lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-4967/50

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-4967/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701Brand Line kinnisvara OÜ14450238(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-23-4967

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. oktoober 2023

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Aleksandr Ivanovi hagi kohtutäitur Andrei Kreki, Brand Line kinnisvara OÜ ja Swedbank AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Viru Maakohtu 25. augusti 2023. a vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja III): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Vastustaja (hageja): Aleksandr Ivanov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja I: kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline esindaja Kadi Saluste

Menetluse liik

Kostja II: Brand Line kinnisvara OÜ (registrikood 14450238), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS-i apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
25.augusti 2023. a vaheotsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Swedbank AS-le tagastatuks.

1(5)

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Aleksandr Ivanov (hageja) esitas 30. märtsil 2023 hagi kohtutäitur Andrei Kreki (kostja I) ja Brand Line Kinnisvara OÜ (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/3502. Hageja esitas 29. mail 2023 taotluse sissenõudja Swedbank AS-i kostjana kaasamiseks. Viru Maakohus kaasas 7. juuni 2023. a määrusega menetlusse kostjana Swedbank AS-i (kosja III).
2.Kostja III palus 27. juuni 2023. a vastuses hagiavaldusele teha asjas vaheotsus aegumise kohta ja jätta hagi rahuldamata. Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023 ning esitas kostja III vastu hagi 22. juunil 2023. Seega on hagi esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Tegemist on aegumistähtajaga. Seega tuleb TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ületamisel jätta hagi rahuldamata. Kostjad I ja II toetasid kostja III taotlust vaheotsuse tegemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 25. augusti 2023. a vaheotsusega kostja III taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Seadusandja ei ole otsesõnu määranud, kes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi puhul kostjaks. Kuivõrd enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla vaid menetlusreeglite rikkumine, on hagi sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu, samas mõjutab enampakkumise kehtivuse küsimus ka sissenõudja ja ostja õigusi. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11 leidnud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada selliselt, et kohtumenetluse tulemus kehtiks kõigi õigussuhte ümberkujundamisest puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi, mis tähendab, et võlgniku hagi puhul peavad kostjateks olema kohtutäitur, sissenõudja ja ostja.

2(5)

Kostja III hinanngul on tema suhtes hagi esitatud hiljem kui 30 päeva jooksul hagejale enampakkumise akt kättetoimetamisest ning kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mille möödalaskmisel ei või enam kohtusse pöörduda, tuleb kohaldada aegumist. Tsiviilseadstiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja sai vara enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023. Seega oleks hagi aluseks oleva nõude aegumistähtaeg saabunud 5. aprillil 2023. Hagi esitati kohtusse 30. märtsil 2023, mis peatas TsÜS § 160 lg 1 alusel nõude aegumise. Kuna nõude aegumine peatus 30. märtsil 2023 ning hagejal säilis aegumistähtaja sees võimalus oma nõuet maksma panna, st esitada nõudeavaldus kõigi kostjate vastu, ei ole tema nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks aegunud.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja III esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada kostja III taotlus aegumise kohaldamiseks, jätta hagi kostja III osas aegumise tõttu rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt märkis maakohus vaheotsuses ebaõigesti, et TsMS § 449 lg 3 alusel ei ole vaheotsus edasikaevatav. TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte menetlustähtaeg. Seetõttu ei saa kohus TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega ka ennistada. Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023. TMS § 223 lg 1 kohaselt oleks hageja pidanud esitama hagi kostja III vastu enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 5. aprillil 2023. Hageja ei esitanud kostja III vastu hagiavaldust ega kostjana kaasamise taotlust TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja esitas 29. mail 2023 avalduse, milles üldsõnaliselt palus kaasata menetlusse kostjana kostja III. Maakohus rahuldas 7. juuni 2023. a määrusega hageja taotluse ja kaasas kostjana kostja III. Hageja esitas 22. juunil 2023 kostja III vastu hagiavalduse, mille maakohus võttis 26. juuni 2023. a määrusega menetlusse. Kõik eelnimetatud toimingud tehti pärast TMS § 223 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja lõppemist. Kostja III vastu nõude aegumine ei peatunud hageja poolt kohtutäituri ja ostja vastu hagi esitamisel ehk 30. märtsil 2023. Kostja III vastu esitatud nõude aegumist ei mõjuta see, kas hageja esitas hagi kohtutäituri ja ostja vastu TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul või mitte. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 alusel peatuda vaid selle nõude osas ja selle isiku suhtes, kelle vastu on hagi esitatud. Nõude aegumise peatab üksnes õige isiku vastu esitatud hagi (vt nt Riigikohtu 30. juuni 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-00). Nõude aegumine ei peatu ka tagantjärele kostja III menetlusse kaasamisega 7. juuni 2023. a määruse alusel. Kostja hilisemal menetlusse kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi esitamisest (vt nt Riigikohtu 1. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-12, p 15). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleks esitada nii kohtutäituri, sissenõudja kui ka ostja vastu, ja kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu
28.septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Kuivõrd hagi kostja III vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata, tuleb kogu hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kostjad I ja II on ka vastavad taotlused kohtule

3(5)

esitanud. Puudub mõistlik vajadus lahendada hagi sisuliselt teiste täitemenetluse osaliste suhtes, kuivõrd hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu 25. augusti 2023. a otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vaheotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse. Maakohtu viide, et vaheotsus ei ole TsMS § 449 lg 3 alusel edasikaevatav, on ekslik.
6.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagi kostja III vastu ei ole aegunud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu selgitusega, et võlgnikul tuleb hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi esitada kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-11, p 18). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Seega on kostjad I–III käesolevas vaidluses vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõistes, kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lahendamine mõjutab neid kõiki. Ringkonnakohtu hinnangul peatab ühe või mõne vältimatu kaaskostja vastu hagi esitamine teiste vältimatu kaaskostjate vastu hagi esitamise aegumise (TsÜS § 160 lg 1).
9.Kuivõrd käesolev otsus ei ole asjas tehtav lõpplahend, otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg-d 1 ja 5). Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus 4(5)

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja III esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium