2-23-4967 A I hagi kohtutäitur Andrei Kreki, Brand Line Kinnisvara OÜ ja Swedbank AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Kohtuistungi aeg
19. detsember 2023
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A I , isikukood XXX, lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Kohtuasi
Kostja I: kohtutäitur Andrei Krek, lepinguline esindaja Kadi Saluste Kostja II: Brand Line kinnisvara OÜ, registrikood 14450238, lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja III: Swedbank AS, registrikood 10060701, lepinguline esindaja Külli Reinfeld
RESOLUTSIOON
Jätta A I hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
Jätta põhjendatud menetluskulud hageja kanda.
Mõista A I kohtutäitur Andrei Kreki kasuks välja menetluskulud 1610 eurot.
Mõista A I Brand Line kinnisvara OÜ kasuks välja menetluskulud 840 eurot.
5.Mõista A I Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud (tasumata riigilõiv) 126 eurot. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
6.Mõista A I välja viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-4967 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
Haginõue
1.A I (hageja) esitas 30. märtsil 2023 hagi kohtutäitur Andrei Kreki (kostja I) ja ostja Brand Line kinnisvara OÜ (kostja II) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi XXX, registriosa nr XXX omandi tagasinõudmiseks ja pärast nõude täpsustamist 19. detsembri 2023 kohtuistungil kostja II nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, et hagejat korteriomandi omanikuna kinnistusregistrisse kanda. 22. juunil 2023 esitas hageja sama sisuga hagi ka sissenõudja Swedbank AS-i (kostja III) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgnikuks täitemenetluses nr XXX, mida menetleb kostja I. Kostja III on selles täitemenetluses sissenõudja. Täitemenetluse käigus pööras kostja I sissenõude hageja korteriomandile XXX, registriosa nr XXX . Korteriomand müüdi
14.veebruarist 2023 kuni 21. veebruarini 2023 toimunud elektroonilisel enampakkumisel kostjale II hinnaga 11 500 eurot.
3.Enampakkumist läbi viies rikkus kostja I enampakkumise olulisi tingimusi. Teates, mille kostja I avaldas Ametlikes Teadaannetes elektroonilise enampakkumise läbiviimise kohta, on korteriomandi omanikuna märgitud V I , kuigi kinnistusraamatust nähtuvalt on korteriomandi omanikuks hageja. Omaniku nimi on valesti märgitud ka oksjonikeskus.ee portaalis. Hageja esitas 13. veebruaril 2023 taotluse enampakkumisel osalemiseks, kuid kostja I teda osalejana ei registreerinud ega põhjendanud registreerimisest keeldumist. 10. veebruaril 2023 esitas hageja kostjale I taotluse teatada kostjale III hageja pakkumisest tasuda võlg 450 euro suuruste igakuiste maksetena 16 kalendrikuu jooksul. Kostja I ei võtnud vastu otsust täitetoimingu tegemisest keeldumise kohta vastavalt TMS § 7 lg-le 2, ei edastanud maksegraafikut täitmiseks ega peatanud enampakkumist. Rikutud on hageja õigust osaleda enampakkumisel, on loodud ebamäärane ettekujutus müüdud eseme omanikust ja võetud hagejalt õigus vaidlustada kohtutäituri otsust hageja taotluse läbivaatamiseks. Rikkumised koos ja eraldi on olulised, kuna tõid kaasa hageja õiguste rikkumise ja tema omandi kaotuse. Kostja I ei teinud otsuseid, mida hageja oleks saanud kaebusega vaidlustada. Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks ja hageja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kanda. Vastused haginõudele
4.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I ei ole nõus, et enampakkumise läbiviimisel esines rikkumisi, mis oleks aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Tehnilisel põhjusel ei eksporditud ühe ühisomaniku nime Ametlike Teadaannete teatesse, www.oksjonikeskus.ee keskkonnas olid kajastatud mõlemad ühisomanikud. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, see ei mõjutanud enampakkumise kulgu ega seaduspärasust. Osalejatel oli võimalik tutvuda korteri kirjeldusega. Enampakkumise läbiviimisel järgiti kõiki täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 78‒98 sätestatud asjakohaseid nõudeid. Hageja oli enampakkumisest teadlik, sest esitas taotluse sel osaleda. Enampakkumisel osalemiseks oli vaja tasuda tagatisraha. Hageja tagatisraha ei tasunud, mistõttu ei saanud teda enampakkumisel osalejaks registreerida. Kostja I teatas 2(7)
2-23-4967 hagejale vajadusest tõendada tagatisraha maksmist. Kohtutäituri kohustuseks ei ole pidada võlgniku nimel läbirääkimisi sissenõudjaga, maksegraafikus saavad võlgnik ja sissenõudja leppida kokku omavahel ja sissenõudja saab seejärel taotleda täitemenetluse peatamist. Kostja III peatamise taotlust kostjale I ei esitatud. Enampakkumise peatamiseks ei esinenud ühtegi alust. Hageja ei ole esitanud ühegi toimingu suhtes kaebust kohtutäituri tegevuse peale.
5.Kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja nõuded on segased, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Korteriomaniku nime märkimata jätmine ei mõjutanud enampakkumise läbiviimist ega riivanud täitemenetluse osaliste õigusi. Hageja ei ole põhistanud ega põhjendanud, kuidas antud asjaolu rikkus tema õigusi või enampakkumise olulisi tingimusi. Kostja I keeldus põhjendatult hageja registreerimisest enampakkumisel osalejaks. Võlgniku ajatamise ettepaneku edastamine sissenõudjale ei ole täitetoiming, millest keeldumist oleks kohtutäitur pidanud põhjendama TMS § 7 lg 2 kohaselt. Taotlus menetluse peatamiseks oli põhjendamatu. Kostja I on peatamisest keeldumisest hagejale teatanud. Hageja oleks pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning on kaotanud õiguse tugineda asjaolule, millele oleks võinud tugineda kaebuses.
6.Kostja III vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuivõrd tegemist pole enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega TMS § 223 lg 1 mõttes. Enampakkumise teates vara omanikuna hageja nime puudumine ei muuda enampakkumist kehtetuks, hageja oli sellest hoolimata teadlik tema vara suhtes välja kuulutatud enampakkumisest ning sai oma õiguste eest õigeaegselt seista. Kuna hageja ei tasunud tagatisraha, ei saanudki teda enampakkumisel osalejaks registreerida ning ta ei pidanudki saama enampakkumisel osaleda. Maksegraafiku sõlmimise soov ei ole alus enampakkumise tühistamiseks. Puudus täitemenetluse peatamise alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja I viis läbi täitemenetlust, milles võlgnikuks oli hageja ja sissenõudjaks kostja III (dtl-d 8‒11) ning täitemenetluse käigus müüdi 14.‒21. veebruaril 2023 oksjonikeskkonnas toimunud avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomand XXX, ja selle ostis kostja II hinnaga 11 600 eurot (dtl-d 23‒27). Hageja väidab, et kostja I rikkus enampakkumise olulisi tingimusi ning nimetab rikkumistena enampakkumise teates omaniku nime valesti märkimist, hageja enampakkumisel osalejana registreerimata jätmise kohta otsuse tegemata jätmist ja täitemenetluse peatamise kohta otsuse tegemata jätmist.
9.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest alates, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
10.Hageja sai enampakkumise akti kätte 6. märtsil 2023 (dtl 28) ja esitas kohtule hagiavalduse
30.märtsil 2023. Avaldus on seega esitatud tähtaegselt.
11.Hageja väitel on enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks esiteks asjaolu, et enampakkumise läbiviimise kohta Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates ja oksjonikeskus.ee portaalis oli korteriomandi omanikuna märgitud V I , kuigi kinnistusraamatust nähtuvalt oli korteriomandi omanikuks hageja.
12.Kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nime märkimist enampakkumise kuulutuses nõuab TMS § 153 lg 1 p 3.
13.Ametlikes Teadaannetes avaldatud enampakkumise teates on omanikuna märgitud V I (dtl 12‒ 13), sama nimi on e-oksjoni keskkonna kuulutuses (dtl 17‒18). Oksjonikeskkond.ee portaalis 3(7)
2-23-4967 on samas menetlusosaliste all omanike ja võlgnikena märgitud nii hageja kui ka V I (dtl 248). Mõlemad nimed on kirjas ka enampakkumise aktis (dtl 23).
14.Seega ei ole vaidlust, et kahes kohas oli hageja kinnisasja omanikuna märkimata. Kostja I möönab, et hageja nimi oli ekslikult märkimata, ja selgitas, et tegemist oli tehnilise veaga. Samas ei ole iga rikkumine enampakkumise läbiviimisel selline olulise tingimuse rikkumine, mis õigustab enampakkumise kehtetuks tunnistamist.
15.Hageja ei osanud kohtuistungil selgitada, kuidas nime märkimata jätmine täpselt tema õigusi rikkus, mis jäi tal seetõttu tegemata või kuidas oleks enampakkumise tulemus olnud nõuete järgimise korral teistsugune. Hageja sõnul ei olnud talle selge, kelle korterit müüakse. See väide on aga vastuolus hageja enda 10. veebruari 2023 taotlusega kohtutäiturile, milles ta muu hulgas kirjutab, et temale kuuluv korteriomand on arestitud ja pandud müüki (dtl 21). Lisaks esitas hageja pärast teate avaldamist taotluse enampakkumisel osalemiseks (dtl 16). Hageja oli seega kursis sellega, et tema korterit enampakkumisel müüakse.
16.Hageja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust enampakkumise väljakuulutamise või enampakkumise teate peale. TMS § 217 lg 6 järgi kaotab menetlusosaline juhul, kui ta ei esita ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, õiguse hiljem tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada (RKTKo 3-2-1-69-11, p 13; RKTKo 2-20-8668, p 19).
17.Kohtu hinnangul ei saa antud juhul enampakkumise teates kinnisasja omaniku nime valesti märkimist pidada enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise, sest see ei mõjutanud enampakkumise tulemust, lisaks ei ole hageja esitanud selle peale täitemenetluses kaebust.
18.Teiseks peab hageja enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et kostja I alusetult ei registreerinud hagejat enampakkumisel osalejaks, vaid jättis hageja „ooterežiimile“ ega vaadanud hageja taotlust nõuetekohaselt läbi.
19.Hageja volitas täiteasjas ennast esindama V O (dtl 14), kes esitas 13. veebruaril 2023 hageja nimel oksjonikeskkonnas enampakkumisele registreerimise taotluse (dtl-d 15‒16, 252). Kostja I assistent küsis samal päeval hagejalt kinnitust tagatisraha maksmise kohta (dtl 251). Kuna hageja tagatisraha ei maksnud, ei registreerinud kostja I teda enampakkumisel osalejaks.
20.Hageja ei väida, et ta oleks tagatisraha maksnud või et kostja I oleks pidanud lubama tal enampakkumisel osaleda. Hageja väidab, et kostja I rikkus TMS § 7 lg 2 nõudeid, kui jättis täitetoimingu tegemisest keeldumisel tegemata keeldumist põhjendava otsuse. Kostjad on seisukohal, et enampakkumisele registreerimise näol ei ole tegemist täitetoiminguga, millest keeldumist peab põhjendama, hageja ei kvalifitseerunud osalejaks.
21.Isegi kui pidada osaleja registreerimist enampakkumisele täitetoiminguks, keeldus kostja I kooskõlas TMS § 871 lg-ga 4 hageja registreerimisest. Enampakkumisel osalemise tingimuseks oli tagatisraha tasumine (dtl 12). Seega käitus kostja I kooskõlas TMS § 7 lg-ga 1. Kostja I teatas hagejale, et vaja on tõendada tagatisraha maksmine. On küsitav, kas tagatisraha maksmise kohta tõendi küsimine kvalifitseerub põhjenduseks TMS § 7 lg 2 mõttes, kuid samas ei ole usutav, et hagejale oli ilma keeldumist põhjendava otsuseta arusaamatu, miks tal ei võimaldata enampakkumisel osaleda. Hageja ei ole esile toonud, kuidas mõjutas keeldumist põhjendava otsuse tegemata jätmine tema õigust enampakkumisel osaleda või enampakkumise tulemust. Kostjad on õigesti viidanud, et ilma tagatisraha maksmata ei olnud hagejal õigust enampakkumisel osaleda.
22.Hageja on nimetanud, et ilma kostja I otsuseta ei saanud ta esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Samas ei ole hageja toonud esile ühtegi asjaolu, mis kaebuse esitamisel oleksid tinginud mõne toimingu tühistamise. Hageja möönab ka ise, et kostja I pidigi keelduma hageja 4(7)
2-23-4967 registreerimisest enampakkumisel osalejaks. Seega poleks isegi täituri eraldi vormistatud otsus mõjutanud enampakkumise toimumist ega tulemust.
23.Eelneva alusel ei saa enampakkumisel osalejaks registreerimata jätmist ilma eraldi põhjendava otsuseta antud juhul pidada enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks.
24.Kolmandaks on hageja pidanud enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks seda, et kostja I ei teinud otsust hageja pakutud maksegraafiku kostjale III edastamata jätmise ja enampakkumise peatamata jätmise kohta.
25.Hageja saatis 10. veebruaril 2023 kostjale I taotluse, milles muu hulgas teatab, et on võtnud ühendust kostjaga III ja palunud võimalust võlgnevuse tasumiseks ositi, kuid talle vastati, et asi on antud üle kohtutäiturile ja pank sellega rohkem ei tegele. Hageja taotles, et kostja I teavitaks kostjat III hageja soovist sõlmida maksegraafik ja peataks kuni maksegraafiku sõlmimiseni enampakkumise (dtl-d 21‒22). Kostja I on vastanud 13. veebruaril 2023, et enampakkumine tühistatakse, kui hageja tasub võlgnevuse enne enampakkumise algust ehk hiljemalt
20.veebruaril 2023, samuti et teisi võlgnevusi arvestades ei ole kohtutäitur ettepanekuga nõus (dtl 253).
26.Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovis maksegraafikut sõlmida kostjaga III, mitte kostjaga I. Kohtu hinnangul ei saa võlgniku ja sissenõudja suhtlemise vahendamist pidada täitetoiminguks, võlgnik saab sissenõudjaga suhelda ka otse, millist võimalust hageja on antud juhul ka kasutanud. Kostja III keeldus võla ajatamisest. Kostja I selgitas hagejale, millise tingimuse täitmisel vara ei müüda. Hageja möönis kohtuistungil, et TMS §-s 46 nimetatud täitemenetluse peatamise aluseid ei esinenud. Peatamise alus oleks võinud esineda maksegraafiku sõlmimisel (TMS § 46 lg 1 p 4). Hageja on aga taotlenud peatamist kuni maksegraafiku sõlmimiseni. Olukorras, kus kostja III ei olnud nõus võlga ajatama, ei oleks menetluse peatamisel kirjeldatud asjaolude puhul olnudki võimalik menetlust jätkata.
27.Ka menetluse peatamisest keeldumise puhul heidab hageja kostjale I ette keeldumist põhjendava otsuse tegemata jätmist, mis võttis hagejalt õiguse otsust vaidlustada. Samas ei nimeta hageja ühtegi kostja I rikkumist, mis oleksid võinud tingida mõne toimingu tühistamise kaebemenetluses. Kohtutäitur võib küll kaebuse lahendamise ajaks menetluse peatada (TMS § 46 lg 2 p 1), kuid tegemist ei ole kohustusliku peatamise alusega. Kohtutäitur hindab iga kaebuse puhul, kas menetluse edasine käik võib sõltuda kaebuse lahendamisest. Lisaks andis kostja I hagejale oma otsusest sisuliselt e-kirjas teada. TMS § 217 lg 1 alusel võib esitada kaebuse mitte ainult kohtutäituri otsuse, vaid ka tegevuse peale. Kostja I edasine tegevus oli hagejale e-kirjast arusaadav ja seda oli võimalik vaidlustada.
28.Eelnevast tulenevalt ei saa menetluse peatamata jätmist või peatamisest keeldumise kohta otsuse tegemata jätmist pidada enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks, samuti ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumiseks ajatamise soovi kostjale III edastamata jätmine. Tegemist ei ole üldse enampakkumise tingimustega.
29.Enampakkumise eesmärk täitemenetluses on saada võlgniku asi realiseeritud maksimaalse hinnaga. Võlgnik peab enampakkumisest teadma, et tal oleks võimalus pakkumisel osaleda või võlg enne asja müüki tasuda ja sellega omandi kaotust vältida. Enampakkumise olulised tingimused on kõik need, mis nimetatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad, olulise tingimuse rikkumine takistab eesmärkide saavutamist, eelkõige toob kaasa enampakkumise teistsuguse tulemuse. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile ühtki asjaolu, mis oleks takistanud enampakkumise eesmärgi saavutamist ja kaaluks üles kostja II õiguspärase ootuse, et avaliku võimu läbiviidud müük jääb kehtima.
30.Hageja ei ole väitnud, et vara oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või enampakkumine oleks toimunud tühise arestimise alusel. Hageja teadis täitemenetlusest ja osales selles aktiivselt. 5(7)
2-23-4967
31.Kohus leiab, et kostja I ei ole enampakkumist läbi viies rikkunud selle olulisi tingimusi, seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
33.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses tuleb jätta hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja I nimetatud menetluskuluks on õigusabikulud 2624,30 eurot. Kostja II menetluskulud on õigusabikulud 1500 eurot. Kostja III menetluskuluks on riigilõiv 245 eurot apellatsioonikaebuse esitamisel.
35.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
36.Kostja I esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 11,41 tundi tunnihinnaga 230 eurot (ilma käibemaksuta). Asjas on peetud üks istung kestusega veidi alla 1,5 tunni ning on esitatud mitmeid menetlusdokumente, mille sisu iga menetlusosalise puhul varieerub vaid vähesel määral. Asja ei saa pidada sisult kuigi keerukaks ega mahukaks, mis õigustaks eelkõige materjalide analüüsiks ja seisukoha koostamiseks üle viie tunni kulumist. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku seitset tundi. Mis puudutab tunnihinda, siis arvestades, et Riigikohus on aastal 2019 pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 200 eurot ilma käibemaksuta asja puhul, mille Riigikohus hindas keskmisest mõnevõrra keerukamaks ja mahukamaks (RKTKm 03.04.2019 2-16-3785, p 31.4.), võib aastal 2023 pidada põhjendatuks tunnitasu 230 eurot asjas, mis polnud keskmisest keerukas ega mahukam. Kohus arvestab ka sellega, et hageja ei ole kostja I menetluskuludele vastu vaielnud.
37.Kostja II esindajal on kulunud õigusabile 12,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Eelmises punktis nimetatud põhjustel leiab kohus, et ka kostja II õigusabile kulutatud aeg on põhjendatud seitsme tunni ulatuses. Tunnihind on põhjendatud, sest ei ületa keskmist turuhinda.
38.Kostja III on tasunud riigilõivu vaheotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise eest. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv ei olnud selline vajalik kulu, mida oleks õiglane hagejalt välja mõista ning apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta kostja III kanda.
39.Eelneva alusel mõistab kohus hagejalt välja põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna 1610 eurot kostja I kasuks ja 840 eurot kostja II kasuks.
40.Nii kostja I kui ka kostja II on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskulude tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja I ja kostja II taotluse.
41.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Hagi menetlusse võtmisel anti hagejale menetlusabi ja kohustati teda tasuma riigilõivu 420 eurot kümne osamaksena iga kuu 26. kuupäevaks. Hageja on tasunud seitse osamakset,
27.novembril 2023 tasutud osamakse Rahandusministeeriumi kontodel ei kajastu. Seega tuleb 6(7)
2-23-4967 hagejalt välja mõista tasumata riigilõiv 126 eurot, mis hagejal tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.