Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud ja menetluse käik Kaebus ja kaebuse põhjendused Avaldaja esitas 06.09.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur M L15.08.2023 ja 31.08.2023 otsustele täiteasjas nr xxx. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur M L 06.11.2007 R K AS-i avalduse alusel täitemenetluse nr xxx, milles täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 206-4696, millega võlgnikult mõisteti välja 19 752,58 eurot. 06.11.2007 tegi kohtutäitur otsuse täitekulude 2 200,74 euro väljamõistmiseks. 04.08.2023 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumisega koos taotlusega vabastada võlgnikule kuuluv vallas- ja kinnisvara arestist ning esitada viivitamata avaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele seatud keelumärgete kustutamiseks. 15.08.2023 lõpetas kohtutäitur R K AS-i nõude sissenõudmise seoses nõude täitmise aegumisega, jätkates täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude nõudes summas 18,53 eurot. 15.08.2023 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 15.08.2023 otsuse tühistamiseks osas, milles kohtutäitur otsustas täitemenetlust jätkata täitekulude nõudes ja millega ta jättis kehtima avaldajale kuuluvatele vallas- ja kinnisasjadele seatud käsutuskeelud ja arestid. 31.08.2023 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 15.08.2023 kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et täitemenetluse jätkamine täiteasjas nr xxx kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot ja tasumata täitekulude nõudes summas 18,53 eurot on põhistamata, põhjendamatult suur ning seeläbi ebaproportsionaalne, mistõttu seab kohtutäituri põhitasu nõude ja tasumisele kuuluva käibemaksu nõude sissenõudmine kokku summas 828,53 eurot põhjendamatu piirangu avaldaja omandiõigusele ja vara käsutusele ning kasutusele, mistõttu on see vastuolus PS (põhiseaduse) §-iga 32. Avaldaja kogu vara aresti all hoidmisega kaasneb avaldaja põhiõiguste riive, sh nii riive PS § 10 tulenevale inimväärikusele kui ka tervise kaitsele (PS § 28 lg 2). Avaldaja näol on tegemist keskmise puudega isikuga, kellel on diabeedist tulenevalt hulga tüsistusi, mille ravi Tervisekassa ei taga. Selliseks on näiteks hambaravi, mida avaldaja vajab, kuid mille rahastamiseks tal puuduvad vahendid, kuna avaldaja kogu vara on 828,53 eurose nõude katteks arestitud. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja avalduse alusel algatatud täitemenetluse lõpetamisel avaldajale kuuluva vara aresti all hoidmine on vastuolus seadusega (TMS § 53 lg 1) ja seetõttu tühine. Kohtutäituri tasu ja täitekulude nõude suurus 828,53 eurot on vastuolus täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) seletuskirjas toodud seaduseelnõu väljatöötaja seisukohaga, milles on leitud, et keskmiseks kohtutäituri põhitasu nõude suuruseks on 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt oleks 810 euro suuruse kohtutäituri põhitasu väljanõudmine avaldajalt äärmiselt ebaõige ning seaks avaldaja järjekordselt, arvestades avaldaja igakuiseid sissetulekuid, lootusetusse olukorda. Arvestades KTS § 32 lõikes 5 sätestatut ja asjaolu, et R K AS-i sissenõue on täiteasjas nr xxx täies ulatuses jäänud rahuldamata, leiab avaldaja, et kohtutäituri põhitasu nõue on vastuolus seadusega ja ei ole kooskõlas heade kommetega. Kohtutäitur ei ole põhitasu suuruse määramisel arvestanud KTS §-s 33 sätestatuga, et kohtutäituril oli võimalus sissenõudjalt nõuda tasu ettemaksu arvestades asjaoluga, et täitedokumendi täitmine ei pruugi olla edukas, st kohtutäitur pidi 06.11.2007 täitemenetluse algatamisel hindama täitemenetluse läbiviimise edukust, arvestades võla suurust ja võla kujunemist ning tal pidi tekkima kahtlus täitemenetluse läbiviimise edukuses ning kohtutäitur pidi sissenõudjalt küsima ettemaksu. Sõltumata eeltoodust otsustas kohtutäitur täitemenetluse

ikkagi algatada. Seega võttis kohtutäitur ise riski täitekulude sissenõudmiseks. Avaldajal on alust ka arvata, et TMS § 412, millega sätestatakse, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, on vastuolus KTS § 32 lõikega 5. Justiitsministeerium seaduseelnõu 315 SE väljatöötajana on põhjendanud KTS § 412 sätestamist väitega, et muidu jääks kohtutäituri töö tasustamata, hindamata seejuures KTS § 33 lõigetes 1 ja 4 sätestatut. Arvestades, et kohtutäituril ei ole kohustust igal juhul algatada täitemenetlust, kuna kohtutäituril on kaalutlusõigus algatada või keelduda täitemenetluse algatamisest, on KTS §-s 412 sätestatu vastuolus seaduse mõttega olukorras, kus kohtutäitur täitemenetluse alustamisel sissenõudjalt ettemaksu ei küsi ega hinda sissenõude realiseerumise edukust. Avaldaja leiab, et KTS §-l 412 on oluline mõju võlgniku õigustele, mistõttu taotleb avaldaja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, mille raames kontrollida KTS § 412 põhiseaduspärasust ja vastavust Euroopa Liidu õigusega. Avaldaja on seisukohal, et ekslik on kohtutäituri seisukoht, et avaldajale kuuluvat kinnisvara on võimalik hoida aresti all tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.03.2019 tsiviilasja nr 218-4482 kohtumääruse punktis 17.1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2020 tsiviilasjas nr 219-4480 kohtumääruse punktis 20 väljendatud seisukohtadest. Nimetatud tsiviilasjade tehiolud on erinevad võrreldes käesoleva asjaga. Käesoleval juhul puudub kohtutäituri 06.11.2007 otsus täitekulude väljamõistmise kohta, mis oli aluseks kinnisasjade arestimisel 13.03.2014, kuna kohtutäitur on täitekulude väljamõistmise otsuse osas kohaldanud aegumist. Kinnisasjade arestimise akti, milles oleks täitedokumendiks märgitud kohtutäituri 15.08.2023 otsus, avaldajale kätte toimetatud ei ole. Samuti on ainetu kohtutäituri väide, et arestimine on põhjendatud, kuna täitemenetluses nr xxx on esitatud avaldused liitumiseks täiteasjaga. Kohtutäitur peab korraldama täitemenetlust üksnes tema menetluses oleva sissenõudja avalduse alusel ega saa põhjendada kinnisasjale sissenõude pööramist kõigi nõuete oletusliku summaga. Ekslik on ka kohtutäituri väide, et täiteasjas määratud kinnisvara hinda ei pea sissenõudja nõude aegumisel ja täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude osas korrigeerima tegelike hindade ja nõude suurusega, kuna see ei saa mõjutada võlgniku õigusi. Selline põhimõte on vastuolus põhiseadusega, kuna annab kohtutäiturile õiguse müüa kogu avaldaja vara 828,53 eurose nõude täitmiseks. Tegemist on ilmselge kohtutäituri omavoliga. Õige ja õiglase otsustuse tegemiseks peab kohtutäitur põhinõude aegumisel hindama nii arestitud vara väärtust kui ka seda, millises osas on lubatav vara arestimine. Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja: 1) tühistada Tallinna kohtutäitur M L 31.08.2023 otsus täiteasjas nr xxx; 2) tühistada Tallinna kohtutäitur M L 15.08.2023 otsus täiteasjas nr xxx täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri tasu nõudes summas 810 € ja tasumata täitekulude osas summas 18,53 €; 3) kohustada Tallinna kohtutäitur M L täiteasjas nr xxx avaldaja poolt 15.08.2023 esitatud kaebuse ja avaldajale kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris registreeritud kinnistusregistriosade nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx keelumärgete tühistamise taotluse uueks läbivaatamiseks; 4) avalikustada lahend asendades avaldaja nime initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustama avaldaja isikukoodi ja kaasomandis oleva vara andmed; 5) jätta kohtukulud Tallinna kohtutäitur M L kanda.

Puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukoht Kohtutäitur esitas kaebuse osas seisukoha 27.09.2023, milles vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtutäitur lõpetas 15.08.2023 otsusega täiteasjas nr xxx R K AS nõude sissenõudmise seoses nõude täitmise aegumisega ja jätkas täitemenetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 828,53 eurot, tehes selleks uue tasuotsuse. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus (ehk aegumise osaotsus) on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut. Võlgnik on oma etteheiteid täituri tasunõudele põhistanud seaduse seletuskirjas seaduseelnõu väljatöötaja seisukohtadega, jättes tähelepanuta kehtiva seaduse teksti ja väljakujunenud kohtupraktika. Võlgniku väide võimalikust ülearestimisest on alusetu. Kohtutäitur on täitemenetluses proovinud enampakkumisel võlgniku vara müüa, kuid tulutult. Kokku on täitur korraldanud 38 enampakkumist, mis kõik on nurjunud osalejate puudumise tõttu. Avaldaja (täiendav) seisukoht Avaldaja esitas 29.09.2023 omaalgatuslikult, ilma kohtu eelneva kohtunõudeta, seisukoha kohtutäituri 27.09.2023 seisukoha osas, korrates kaebuses esitatud seisukohti. Avaldaja rõhutas, et käesolevas asjas on vaidlusaluseks küsimuseks eelkõige kohtutäituri tasu suurus, põhjendatus ja põhistatus – avaldaja ei ole kordagi väitnud, et kohtutäituri 15.08.2023 kohtutäituri tasunõue on aegunud või et KTS § 35 ei kuuluks kohtutäituri tasunõudele kohaldamisele või et kohtutäituril ei oleks üldse õigust nõuda võlgnikult täitekulude tasumist (dtl 77). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas kaebuses esitatud nõudest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) järgi kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. KTS § 32 lõike 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse

alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18624, p 8). Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks (Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-13633, p 7). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtutäituril on õigus tasu nõuda ja kohtutäitur tegi põhjendatult 15.08.2023 uue tasu väljamõistmise otsuse. Avaldaja 29.09.2023 seisukohast nähtuvalt avaldaja ei vaidlusta kohtutäituri õigust tasu saada – vastupidi, avaldaja on seisukohal, et ta pole kunagi väitnud, et kohtutäituril ei ole üldse õigust tasu saada (dtl 77). Seega puudub vaidlus selles, et kohtutäituril on õigus võlgnikult tasu nõuda. Käesoleva vaidluse üheks põhiküsimuseks on väljamõistetud kohtutäituri tasu ja täitekulude suurus ja suuruse põhjendatus – nimelt, avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tasu ja täitekulude suuruse põhjendatuse, leides, et tasunõue summas 810 eurot ja tasumata täitekulude nõue 18,53 eurot on põhistamata, põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne. Kohus hindab esmalt kohtutäituri tasu ja täitekulude suuruse vastavust seaduses sätestatule. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või (KTS § 412). 15.08.2023 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuses on märgitud, et sissenõudmata jäänud nõude suurus on 19 752,58 eurot (dtl 37). Samale sissenõudmata jäänud nõude põhisummale tugineb ka avaldaja kaebuses (dtl 2) – seega ka sissenõudmata jäänud nõude põhisumma üle puudub vaidlus. KTS § 35 lg 1 kohaselt on sellise nõudesumma puhul kohtutäituri põhitasuks 1 350 eurot. 50% põhitasust on 675 eurot, millele lisandub käibemaks 135 eurot (KTS § 32 lg 3). Seega kohtutäituril on arvestades sissenõudmata jäänud nõudesummat õigus nõuda võlgnikult tasu kuni 810 eurot koos käibemaksuga. 15.08.2023 tasuotsusega on kohtutäitur võlgnikult välja mõistnud kohtutäituri tasu summas 810 eurot ja tasumata täitekulud 15.08.2023 seisuga summas 18,53 eurot. Kohtutäitur ei ole küll 15.08.2023 otsuses välja toonud tasu arvutuskäiku ega põhjendanud, miks on põhitasu just 810 eurot (sh käibemaks), kuid kohus leiab, et kohtutäituri tasuotsuse arvutuskäik on 15.08.2023 otsusest lihtsasti tuletatav. Arvestades, et kohtutäituril on sissenõudmata nõudesumma 19 752,58 euro puhul õigus täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu nõuda TMS § 481 lg 4 ja KTS § 412 alusel võlgnikult menetluse põhitasu kuni 810 eurot ja täitemenetluse käigus välja mõistetud täitekulu, ei ole 15.08.2023 tasu väljamõistmise otsus vastuolus seaduses sätestatud tasu suurusega ning puudub alus 15.08.2023 tasuotsuse tühistamiseks. Kohus ei nõustu avaldaja väitega, et kohtutäituri tasunõude 810 euro ja tasumata täitekulude 18,53 euro puhul on tegemist põhjendamatult suure ja ebaproportsionaalse nõudega. Avaldaja on viidanud täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (315 SE) seletuskirjas märgitule, et kohtutäituri keskmine põhitasu ühe asja kohta on keskmiselt 250 eurot, mistõttu on kohtutäituri põhitasu nõue 810 eurot ebaõiglane ning seaks avaldaja lootusetusse olukorda, arvestades tema sissetulekuid. Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskirja kohaselt lähtub KTS §-s 412 sätestatud tasu suurus täiturite keskmistest kuludest täitmisele. Kohus leiab, et asjaolu, et seletuskirjas on märgitud, et kohtutäituri büroo näitel on kohtutäituri põhitasu ühe asja kohta keskmiselt 250 eurot, ei tähenda, et kohtutäituril on õigus põhitasu nõuda üksnes selles summas ning põhitasu, mis ületab 250 eurot, on ebaproportsionaalne. Seadusandja on seletuskirjas selgitanud, et kohtutäituril on õigus nõuda 50% põhitasust nõude täitmise aegumise korral ning põhitasu

suurus ei sõltu tehtud täitetoimingutest ega nende ajakulust. Täituri põhitasu suurus täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu sõltub sissenõudmata jäänud nõude summast. Seega, kuna kohtutäituri põhitasu suurus on seadusega fikseeritud (KTS § 412) ning kohtutäituri poolt määratud põhitasu suurus ei ületa poolt põhitasu arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, siis kohtu hinnangul ei ole põhitasu 810 euro puhul tegemist ebamõistlikult suure summaga. Kohtutäituri seadus fikseerib kohtutäituri tasu suuruse kindla summana ning seadusest ei tulene seetõttu kohustust põhitasu määramise otsust ja tasu suurust põhjendada (vt KTS § 35, § 32 lg 5). Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 06.06.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-18624 (p 10) leides, et kohtutäitur ei pea KTS § 412 kohast põhitasu otsust põhjendada ning sätte kohaldamine ei sõltu sellest, mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Kuigi kohtutäitur ei pea tasuotsust põhjendama ja tasu suurus ei sõltu täitetoimingute arvust ega ajakulust, juhib kohus siiski avaldaja tähelepanu alljärgnevale. Avaldaja on avalduses märkinud, et kohtutäitur on täitemenetluse raames arestinud võlgniku arvelduskontod, seadnud käsutuskeelud avaldajale kuuluvatele kinnistutele ja äriühingute osadele ning arestinud avaldajale makstavat töövõimetoetust. Kohtutäitur on nii oma seisukohas kui ka 31.08.2023 otsuses märkinud, et ta on korraldanud 38 enampakkumist võlgniku vara müümiseks. Seega kohtutäitur on täitemenetluse kestel teinud mitmeid erinevaid toiminguid võlgnikult võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse nr xxx algatas kohtutäitur 06.11.2007 (dtl 2), s.t täitur täitis täitedokumendist tulenevat nõuet kokku ligi 16 aastat. KTS § 412 eesmärk on välistada, et kohtutäitur ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Kohus on seisukohal, et ca 50 eurot aastas (koos käibemaksuga) täituri põhitasuna ei ole ebamõistlikult suur summa. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäituri tasu 810 eurot on põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja vastuolus heade kommetega põhjusel, et avaldajal puuduvad piisavad sissetulekud ja sellises suuruses tasu seaks avaldaja lootusetusse olukorda. Kohtutäituri tasu, sh tasu täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu, on fikseeritud seadusega ning põhjendatult seotud nõudesumma kui objektiivse asjaoluga. Kohtutäituri tasu ei sõltu võlgniku sissetulekutest ega maksevõimest. Vastasel juhul (kui täituri tasu suurus sõltuks võlgniku rahalistest vahenditest, maksevõimest vms võlgnikust olenevast asjaolust, nagu leiab avaldaja) jääks kohtutäitur tihti ja ilmselt ka praegusel juhul üldse ilma tasuta. Kohtutäituri 15.08.2023 otsuse kohaselt on tasumata täitekulude summa 15.08.2023 seisuga 18,53 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja on vaidlustanud ka kulude suuruse, kuid avaldaja ei ole avalduses välja toonud asjaolusid, et täitemenetluse käigus oleks temalt välja mõistetud teistsugune summa või et kulud summas 18,53 eurot ei ole muul põhjusel põhjendatud. Kohtule ei ole teada objektiivsed asjaolud, mis annaksid aluse täitekulude nõude summas 18,53 eurot tühistamiseks. Kohus ei nõustu avaldaja väitega, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetlust algatades hindama täitemenetluse edutust ja KTS § 33 alusel nõudma sissenõudjalt täituritasu ettemaksu ning ettemaksu nõudmata jätmisel võttis täitur endale teadlikult riski, et täituritasu nõue jääb tasumata. Avaldaja väide on vastuolus täitemenetluse põhimõtetega, sh põhimõttega, et kuna täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest, siis toimub täitemenetlus võlgniku kulul. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumine ei anna alust võlgniku kohustuste teise isiku (sissenõudja) kanda jätmiseks – igaüks peab täitma oma kohustused ise. Lisaks, arvestades võlgnikul kinnisvara olemasolu, puudus täituril alus kahelda menetluse edukuses.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, nagu oleks KTS § 412 vastuolus KTS § 32 lg-ga 5. KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtu hinnangul on tegemist tasu erinevate alustega. Kuna KTS § 412 on tasu erinorm täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu, siis KTS § 32 lg 5 ei kuulu antud juhul kohaldamisele. Avaldaja on esitanud avalduses taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, mille raames kontrollida KTS § 412 põhiseaduspärasust ja vastavust Euroopa Liidu õigusega. Kohus märgib, et kohtud on varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust korduvalt arutanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18624, p 11; Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10; Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 16). KTS § 412 eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata, normi eesmärk on seaduslik ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kohus nõustub varasemates kohtulahendites esitatud seisukohtadega, et KTS § 412 ei ole põhiseadusega vastuolus, ega algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Käesoleva vaidluse teiseks põhiküsimuseks on väidetav ülearestimine – avaldaja leiab, et 828,53 euro suuruse nõude täitmiseks kogu avaldaja vara aresti all hoidmine on vastuolus seadusega ja vara aresti all hoidmisega kaasneb avaldajale põhiõiguste riive. Avaldaja on seisukohal, et ekslik on kohtutäituri väide, et täiteasjas nr xxx määratud kinnisvara hinda ei pea sissenõudja nõude aegumisel ja täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude osas korrigeerima tegelike hindade ja nõude suurusega, kuna see ei saa mõjutada võlgniku õigusi. Avaldaja taotleb, et kohus kohustaks kohtutäiturit täiteasjas nr xxx avaldaja poolt 15.08.2023 esitatud kaebuse ja avaldajale kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris registreeritud kinnistusregistriosade nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx keelumärgete tühistamise taotlust uuesti läbi vaatama. Riigikohus on selgitanud, et täituril ei ole kohustust vabastada kinnistut aresti alt, kuni on tasutud täituritasu ja täitekulud. Täitur saab keelduda kinnisasja arestist vabastamast, kuni tema tasunõue on rahuldatud (vt ka Riigikohtu 7. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 14; 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p-d 29, 30). Täitur saab rahuldada oma tasunõude arestitud kinnisasja arvel, vajadusel müües selle tasu katteks (Riigikohtu 29.09.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-95-15, p 28). TMS § 53 lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Riigikohus on rõhutanud, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega (vt Riigikohtu 06.04.2010 määrus nr 3-2-1-14-10, p 17). Kohus leiab, et põhivõla osas täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu ei lõpeta täitemenetlust täitekulude osas, kuna kohtutäituril on sellisel juhul õigus saada tasu. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud vara arestist vabastamine, kui ülejäänud nõude rahuldamiseks muud vara ei ole või see on tõenäoliselt ebapiisav. Kohus leiab, et nimetatu on analoogia korras kohaldatav, kui täitemenetlus toimub ka üksnes kohtutäituri tasu osas. Käesoleval juhul nähtub esitatud avaldusest, et kohtutäitur on arestinud oluliselt rohkem vara, kui on täitekulude nõude suurus. Kohtutäitur on välja toonud, et võlgnikul puudub muu vara. Samuti on välja toodud, et kohtutäitur on püüdnud võlgniku arestitud vara müüa ja korraldanud 38 enampakkumist, kuid enampakkumised on nurjunud osalejate puudumise tõttu. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut, iseäranis enampakkumiste nurjumist ja võlgnikul muu vara puudumist, ei ole praegusel juhul

toimunud nn ülearestimist TMS § 53 lg 1 tähenduses ning võlgniku vara arestimine ja aresti all hoidmine ei ole vastuolus TMS § 53 lg-ga 1. Kokkuvõtvalt, avaldajalt väljamõistetud kohtutäituri tasu ja täitekulud on kooskõlas seadusega, ei ole ebaproportsionaalsed ega vastuolus heade kommetega. Avaldaja väited, et kohtutäituri tasu ja täitekulud on põhjendamatult suured, on alusetud ja paljasõnalised. Kohtutäituri tegevus arestide kehtima jätmisel ei ole vastuolus seadusega. Kohtutäituri vaidlustatud otsused on kooskõlas seadusega ja põhjendatud ning kohtutäituri otsuste tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. TsMS § 462 lg-s 2 on sätestatud, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Avaldaja on palunud avalikustada lahend, asendades avaldaja nime initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustama avaldaja isikukoodi ning vallas- ja kinnisvara andmed. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 2 teises lauses sätestatakse, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud TsMS § 172 lg 7 lause 2 ja lg 10 järgi avaldaja kanda. Kohtutäitur ei ole menetluskulude kindlaks määramise avaldust esitanud ja nende kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Kuivõrd kohtutäituril ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.