K P hagi mittetulundusühingu Eesti Kennelliit vastu mittetulundusühingu Eesti Kennelliit volinike 08.03.2023 erakorralise koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K P (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers Kostja: mittetulundusühing Eesti Kennelliit (registrikood 80085275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kostja poolt 14.08.2023 esitatud tõend.
2.Mitte anda nõusolekut hagi muutmisele.
3.Jätta läbi vaatamata K P hagi mittetulundusühingu Eesti Kennelliit vastu mittetulundusühingu Eesti Kennelliit volinike 08.03.2023 erakorralise koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023, alternatiivselt sama otsusekehtetuks tunnistamiseks.
Jätta menetluskulud K P kanda ning mõista K Plt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kasuks välja menetulskulud summas 1 680 eurot
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-23-6210 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja K P esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja mittetulundusühing Eesti Kennelliit vastu. Vastavalt hagiavaldusele palub hageja tuvastada kostja 08.03.2023 volinike erakorralise koosoleku otsuse tühisus osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023. Alternatiivselt palub hageja tunnistada sama otsus kehtetuks. Samuti palub hageja saata kohtulahendi ärakiri registripidajale tühiste otsuste alusel tehtud kannete tühistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 08.03.2023 kostja volinike erakorraline koosoleku, mille käigus valis koosolek uue juhatuse ning otsustas sõlmida uue juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023.
3.Hageja ja veel kaks kostja liiget esitasid 08.03.2023 erakorralise koosolekule otsusele protesti, mille kohaselt seati kahtluse alla 08.03.2023 protokolli tõesus ja nõudsid häälte ülelugemist.
4.Koosoleku kutsus kokku 20.02.2023 volinike koosoleku juhataja pärast seda kui 16 volinike koosoleku liiget esitasid volinike koosoleku juhatajale taotluse erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja on seisukohal, et tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, sest kostja põhikirjast ei tulene, kellel on õigus kutsuda kokku volinike koosolekut ja MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub koosoleku kokku juhatus või kui juhatus seda ei tee, siis lg 4 kohaselt võivad koosoleku kokku kutsuda taotlejad samas korras juhatusega.
5.Hageja on seisukohal, et kuivõrd volinike erakorralise koosoleku kokkukutsumist ei nõutud juhatuselt, st taotlust juhatusele ei esitatud, ei saanud volinike juhataja kutsuda kokku erakorralist koosolekut MTÜS § 20 lg 4 alusel. Hageja on seisukohal, et 08.03.2023 erakorralise koosoleku otsus on seetõttu tühine kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
6.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et otsus on kehtetu koosolekul aset leidnud rikkumise tõttu, sest häältelugemiskomisjon võttis kaasa sedelite märgistamiseks kasutatud templi ega lubanud vaatlejatel viibida häälte üle lugemise juures. Hageja esitas koosolekul vastuväite häältelugemiskomisjoni tegevusele, mis on kantud koosoleku portokolli.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et vaidlus puudub, et 1/3 volinikest esitas volinike erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõude ja volinike koosoleku juhataja (kes on põhikirja p 4.2.14 järgi ka volinike ühine esindaja koosolekutevahelisel ajal) saatis volinikele erakorralise koosoleku kutse, mis vastas MTÜS § 20 lg 6 nõuetele ja esitati vähemalt 14 päeva enne koosolekut.
8.Seonduvalt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega märgib kostja et hageja, kes osales koosolekul, ei ole esitanud vastuväidet ning seda ei ole ka protokollitud. Protokollis on hageja küsimus, miks tempel kaasa võeti, aga see ei ole kvalifitseeru vastuväiteks. Senise kohtupraktika järgi peab vastuväide otsusele olema esitatud koheselt pärast otsuse tegemist (sh pärast iga otsuse tegemist), oleme selge ja arusaadav tahteavaldus (millele, miks ja võimalusel, mis põhjusel vastu vaieldakse) ning protokollitud. Hagejal puudub seega otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamise õigus MTÜS § 24 lg 3 alusel.
2-23-6210
9.Kostja on samuti seisukohal, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Hagiavalduses sätestatud arusaam, et volinike kokku kutsumise õigust omavaid isiku põhikiri ei määratle ja juhinduma peaks seaduses, on ekslik. Kostja on seisukohal, et põhikirja p 4.2.10 annab volinike koosoleku juhatajale õiguse erakorraline koosolek kokku kutsuda. Volinike koosolekul kui organil on enda kokkukutsumise õigus ja juhatajal õigus saata välja teateid. Juhatus ei saa teostada võimu temast kõrgema organi üle ehk keelata või läbi tegevusetuse takistada organil kogunemist, mis juhatust valib, tagasi kutsub ja kontrollib. Volinike erakorralise koosoleku kokkukutsumise teade MTÜS § 20 lg-le 6, põhikirja 4.2.6 ja 4.2.10 nõuetele, see on esitatud tähtaegselt selleks õigust omava isiku poolt ja see baseerub 1/3 volinike pöördumisel.
10.Kostja osundab hagi esemele, mille kohaselt nõutakse, et kohus tuvastaks EKL volinike koosoleku otsuse tühisuse osas, millega anti volinike koosoleku juhatajale õigus sõlmida 09.03.2023. a uute juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud. Ülejäänud otsuseid ei ole vaidlustatud ja nendega on hageja nõustunud - kandidaate, uute juhatuse liikmete valimist ja esimehe ning aseesimehe valimist. Hagi on suunatud üksnes sellele, et volinike koosoleku juhatajal puuduks õigus juhatuse liikmetega lepingu sõlmimiseks. Kostja selgitab, et 28.06.2023 on volinike koosolek teinud otsuse, milles kinnitab juhatuse liikmete valimist ja nende ametiaja tekkimist 08.03.2023 ning voliniku koosoleku juhtaja õigust sõlmida juhatuse liikmetega leping.
11.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks, hagi on esitatud selgelt pahatahtliku eesmärgiga ja tegemist on menetlusõiguste kuritarvitamise juhtumiga - hagi on esitatud lihtsalt menetlemise pärast, on igasuguse õigusliku huvita ja olemuslikult perspektiivitu. Kohtul on igas menetlusstaadiumis õigus tuvastushuvi kontrollida. Kostja esitas taotluse jätta hagiavaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel.
12.Hageja märgib oma lõplikes kirjalikes seisukohtades, et ühingu organi otsuse vaidlustamine toimub mitte koosoleku päevakorra, vaid koosolekul vastuvõetud otsuse sisu järgi. Kuna koosolek tegi ainult ühe ametliku otsuse ja hageja vaidlustab selle, siis on ilmne, et hageja vaidlustab koosoleku otsuse tervikuna.
13.Hageja esitas taotluse jätta kostja 14.08.2023 taotlus tõendi (28.06.2023 volinike koosoleku otsus) rahuldamata, sest tõend on esitatud pärast eelmenetluse lõppu ja pärast eelmenetluse lõppu võib uusi tõendeid esitada kui neid ei saanud mõjuval põhjusel esitada.
14.Hageja on samuti seisukohal, et 08.03.2023 otsuste üle kinnitamine on aegunud, sest see oleks pidanud toimuma 3 kuu jooksul, kuid 28.06.2023 ja 08.03.2023 vahel on rohkem kui 3 kuud.
15.Hageja on ühtlasi seisukohal, et püüdes vaidlusalust ehk 08.03.2023 otsust kinnitada, sisuliselt tunnistas (a) kostja vaidlusaluse otsuse õigusvastasust ning (b) hageja õiguse nõuda kostja volinike 08.03.2023 erakorralise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. On loogiline, et olukorras, kus ühing tegi õiguspärase otsuse ja see ei ole kehtetuks tunnistatav, ei hakka ta hiljem kinnitada otsust uue otsusega MTÜS § 24 lg 2 järgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tõendi vastuvõtmise taotluse lahendamine
16.Kohus võtab vastu kostja poolt 14.08.2023 esitatud kostja volinike koosoleku 28.06.2023 otsuse (dtl 139-162) kuigi see on esitatud pärast eelmenetluse lõppu. Esiteks märgib kohus, et dokument on esitatud vastusena kohtu 11.08.2023 e-kirjas tehtud ettepanekule tõend esitada, seega kohus peab tõendit oluliseks. Teiseks lubab TsMS § 331 lg 1 pärast eelmenetluse lõpu esitatud tõendi vastu võtta, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamist. Kohus on seisukohal, et tõendi vastuvõtmine menetluse lahendamise viibimist ei põhjusta. Tõend on esitatud seoses väitega, milline oli esitatud eelmenetluse jooksul. Ühtlasi on hageja saanud võimaluse esitada oma
2-23-6210 seisukohad seoses kostja vastava väitega ja tõendiga ja hageja on seda võimalust kasutanud oma 31.08.2023 lõplikes kirjalikes seisukohtades. Hagi ese ja hagi muutmine
17.Hagiavalduse resolutsiooni p 1.1. kohaselt taotleb hageja tuvastada kostja 08.03.2023 volinike erakorralise koosoleku otsuse tühisus osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023 (dtl 2).
18.Sellisena on hagi eset mõistnud ka kohus, mh refereerides seda 20.06.2023 korraldava määruse punktis 3 (dtl 90).
19.Kostja osundas hagi esemele hagi läbi vaatamata jätmise taotluse põhjendamisel, misjärel märkis hageja oma 31.08.2023 menetlusdokumendis ehk lõplikes kirjalikes seisukohtades, uue väitena, et kostja volinike 08.03.2023 erakorralise koosoleku protokolli kohaselt võttis koosolek vastu üksnes ühe ametliku otsuse: volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023. Hageja leiab, et kuivõrd protokolli on kantud see üks otsus, siis formuleeris hageja oma nõude hagiavalduses vastavalt. Samuti märgib hageja, et Ühingu organi otsuse vaidlustamine toimub mitte koosoleku päevakorra, vaid koosolekul vastuvõetud otsuse sisu järgi. Kuna koosolek tegi ainult ühe ametliku otsuse ja hageja vaidlustab selle, siis on ilmne, et hageja vaidlustab koosoleku otsuse tervikuna (dtl 176-177).
20.Kohus on esiteks seisukohal, et hagi ese on üheselt selge, hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõuet kõikide üldkoosolekul vastu võetud otsuste vaidlustamiseks, vaid selgesõnaliselt „osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023“. Samuti on selge protokoll, nii on päevakorra punkti 2 all märgitud hääletustulemused ja kokkuvõte, et „juhatuse liikmeteks osutusid valituks [loetelu nimedest]“. Päevakorrapunkti 3 all on aga vastu võetud vaidlustatud otsus volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima juhatuse liikmetega vastavad lepingud.
21.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagis hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese. Hagiavaldus vastab eelviidatud kriteeriumitele.
22.Hageja väide, et ta vaidlustab koosoleku otsuse tervikuna, on olemuslikult hagi muutmine TsMS § 376 tähenduses, kuid see on esitatud hilinenult, pärast 04.08.2023 eelmenetluse lõppemist, väide on esitatud hilinenult, mõjuva põhjuse esiletoomiseta ning kohtu hinnangul põhjustaks väite menetlemine asja lahendamise viibimist, mistõttu kohus väidet ei menetle (TsMS § 331 lg 1) ning hagi muutmist ei luba. Hagi läbi vaatamata jätmine
23.Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
24.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja vaidlustab 08.03.2023 otsust volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud, soovides esiteks selle tühisuse tuvastamist, alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.
25.Asjas on tõendatud, et 28.06.2023 volinike üldkoosoleku otsusega on üle kinnitatud 08.03.2023 koosoleku juhtajale antud volitus sõlmida valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023 (dtl 161-162).
26.Kohus on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest isegi juhul kui kohus tuvastaks, et 08.03.2023 volinike üldkoosoleku otsus volitada koosoleku juhatajat
2-23-6210 sõlmima juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud on tühine, oleks tagajärjeks esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
28.Kohus asub seisukohale, et isegi kui kohus tuvastaks, et 09.03.2023 puudus kostjat esindanud volinike koosoleku juhatajal esindusõigus kostja nimel juhatuse liikme lepinguid sõlmida, on vastavad lepingud 28.06.2023 volinike koosoleku otsusega TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiidetud. Seega isegi kui kohus tuvastaks vaidlustatud otsuse tühisuse, ei muudaks see faktilist olukorda ega tooks kaasa soovitud tagajärge lepingutest vabanemise näol.
29.Hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada ka vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Otsus, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, on kehtiv kuni kehtetuks tunnistamiseni. Seega kui kohus tühisust ei tuvasta, on otsus hetkel kehtiv, juhatuse liikme lepingud olid sellisel juhul sõlmitud esindusõigust omava isiku poolt ja seejärel veelkordselt 28.06.2023 seisuga kehtivalt üle kinnitatud, ehk kostja on väljendanud tahet olla juhatuse liikme lepingutega seotud.
30.Kuivõrd juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud on esindusõiguse olemasolu kontekstis käesoleva määruse tegemise seisuga kohtu ette toodud asjaoludel kehtivad, siis ei ole hageja hagiga tunnistada 08.03.2023 kostja volinike koosoleku otsus tühiseks osas, osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023, või alternatiivselt otsus kehtetuks, esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
31.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
33.Hageja poolt esitatud hagiavalduse menetlemisega seoses kantud menetluskulud jätab kohus hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ning jätab menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
36.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka
2-23-6210 Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.Kostja 17.08.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 14 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnitasuga 140 eurot – kokku summas 2 065 eurot (kostja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb kostjale menetluskulude hüvitist arvestada koos käibemaksuga.
39.Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Osutatud õigusteenuse maht on osaliselt põhjendamatu.
40.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud 22.06.2023 õigusabi 5 tunni ulatuses seoses vastuse koostamisega 20.06.2023 kohtunõudele ja hageja 05.06.2023 seisukohtadele ja täiendavalt 04.08.2023 4 tunni ja 15 minuti ulatuses seoses sama vastuse täiendamisega vastusega hageja 17.07.2023 seisukohtadele. Kohus peab ajakulu kokku 9 tundi ja 15 minutit kostja 04.08.2023 menetlusdokumendi koostamiseks põhjendamatult suureks. Menetlusdokument sisaldab suures mahus õiguskirjanduse ja kohtupraktika tsiteeringuid Mõistlikuks ajakuluks saab pidada 6,5 tundi, seega vähendab kohus põhjendatud ajakulu 2 tunni ja 45 minuti ulatuses.
41.Ülejäänud ulatuses on õigusabile kulunud aeg põhjendatud.
42.Seega on kostja põhjendatud menetluskuluks 12 tundi tunnitasuga 140 eurot ehk 1 680 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele.
43.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.