Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-13-21978 nähtu, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat töökohta. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid, tema töövõime ei ole piiratud ja ta on läbi OÜ A tegev ettevõtluskonsultandina ettevõtete lõpetamise ja pankrotimenetluste alal. Võlgnik on kohtule 05.06.2020 esitatud vastuse põhjal keskharidusega, õppinud matemaatikat ja ärijuhtimist ning olnud Bigbank AS õiguseelneja Läti haru juht ja Eesti haru nõukogu liige. Võlgnik on korduvates aruannetes (2019, 2021 ja 2022. aastal esitatud aruanded) lubanud maksta endale välja dividende OÜ-st A, et vähendada kohustusi, kuid lubadusteks need on ka jäänud. Võlgnik ei ole teinud sisuliselt midagi, et oma võlausaldajate ees olevaid kohustusi vähendada ning selline käitumine on süüline – võlgniku tegevusetus kohustuste vähendamisel enda majanduslikku tausta ja teadmisi arvestades on vähemalt raske hooletuse vormis. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetlusega temale antud võimaluse minetanud, ta ei ole teinud mingeid mõistlikke jõupingutusi, mis annaks aluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Võlgnik esitas määruskaebuse, milles leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning see tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega võlgnik kohustustest vabastada. Võlgnik möönab, et ta ei ole tõepoolest suutnud kohustustest vabastamise menetluse käigus sooritada väljamakseid, kuid kinnitab, et tegemist ei ole pahatahtlikkusega ning ta ei ole mingilgi moel seadnud eesmärgiks võlausaldajate huvide kahjustamist. Ainuüksi teadmiste omamine ei taga eluliselt majanduslikku edukust ning kohtu poolt süülisuse põhjendamine antud asjaoluga ei ole õigustatud. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu väitega, et ta ei ole teinud midagi oma majandusliku seisu parandamiseks. Ta on tegutsenud ettevõtluskonsultandina läbi endale kuuluva äriühingu, kuid paraku on teda saatnud arvestatav ebaedu ning puhtalt majanduslikust ebaedust tingitult ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kohtutäitur Eha Nikker, Bigbank AS, UI ja Osaühing Nordcity Center paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Teised võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei avaldanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult jätnud võlgniku tema kohustustest vabastamata ja lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, kuna ta ei ole tegelenud võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, millest tulenevalt ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ja neid ei korda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole käitunud süüliselt ja seetõttu oleks maakohus pidanud võlgniku tema kohustustest vabastama. Võlgnikul on täitmata

2-13-21978 kohustusi kokku summas 1 090 649,94 eurot. Sellest ei ole ta kohustustest vabastamise perioodil tasunud võlausaldajatele midagi. Võlgnik töötas kogu kohustustest vabastamise perioodi ühel töökohal (endale kuuluvas äriühingus) ja sai töötasu 500 eurot kuus (IV kd tl 34) Seejuures on võlgnik ise avaldanud, et ta on olnud mitmete ettevõtete juht (Liivimaa Kroonika, Liivimaa Kuller, Favoriit, Balti Investeeringute Keskus) ja omab keskharidust, kuid on õppinud TÜ-s matemaatikat ja EBS-is ärijuhtimist. Alates 2001. a on võlgnik olnud ettevõtluskonsultant ettevõtete lõpetamise ja pankrotimenetluste osas (pakkus seda teenust läbi endale kuuluva ettevõtte OÜ A) (IV kd tl 3-4). Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lõiked 2 ja 4 sätestasid absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mis omakorda välistab võlgniku kohustustest vabastamise. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 19). Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1) (RMTKm 17.04.2013, 3-2-146-13, p 11). Võlgnik ei ole kohtule usutavalt põhjendanud, miks võlgniku oskused, haridus ja töökogemus ei võimaldaks tal leida tasuvamat tööd või tegevust, kui võlgnikul on seni olnud (500 eurot kuus). Võlgnik omab mitme erineva ettevõtte juhtimiskogemust, on pikaajaliselt tegelenud ettevõtluskonsultandina ja võlgnik on esile toonud, et ta on õppinud EBS-is ärijuhtimist. Seejuures ei ole võlgnik selgitanud, et ta oleks püüdnud 5 aasta jooksul alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tasuvamat töökohta või tegevust leida. Võlgnik on põhjendanud tasuvama töö leidmise võimatust üksnes sellega, et tal on suured võlad ja et ta on kriminaalkorras süüdi mõistetud, mistõttu ei nõustu ettevõtjad teda tööle võtma. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku sellekohased väited paljasõnalised. Võlgnik pole selle kohta, et ta oleks otsinud teist tööd, ühtegi konkreetset näidet esile toonud ega selle kohta tõendeid esitanud. Samuti pole võlgnik esile toonud ühtegi konkreetset ettevõtet, kus talle oleks töökohast ära öeldud.

2-13-21978 18.05.2017 määruses on maakohus selgitanud võlgnikule, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lisaks on maakohus 20.05.2020 võlgnikule teinud kohustuseks esitada tõendid, mis kinnitavad PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud võlgniku kohustuste täitmist ehk tasuvama töö otsimist, mh saadetud CV-d, läbitud täiendkoolitused vms. Maakohus selgitas, et nimetatud tõendid on olulised just seetõttu, et olukorras, kus kohtule teadaolevalt ei ole võlgnikul töötamiseks takistusi (osalist või puuduvat töövõimet), ei ole võlgnik kolme aasta jooksul suutnud vähendada oma pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustusi ühegi euro võrra. Seega on maakohus võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud ja meelde tuletanud, kuid võlgnik ei ole vaatamata maakohtu selgitustele esile toonud, et ta oleks tasuvamat tööd või tegevust otsinud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks tasuvama töö või tegevuse otsimist. Lisaks sellele, et võlgnik on töövõimeline, omab töökogemust ja haridust, mis võimaldaks tasuvama töö leidmist, tuleb arvesse võtta, et võlgnikul pole ülalpeetavaid ja võlgniku poolt ei ole esile toodud takistavaid asjaolusid uue töökoha leidmiseks. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et tasuvama töö leidmise eesmärgi puhul oleks tegemist ebarealistliku eesmärgiga. Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 10). Seega eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik käitunud tulutoovama tegevuse otsimata jätmisel vähemalt raske hooletusega, nii nagu leidis maakohus. Raske hooletusega on tegemist siis, kui käibes vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu (VÕS I komm, § 104, p 6.2.2.b). Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikult vastuvõetamatuks lugeda käitumist, mille puhul võlgniku hariduse ja kogemustega isik ei otsi endale tasuvamat tööd 5 aasta jooksul, töötades kogu selle aja miinimumpalgaga, omamata seejuures teise töökoha või tegevuse leidmiseks objektiivset takistust. Seega eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole võlgnikuga, kes oleks teinud kõik selleks, et võlausaldajate nõudeid kasvõi natuke rahuldada. Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKM 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Lisaks on Riigikohus märkinud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Ehkki antud juhul on tegemist raskes majanduslikus olukorras oleva võlgnikuga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist võlgnikuga, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Sellest tulenevalt ei vääri ringkonnakohtu hinnangul võlgnik kohustustest vabastamist ja maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

2-13-21978 TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluse menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause alusel kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu) on ringkonnakohtule teatanud, et RTK ei tegele enam riiginõuetega. Pankrotimenetluses ja võlgadest vabastamise menetluses on puudutatud isikuteks võlausaldajad, kellel on nõue võlgniku vastu. Kuna Eesti Vabariik (RTK kaudu) võlausaldajana käesolevas menetluses enam käsitletav ei ole, tuleb Eesti Vabariik (RTK kaudu) menetlusest eemaldada. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus. Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.