lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-1523/33

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-1523/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 11Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedKTS § 41KTS § 412KTS § 52TMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 53 lg 1Vara arestimise ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-24-1523

Kohtuasi

X hagi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse tuvastamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30.01.2024 määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta X 17.04.2024 menetlusabi taotlus rahuldamata. Jätta X 17.04.2024 määruskaebuse tagamise taotlus läbi vaatamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6.Asendada jõustunud kohtulahendis X nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada X isikukoodi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-1523

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimused
TsMS § 221 lg 11Esindaja esindusõiguse tõendamine
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 462 lg 2Jõustunud kohtuotsuse avalikustamine arvutivõrgus
TsMS § 463Kohtumäärus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 27.01.2024 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Marek Laanemetsa (kostja, kohtutäitur) vastu, milles palus tuvastada, et täiteasja nr 014/2007/1189 täitedokumendist ei tulene hagejale kohustust tasuda kostjale põhitasu summas 810 eurot. Samuti palub hageja tuvastada, et kostja põhitasu on ebaproportsionaalne ning heade kommete ja hea usu põhimõtetega vastuolus. Hageja palub vähendada kohtutäituri põhitasu, arvestades täitetoimingute tehnilist keerukust ja arvu ning selleks kulunud ajakulu kohtu poolt mõistlikuks peetud tasuks ning ajatada kohtutäituri põhitasu nõue 36 kuuks igakuiste võrdsete osamaksetega. Lisaks palub hageja rahuldada hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189 kostja põhitasu nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas kostja täiteasjas nr 014/2007/1189 täitemenetluse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 06.11.2007 avalduse alusel ja täiteasja täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 02.07.2007 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-4696, millega mõisteti hagejalt välja 19 752,58 eurot. Kostja lõpetas täitemenetluse 15.08.2023 seoses nõude aegumisega, kuid jätkas menetlust kohtutäituri tasu 810 eurot ja tasumata täitekulude 18,53 eurot osas. Hageja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse osas, milles kostja täitemenetlust jätkas. Kostja jättis kaebuse rahuldamata. Kohtud jätsid hageja kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebuse rahuldamata (tsiviilasjas nr 2-23-12680). Maakohus asus kaebuse lahendamisel seisukohale, et kostjal on õigus kohtutäituri seaduse (KTS) §-st 412 tulenevalt kohtutäituri põhitasule pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ning kohtutäitur ei pea KTS § 412 kohast põhitasu otsust põhjendama. Kaebuse kohta tehtud lahendid on jõustunud. Kuna hageja tasus tasumata täitekulud, on täiteasja nõudeks ainult kohtutäituri põhitasu 810 eurot. Hageja vaidlustab käesolevas tsiviilasjas kostja 15.08.2023 kohtutäituri tasu nõudmise otsust, kuna kohtutäituri nõue on põhistamata ja põhjendamatult suur. Tsiviilasjas nr 2-23-12680 ei saanud kohus kohtutäituri diskretsiooniotsuse põhjendatust hinnata ning määruse resolutsioonis ei ole tuvastatud kohtutäituri tasu suuruse põhistatust, mistõttu ei ole määrus käesolevas asjas siduv. 810 euro tasumise kohustus on näilik, hagejal ei ole kohustust seda tasuda ja kostjal ei ole õigust nõuda selle sundtäitmist. Kohtutäituri tasu tuleb vähendada ja ajatada.
3.Maakohus vabastas 29.01.2024 määrusega hageja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 30.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 ja lg 2 p 2. Hageja palub kohtul tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 014/2007/1189 põhjusel, et hageja ei nõustu kohtutäituri määratud kohtutäituri tasu suurusega ning vallas- ja kinnisvara sundmüük 810 euro suuruse nõude katteks on äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Maakohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

2-24-1523 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei ole esitatud hagis tuginenud asjaoludele, et sundtäitmine ei ole lubatud, sest sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtutäituri tasu suuruse ja põhjendatuse küsimust ei saa lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud hagimenetluses, selleks tuleb esitada kohtule kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Samuti ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses anda hinnangut võlgniku vara sundmüügi proportsionaalsusele. Kui kohtutäitur oma ametiülesandeid täites rikub oma kohustusi, näiteks arestib võlgniku vara suuremas ulatuses kui seda on vaja sissenõutava nõude rahuldamiseks (TMS § 53 lg-s 1 sätestatud piirang), saab võlgnik esitada selle kohta kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. See ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamise küsimus. Lisaks ei ole täitemenetluses piirangut, millise summa sundtäitmiseks saab kohtutäitur täitetoiminguid teha, seega ei ole asjakohane hageja etteheide selle kohta, et vallas- ja kinnisvara sundmüük 810 euro suuruse nõude katteks on äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Kui võlgnikul puuduvad muud vahendid võlgnetava kohustuse täitmiseks, võib tema vara sundmüük olla põhjendatud, kuid konkreetseid asjaolusid tuleb hinnata vara arestimistoimingut vaidlustades kaebusega kohtutäituri tegevuse peale.

4.2.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet ning et hageja ei vaidle selle üle, kas kohtutäituril on õigus tasule, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse jätkamise alus 810 euro suuruse kohtutäituri tasu osas, kuna nõue on põhistamata ja põhjendamatult suur. TsMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, seda põhjusel, et täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mida ükski sõltumatu organ läbi vaadanud ei ole ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Kohtutäituri tasu otsus ei ole küll kohtulahend, kuid selle vaidlustamiseks on ettenähtud erinorm, nimelt kohtutäituri otsust vaidlustatakse kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Hageja on ise esile toonud, et hageja kaebus kohtutäituri tasu suuruse kohta on juba läbinud kõik kohtuastmed. Seega on kohtutäituri otsus läbinud kohtuliku kontrolli ning kohtute seisukohad on käesolevaks hetkeks jõustunud. Kohus ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses asuda kohtutäituri otsust kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta uuesti läbi vaatama ja ümber hindama. Sellel alusel on hagi perspektiivitu ja tuleb keelduda selle menetlusse võtmisest.
4.3.Lisaks on hageja kohtute infosüsteemi andmetel esitanud 07.01.2024 hagiavalduse Pärnu Maakohtusse koos hagi tagamise nõudega (tsiviilasi nr 2-24-245). Pärnu Maakohus jättis 09.01.2024 määrusega menetlusse võtmata hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega samasisulise hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid määrus ei ole veel jõustunud. Seega on kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5).
4.4.Kuna maakohus ei võtnud hagi menetlusse põhjendustel, mis polnud seotud riigilõivu tasumisega, siis puudus vajadus vaadata läbi hageja taotlust riigilõivu ja muude avaldusega seotud maksetest vabastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule hagi ja menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.

2-24-1523

5.1.Maakohus on ekslikult leidnud, et menetlusosaliste vahel on pooleli tsiviilasja nr 2-24-245 menetlus samas asjas. Selles asjas keeldus kohus hageja hagi menetlusse võtmast.
5.2.Hageja on kõrvaldanud Tallinna Ringkonnakohtu määruses tsiviilasjas nr 2-24-245 esile toodud puudused ja palunud kohtul tuvastada, et hagejale ei tulene kohtutäituri 15.08.2023 otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 810 euro suuruse kohtutäituri tasu maksmise kohustust. Hageja on lisaks palunud tuvastada, et 810 euro suurune kohtutäituri tasu nõue on ebaproportsionaalne ja seega vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõtetega. Sellest tulenevalt on hageja palunud vähendada kohtutäituri põhitasu vastavuses läbiviidud täitetoimingute tehnilisele keerukusele ja arvule ning selleks kulunud ajakulule kohtu poolt peetud mõistlikuks tasuks, samuti ajatada kohtutäituri põhitasu nõue 36 kuuks igakuise võrdse osamaksega. Seega on tuvastusnõude rahuldamisel hageja võimalik ja õigus taotleda täitemenetluse nr 014/2007/1189 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui täitedokumendist ei tulene võlgnikule 810 euro tasumise kohustust ja kohtu poolt mõistlikuks tasuks peetav kohtutäituri tasu on ajatatud.
5.3.Maakohtu piirav tõlgendus TMS § 221 lg-le 11 on ekslik ja piirab põhjendamatult hageja kaebeõigust. TMS § 221 lg 11 sõnastus ei saa välistada ega piirata hageja õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited TMS § 2 lg 1 p 16 täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, et saavutada eesmärk kõrvaldada täidetavus 810 euro suurusega nõude osas. Hageja väiteid saab kohus hinnata ainult peale hagi menetlusse võtmist asja sisulisel läbivaatamisel mitte aga menetlusse võtmise otsustamisel.
5.4.Teises tsiviilasjas jõustunud lahendi põhjendused ei ole kohustuslikult siduvaks käesoleva asja lahendamisel, kuna kohtuotsuse resolutsiooniga ei ole tuvastatud ega kohustatud võlgnikku tasuma 810 euro suurust kohtutäituri tasu. Lisaks ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid, et KTS §-i 412 alusel tehtav otsus on kohtutäituri diskretsioonotsus, milles kohtutäitur peab põhistama ja põhjendama väljamõistetava tasu suurust.
5.5.Maakohus ei ole põhjendanud, miks menetlusabi taotlus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Lisaks ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda, kui neid ei ole kindlaks määratud. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Hageja esitas 17.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse tagamise taotluse, paludes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/1189 peatada. Hageja esitas menetlusabi taotluse, millega palub end vabastada tagamise taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. Taotluse kohaselt tuleb määruskaebuse rahuldamisel hagi käesolevas asjas menetlusse võtta. Põhjendatud ei ole täitemenetluste toimumine enne käesoleva vaidluse lahendamist. Nii tagamise taotluse kui hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on olemasoleva olukorra säilitamine, et vältida tagasitäitmist. Läbiviidav täitemenetlus on ennatlik, põhjendamatu ja võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane arvestades, et müüdavaks varaks on võlgnikule kuuluv elukoht ning et võlgnik on taotlenud kohtutäituri tasu maksmise ajatamist. Lisaks mõjutab läbiviidav enampakkumine võlgniku menetluslikku positsiooni tsiviilasjas nr 2-23-9972, kui kostja müüb võlgnikule kuuluva kinnisvara enne tsiviilasjades lahendite tegemist, mistõttu jääks võlgniku taotlused/avaldused rahuldamata. Kostja õigused on

2-24-1523 kaitstud, kuna võlgnikule kuuluva vallas- ja kinnisvara käsutamine on välistatud kohtutäituri poolt kinnistusraamatusse seatud käsutuskeeluga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 ja lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et kuna tsiviilasjas nr 2-24-245 tehtud hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus ei olnud jõustunud, oli menetlus tsiviilasjas nr 2-24-245 veel pooleli. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus tsiviilasjas nr 2-24-245 Pärnu Maakohtu 09.01.2024 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta 05.03.2024, mistõttu ei kohaldu käesolevalt TsMS § 371 lg 1 p 5. Samas leiab kolleegium, et eeltoodul ei ole mõju asja lõpplahendusele, kuivõrd maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega hagi perspektiivituse osas ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt (koosmõjus §-ga 659) ei korda maakohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Hageja leiab määruskaebuses, et on hagis palunud tuvastada, et talle ei tulene kohtutäituri 15.08.2023 otsusest täiteasjas nr 014/2007/1189 810 euro suuruse kohtutäituri tasu maksmise kohustust. Lisaks on hageja palunud tuvastada, et 810 euro suurune kohtutäituri tasu nõue on ebaproportsionaalne ja seega vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõtetega ning palunud vähendada kohtutäituri põhitasu vastavuses läbiviidud täitetoimingute tehnilisele keerukusele ja arvule ning selleks kulunud ajakulule kohtu poolt peetud mõistlikuks tasuks. Hageja on hagiavalduses tuvastusnõuete esitamisel tuginenud TsMS § 368 lg-le 2. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd täitedokumendi materiaalõiguslikuks vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi, ei ole hagejal õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 1 ega lg 2 järgi. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks kohus võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 19). Seoses TsMS § 368 lg-ga 2 märkis Riigikohus samas asjas, et selle sätte järgi hagi esitamiseks peaks hageja põhistama, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks (samas, p 20). Hageja ei ole selliseid asjaolusid hagis esile toonud.
11.Hageja hinnangul on temalt nõutav kohtutäituri tasu ebaproportsionaalselt suur ja seetõttu vastuolus heade kommete ning hea usu põhimõttega. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagiavalduse

2-24-1523 kohaselt on täitedokumendiks antud juhul kohtutäituri 15.08.2023 otsus täiteasjas, millega kohtutäitur jätkas menetlust kohtutäituri tasu nõudes summas 810 eurot (TMS § 2 lg 1 p 16). Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäituri tasu nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud või et nõuet ei ole või see ei kehti. Kuigi TMS § 221 lg 11 järgi saab võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, on hagiavalduse kohaselt hageja esitanud kohtutäituri 31.08.2023 otsuse peale, millega jäeti hageja kaebus kohtutäituri 15.08.2023 otsuse peale rahuldamata, kaebuse kohtusse tsiviilasjas nr 2-23-12680. Hagiavalduse kohaselt jättis maakohus viidatud tsiviilasjas jõustunud määrusega hageja kaebuse kogu ulatuses rahuldamata, leides, et kohtutäituril on õigus KTS §-st 412 tulenevalt kohtutäituri põhitasule pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt ning kohtutäitur ei pea KTS § 412 kohast põhitasu otsust põhjendama. Seega on kohus on juba võtnud jõustunud kohtulahendiga seisukoha kohtutäituri tasu väljamõistmise ja selle suuruse õiguspärasuse osas. KTS § 52 sätestab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja seda võimalust tsiviilasjas nr 2-23-12680 ka kasutanud, mistõttu ei ole võimalik praeguses asjas uuesti kohtutäituri tasu suurusele hinnangut anda ega seda vähendada. Ringkonnakohus märgib, et hageja on küll palunud hagiavalduses ajatada kohtutäituri tasu 36 kuu peale võrdsete igakuiste maksetega, kuid on selle taotluse sidunud kohtu poolt mõistlikuks peetud kohtutäituri tasu suurusega. Kuna käesolevalt puudub alus kohtutäituri tasu ümberhindamiseks, ei ole võimalik tasu vähendada ning vähendatud tasu ajatada. Vähendamata kohtutäituri tasu ajatamist ei ole hageja soovinud. Lisaks ei ole hageja seoses ajatamisega toonud esile asjaolusid, mis vastaksid TMS §-s 45 sätestatud eeldustele.

12.Määruskaebuses leiab hageja täiendavalt, et maakohus oleks pidanud lahendama tema menetlusabi taotluse ja ei oleks tohtinud jätta menetluskulusid hageja kanda. Kuivõrd hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on õigus riigilõivu tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi, on maakohus menetlusökonoomiast lähtudes põhjendatult jätnud menetlusabi taotluse lahendamata, kuna hagi menetlusse võtmiseks puudus alus ja riigilõivu tasumise küsimust ei tekkinud. Maakohus ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust märkinud, kuigi on jätnud määruse põhjendustes menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Kuna määruskaebuse esitas hageja, ei pea ringkonnakohus võimalikuks maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas täiendada.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et praegusel juhul jättis maakohus põhjendatult avaldaja avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
14.Hageja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse. Ringkonnakohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2). Menetlusökonoomiast tulenevalt ei määra ringkonnakohus hagejale tähtaega määruskaebuse tagamise taotluselt riigilõivu tasumiseks, kuna taotlus jääks rahuldamata, sest kohtul ei ole alust rakendada hagi tagamise abinõud olukorras, kus hagi on perspektiivitu ja jääb menetlusse võtmata (vt hagi tagamise eeldused nt RKTKm 28.12.2022, 2-21-3244, p 11).

2-24-1523

15.Hageja esitas koos 31.01.2024 määruskaebuse tagamise taotlusega ja 17.04.2024 määruskaebuse tagamise taotlusega uued tõendid. Kuna hageja loobus 31.01.2024 taotlusest ja 17.04.2024 taotlus jääb läbi vaatamata, jätab ringkonnakohus esitatud tõendid tähelepanuta.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna kostjat ei ole menetlusse kaasatud, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
17.Hageja on palunud asendada lahendis tema nimi initsiaalide või tähemärkidega ja jätta avalikustamata tema isikukood ning vara andmed. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse avaldaja nime asendamiseks tähemärkidega ning ei avalikusta tema isikukoodi (TsMS § 462 lg 2 koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2). Hageja vara kohta käesolevas määruses andmed puuduvad.
18.Määruse peale saab osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, jaotas menetluskulud ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, esitada TsMS § 372 lg 5, § 178 lg 1 ja § 191 lg 1 alusel määruskaebuse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium