõigust. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja selgitas põhjalikult oma nõude olemasolu ja esitas selle aluseks olevad tõendid ning põhistas võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku vastuväited on pahatahtlikud ja tõendamata. Võlgniku maksejõuetus nähtub tema täitmata kohustustest teiste võlausaldajate ees. Võlgnik on alates 2023. aasta aprillist kohustatud tasuma igakuiselt Coop Pank AS-ile ulatuslikke summasid seoses 30. märtsi 2022. a laenuga summas 583 333 eurot 36 senti. Võlgnikul on täitmata rahalised kohustused AS Elektritsentrum ees 50 000 euro ulatuses. Võlgnik teenis Maksu- ja Tolliameti andmetel 2023. aasta I kvartalis müügitulu 82 357 eurot 4 senti ning II kvartalis 41 756 eurot 95 senti. Võlgnik on maksejõuetu isegi juhul, kui võlausaldaja nõue ei oleks täies ulatuses põhjendatud.
5.Võlgnik palub jätta pankrotiavalduse tagamise taotluse ja määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja nõue on vaieldav. Vaidlus tuleb lahendada hagi-, mitte pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses ei saa lahendada vaidlust nõude üle. Kuna võlausaldaja nõue on vaieldav,
ei saa kohus tuvastada võlgniku maksejõuetust. Väited selle kohta, et võlgnikul on teiste võlausaldajate ees täitmata kohustused, on tõendamata.
6.Maakohus jättis 26. septembri 2023. a määrusega võlausaldaja hagi tagamise taotluse ja määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
7.Võlausaldaja esitas 3. oktoobril 2023 ringkonnakohtule pankrotiavalduse tagamise taotluse. Võlausaldaja palub määrata: võlgniku juhatuse asendusliikmeks Urmas Võimre või muu kohtu poolt sobivaks peetav isik kuni võlgnikule pankrotihalduri või võlgniku osanike poolt võlgnikule juhatuse liikme määramiseni; juhatuse asendusliikme ülesandeks võlgniku juhatuse liikme ülesannete täitmise; juhatuse asendusliikme tasuks võlgniku arvel 500 eurot kuus (bruto). Võlausaldaja palub edastada pankrotiavalduse tagamise määrus esindusõiguse kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Võlgniku ainus osanik ja juhatuse liige Andrus Valdmaa suri augustis. Andrus Valdmaa pärimismenetluses on pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev 15. detsember 2023. Võlgnikul ei ole pärimismenetluse lõpuni juhatust ega ka osaniku, kes saaks juhatuse määrata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et tagada pankrotimenetluse seisukohalt olulised võlgniku ja võlausaldaja huvid ning menetluse läbiviimine. Võlgnikku esindab käesolevas menetluses vandeadvokaat, kuid tema volitused piirduvad võlgniku esindamisega võlausaldaja pankrotavalduse menetluses. Muudes, sh igapäevast võlgniku majandustegevust puudutavates küsimustes, ei ole võlgnik võimeline tegutsema kuni uue juhatuse nimetamiseni. Võlgniku majandustegevuse jätkumine ei ole esindajata võimalik. Võlgniku kohustused suurenevad. See kahjustab pankrotimenetluse väljavaateid, sest võlausaldajate ja nõuete hulk suureneb, samal ajal, kui võlgniku võimalused teenida täiendavat sissetulekut on juhatuse liikmeta välistatud. Võlgniku juhatuse asendusliikme määramine on sobiv pankrotiavalduse tagamise abinõu. See ei kahjusta võlgnikku ebamõistlikult. Juhatuse asendusliikme määramine on vajalik, et säiliks Preedinurme kinnistul asuv võlgniku valduses olev päikeseelektrijaam ja selle juurde kuuluvad materjalid ning võlgnikule tahteavalduse esitamiseks ja võlgniku finantsilise seisu säilitamiseks. Päikeseelektrijaama ehitamiseks kasutatud materjalid on jätkuvalt võlausaldaja omandis. Võlausaldaja ei saa hetkel esitada võlgnikule isegi lepingust taganemise tahteavaldust. Võlgnikul on vaja esitada 2022. a majandusaasta aruanne ja käibedeklaratsioonid ning tasuda maksuvõlg. Võlgniku juhatusse asendusliikmeks tuleks määrata pankrotihaldur Urmas Võimre või muu sobiv isik. Võlgniku põhikiri ei piira Urmas Võimre juhatuse asendusliikmeks nimetamist.
Võlgnik palub jätta võlausaldaja pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning piisavas ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 667 lg 3 alusel asja materjalide juurde võlausaldaja määruskaebuse lisad ja 3. oktoobri 2023. a pankrotiavalduse tagamise taotluse lisad 1 – 5 ning võlgniku 21. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisa 1. Võlausaldaja
3.oktoobril 2023 esitatud avalduse tagamise taotlusele lisatud võlgniku põhikiri on menetluses juba varem esitatud ning selle korduvaks esitamiseks ning vastuvõtmiseks puudub vajadus.
10.Maakohus, võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab PankrS § 15 lg 1 järgi ajutise halduri nimetamise. Võlausaldaja peab pankrotimenetluses tõendama nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Maakohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kui võlgnik vaidleb nõudele vastu, esitab oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet pidada selgeks. Sel juhul tuleb võlausaldajal oma nõuet tõendada hagimenetluses (vt Riigikohtu
6.märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist võlausaldaja ja võlgniku vahel ning et sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei saa pidada selgeks, kuna nõude olemasolu tuvastamine eeldab poolte vahel sõlmitud erinevate kokkulepete sisu väljaselgitamist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Võlausaldaja nõue on töövõtulepingust tulenev tasu ja viivise nõue. Nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid töövõtulepingu Preedinurme kinnistule päikeseelektrijaama rajamiseks. Pooled vaidlevad samas selle üle, kas võlausaldaja tasu nõue on muutunud 70 000 eurot ületavas osas sissenõutavaks, kas võlgnikul on alus tasu maksmisest võlausaldaja kohustuste täitmiseni VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda ning kas nõue on tasaarvestusega VÕS § 197 lg 2 alusel lõppenud. Võlausaldaja peab küll võlgniku vastuväiteid põhjendamatuteks, kuid see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik ja võlausaldaja vaidlevad mh selle üle, kas lepingutingimusteks on üksnes algses lepingudokumendis või ka hiljem poolte vahel muul viisil kokku lepitud tingimused. Sellest sõltub, millal muutusid poolte vastastikused kohustused, s.o tasu maksmine ja tööde teostamine, sissenõutavaks ning kas ja millal sai võlgnikul tekkida õigus võlausaldaja sissenõutavaks muutunud tasunõude täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keeldumiseks kuni võlausaldaja poolt tööde teostamiseni. Poolte kokkuleppe sisust sõltub ka see, kas võlgnikul on õigus nõuda võlausaldajalt tööde tegemisega viivitamise eest töövõtulepingus kokkulepitud leppetrahvi ning tasaarvestada enda leppetrahvinõue VÕS § 197 lg 1 alusel võlausaldaja tasu nõudega võlgniku vastu. Pooled vaidlevad lisaks tehtud tööde kvaliteedi üle, samas ei ole päris selge, millist õiguskaitsevahendit soovib võlgnik sellest tulenevalt võlausaldaja vastu kasutada. Ainuüksi viide tööde puudustele, ei anna võlgnikule õigust jätta sissenõutavaks muutunud tasu maksmata, ilma et võlgnik kasutaks puudustega seoses mõnda õiguskaitsevahendit. Kuna võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge ja selle kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, jättis maakohus PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel põhjendatult ajutise halduri nimetamata. Sellest tulenevalt pankrotimenetlus PankrS § 15 lg 7 alusel lõppes. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud ajutise halduri määramata üksnes põhjusel, et võlausaldaja nõuet ei kinnita jõustunud kohtulahend. Kuna maakohus jättis ajutise halduri põhjendatult nimetamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi käsitleda määruskaebuses esitatud muid väiteid, sh väiteid võlgniku püsivast
maksejõuetusest. Need väited ei saa anda alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgniku püsivat maksejõuetust ei saanud maakohus ajutise halduri nimetamise faasis lõplikult tuvastada.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu käesoleva tsiviilasja menetlus lõppeb, kuna ringkonnakohtu määruse peale ei saa PankrS § 5 lg 1, 2 ja § 15 lg 5 järgi määruskaebust esitada. See välistab ka pankrotiavalduse tagamise vajaduse, kuna TsMS § 4771 lg 2 järgi on oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik eeldusel, et olemasolevat olukorda või seisundit oleks vaja säilitada või ajutiselt reguleerida. Menetluse lõpetamise tõttu selline vajadus praegusel juhul puudub. Võlausaldaja pankrotiavalduse tagamise taotlus jääb seega rahuldamata. Võlausaldajal on õigus esitada äriseadustiku § 184 lg 6 alusel maakohtule taotlus võlgnikule väljalangenud juhatuse liikme asemele uue juhatuse liikme määramiseks. Sellise taotluse lahendab esimese astme kohtuna hagita menetluses maa-, mitte ringkonnakohus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlausaldaja 3. oktoobril 2023 ka esitanud Tartu Maakohtule avalduse võlgniku juhatuse asendusliikme määramiseks (tsiviilasi nr 2-23-14020).
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks, vaid märkis, et teeb kulude osas vajadusel eraldi määruse. Sellest lähtudes ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seda teeb maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.