nr 2-25-6715 Aktiva Finance Group OÜ hagi R.K. vastu tarbijakrediidilepingutest (L89007163615, L89007467340, L89007840411, L89007832030) tuleneva põhivõla 1497,55 euro, intressi 86,37 euro, lepingutasu 28,90 euro, sissenõudmiskulu 130 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 591,56 euro ning alates 01.05.2025 kuni põhinõuete täitmiseni viiviste (229 eurolt ja 227,40 eurolt 16% aastas, 425,15 eurolt 15,90% aastas ning 616 eurolt 9,90% aastas) väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
2535,98 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: XXX)
Hageja lepinguline esindaja
Sigrid Rahkema
Kostja
R.K. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista R.K.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja tarbijakrediidilepingutest nr L89007163615, nr L89007467340, nr L89007840411 ja nr L89007832030 tulenev tasumata põhivõlg kokku 1472,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 567,39 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ülejäänud osas jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata.
Jätta menetluskuludest 80% kostja ja 20% hageja kanda.
4.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista R.K.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 560 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates 1
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 280 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja nr 2-25-6715. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.04.2025 Tartu Maakohtule hagi R.K. (kostja) vastu võlgnevuste nõudes (dtl 1-18). Hageja palub mõista kostjalt välja kokku põhivõlg 1497,55 eurot, intress 86,37 eurot, lepingutasu 28,90 eurot, sissenõudmiskulud 130,00 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 591,56 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist lepingujärgsete määrade alusel neljale põhinõudele: 229 eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 16% aastas, 227,40 eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 16% aastas, 425,15 eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 15,90% aastas ning 616 eurolt alates 01.05.2025 viivisemääraga 9,90% aastas kuni iga nõude täieliku tasumiseni. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sealhulgas 385 euro suurust riigilõivu ja 929,50 euro suuruseid õigusabikulusid ning menetluskuludelt viivise mõistmist alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
2.Vastavalt hagile on Inbank Finance AS (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud neli tarbijakrediidilepingut, mis on kostja poolt allkirjastatud ning mille alusel sai kostja kaubad järelmaksuga.
3.Tarbijakrediidilepingu nr L89007163615 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot (dtl 19). Leping sõlmiti 06.12.2021 kestusega 24 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 20.12.2023. Krediidi kulukuse määr on 22,40% aastas, intressimäär 16% aastas (0,10 eurot päevas), viivisemäär 16% aastas (0,04% päevas). Kostja ei ole tasunud ühtegi makset põhiosa katteks. 2
Kostjal kujunes intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (20.02.2022) kuni viienda osamakseni (20.05.2022), kokku 14,42 eurot (5,95 + 2,78 + 2,95 + 2,74). Intressi kostja tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (229 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.05.2022) kuni hagi esitamise kuupäevani (30.04.2025) lepingus kokkulepitud 16% aastase viivisemääraga. Nõutav viivisesumma on 107,51 eurot. Viivise arvestus on lisatud (dtl 69).
4.Tarbijakrediidilepingu nr L89007467340 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot (dtl 24). Leping sõlmiti 12.01.2022 kestusega 18 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 15.07.2023. Intressimäär on 16% aastas (0,10 eurot päevas), viivisemäär 16% aastas (0,04% päevas), krediidi kulukuse määr 24,17%. Kostja on tasunud põhiosa katteks 1,60 eurot, seega on tasumata põhivõlg 227,40 eurot. Intressivõlgnevus alates teisest osamaksest (15.03.2022) kuni neljanda osamakseni (15.05.2022) on kokku 8,50 eurot (2,83 + 2,96 + 2,71). Intresse kostja tasunud ei ole. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlalt (227,40 eurolt) alates 25.05.2022 kuni 30.04.2025 lepingujärgse viivisemääraga 16% aastas. Viivisesumma on 106,76 eurot. Viivise arvestus esitatud lisana (dtl 70).
5.Tarbijakrediidilepingu nr L89007840411 alusel soetas kostja kauba maksumusega 425,15 eurot (dtl 29). Leping sõlmiti 13.01.2022, kestusega 36 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 15.01.2025. Krediidi kulukuse määr on 34,48% aastas, intressimäär 15,90% aastas (0,19 eurot päevas) ja viivisemäär 15,90% aastas (0,04 eurot päevas). Kostja ei ole teinud ühtegi makset põhiosa katteks. Intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.02.2022) kuni neljanda osamakseni (15.05.2022) on kokku 37,89 eurot (17,14 + 11,54 + 9,21). Kostja ei ole tasunud ka lepingutasu summas 19 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (425,15 eurolt) alates 25.05.2022 kuni 30.04.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääraga 15,90% aastas. Viivisesumma on 198,35 eurot. Viivise arvestus lisatud (dtl 71).
6.Tarbijakrediidilepingu nr L89007832030 alusel soetas kostja kauba maksumusega 616,73 eurot (dtl 32). Leping sõlmiti 18.02.2022, kestusega 35 kuud, viimase osamakse tähtaeg oli 15.01.2025. Intressimäär 9,90% aastas (0,17 eurot päevas), viivisemäär 9,90% aastas (0,03% päevas), krediidi kulukuse määr 20,80%. Kostja on tasunud ainult 0,73 eurot, tasumata põhiosa on 616 eurot. Intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest (15.04.2022) kuni kolmanda osamakseni (15.05.2022) on kokku 25,56 eurot (7,54 + 9,26 + 8,76). Kostja ei ole tasunud ka lepingutasu summas 9,90 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (616 eurolt) alates 25.05.2022 kuni 30.04.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääraga 9,90% aastas. Viivisesumma on 178,94 eurot. Viivise arvestus esitatud lisana (dtl 72).
7.Kuna kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 05.05.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 38).
8.Võlgnevuste jätkuva tasumata jätmise tõttu edastas esialgne võlausaldaja 24.05.2022 kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 39).
9.AS Inbank Finance loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 40).
10.Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti tema regulaarseid sissetulekuid kui ka olemasolevaid finantskohustusi. Krediidiandja kogus ja analüüsis teavet kostja varalise seisundi, sissetuleku ning teiste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotluste alusel (dtl 41-44). Lisaks tehti päringud maksehäireregistritesse (dtl 45), millest nähtuvalt puudusid kostjal nii taotluse esitamise ajal kui ka varasemalt maksehäired. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene kohustust nõuda igal juhul pangakonto väljavõtet, vaid krediidiandja peab hindama krediidivõimelisust adekvaatselt ja proportsionaalselt, arvestades laenu summat ja iseloomu. Järelmaksu puhul, mis on oma olemuselt väiksema summa ja riskiga pangatoode, on tavapärane teha otsus ilma ulatusliku kontoanalüüsita. Laenuotsuse tegemisel kontrollis krediidiandja kostja esitatud andmeid nii taotluses kui ka avalikest andmebaasidest ning hindas kogutud teavet tervikuna. Hageja tuvastas, et kostja igakuised tulud ületasid tema kohustusi ning seetõttu oli laenukohustuse võtmine talle jõukohane. Lisaks on krediidiandja tarbijale põhjalikult 3
selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kogu vajaliku teabe kirjalikult (sh Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et lepingu tingimused on talle arusaadavad.
11.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole vaatamata korduvatele teadetele võlgnevust tasunud. Tõendina esitab hageja kostjale saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 46-67). Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingute lõppemist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 ning lepingutes sätestatule. Sissenõudmiskulud on arvestatud vastavalt seaduses lubatud piirmääradele, lähtudes nõude suurusest ja saadetud tasuliste kirjade arvust. Kolme lepingu puhul (L89007163615, L89007467340, L89007840411) kujunes sissenõudekulude kogusummaks 30 eurot: esimene tasuline meeldetuletuskiri 15 eurot, teine 5 eurot, kolmas 5 eurot ning makseviivitusega seotud muud kulud 5 eurot. Lepingu L89007832030 puhul oli nõudesumma suurem, mistõttu sissenõudekulude kogusummaks kujunes 40 eurot: esimene tasuline kiri 20 eurot, teine 5 eurot, kolmas 5 eurot ning muud kulud 10 eurot. Makseviivitusega seotud muud kulud hõlmasid muu hulgas nõude andmete töötlemist ja kontrollimist, kontaktandmete otsingut, suhtlust võlgnikuga telefoni ja e-kirja teel, tehtud kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega seotud kulusid.
12.Kohus määras 25.08.2025 hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuse esitamiseks juhuks, kui kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise (dtl 87-88). Hageja täitis kohtumääruse ning esitas 03.09.2025 ümberarvestuse kõigi nelja tarbijakrediidilepingu osas. Lepingu L89007163615 alusel sai kostja kauba väärtusega 229 eurot ning on tasunud 11,79 eurot. Sellisel juhul oleks kostjal tagastada krediidisumma 217,21 eurot, lisaks sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast (25.05.2022) 16% aastas. Lepingu L89007467340 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot ning tasus 15 eurot. Sellisel juhul oleks tagastatav krediidisumma 214 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast (16.07.2023) 16% aastas. Lepingu L89007840411 alusel sai kostja kauba väärtusega 425,15 eurot ning tagasimakseid ei ole teinud. Seega oleks tagastatav krediidisumma 425,15 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.05.2022) 15,90% aastas. Lepingu L89007832030 alusel sai kostja kauba väärtusega 616,73 eurot ning on tasunud 0,73 eurot. Sellisel juhul oleks tasumata krediidisumma 616 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (25.05.2022) 9,90% aastas. Hageja märgib, et ümberarvestus esitati üksnes kohtu nõude täitmiseks ega tähenda hageja nõusolekut, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 22.06.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi 4
rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
17.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 221-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20-23).
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja on tarbijana sõlminud Inbank Finance AS-iga neli tarbijakrediidilepingut (L89007163615, L89007467340, L89007840411 ja L89007832030), mille alusel võimaldati kostjale kaupade omandamine järelmaksuga (dtl 19-32).
19.Kohus kontrollis hagiandmete põhjal, et kõigi nelja tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrad ei ületanud lepingute sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse kolmekordset piirmäära. Tarbijakrediidilepingu L89007163615 (sõlmitud 06.12.2021) krediidi kulukuse määr oli 22,40% (kolmekordne määr 48,90%), tarbijakrediidilepingu L89007467340 (sõlmitud 12.01.2022) krediidi kulukuse määr 24,17% (kolmekordne 48,90%), tarbijakrediidilepingu L89007840411 (sõlmitud 13.01.2022) krediidi kulukuse määr 34,48% (kolmekordne määr 48,90%) ning tarbijakrediidilepingu L89007832030 (sõlmitud 18.02.2022) krediidi kulukuse määr 20,80% (kolmekordne kulukuse määr 48,90%). Kõigi nimetatud lepingute krediidi kulukuse määrad jäid seega alla nende sõlmimise ajal kehtinud seaduslikule kolmekordsele piirmäärale.
20.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
21.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on krediidiandja tarbijakrediidilepinguid sõlmides tuginenud kostja esitatud andmetele tema sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 41-44), mh maksehäireregistri väljavõttele (dtl 45). Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 221-13098, p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel rakendanud piisavalt põhjalikku analüüsi. Hageja on lähtunud üksnes laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistri väljavõttest, kuid ei ole tõendanud, et oleks kontrollinud kostja tegelikke majanduslikke võimalusi, näiteks pangakonto väljavõtete või muude dokumentide abil. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud 5
andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist.
23.Siinkohal tuleb rõhutada, et kuigi kostja oli erinevates taotlustes märkinud sissetulekuks 600 eurot ja igakuisteks kohustusteks vastavalt 25 eurot (esimene taotlus), 600 eurot ja 50 eurot (teine taotlus), 650 eurot ja 30 eurot (kolmas taotlus) ning viimases taotluses 600 eurot ja 18 eurot, ei saa sellist teavet käsitada krediidiandja poolt tegelikult kontrollitud andmetena. Tegemist on üksnes kostja enda esitatud väidetega, mille õigsust ei ole hageja ühegi objektiivse dokumendi ega pangakonto väljavõttega kinnitanud. See, et need numbrid omavahel formaalselt klapivad või on loogilises suurusjärgus, ei tähenda, et krediidiandja oleks tegelikkuses teostanud nõutava põhjalikkusega krediidivõime analüüsi. Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi.
24.Ainuüksi see, et kostja ise on esitanud oma sissetuleku kohta sellised andmed, ei tõenda selle õigsust ega võimalda järeldada tema tegelikku maksevõimet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on selgelt välja toodud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima.
25.Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oleks analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid, sealhulgas eluasemekulusid, toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulutusi. Need on vältimatud kulud, mis mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Kuna puuduvad tõendid, siis ei saa pidada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Seetõttu võib järeldada, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning on piirdunud pelgalt formaalse informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.
26.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi oli tarbijakrediidilepingute nr L89007163615 (06.12.2021), nr L89007467340 (12.01.2022), nr L89007840411 (13.01.2022) ja nr L89007832030 (18.02.2022) sõlmimise hetkel intressimäär 0%, ning see püsis 0% ka kuni lepingute ülesütlemiseni 24.05.2022 (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega oli seadusjärgne intressimäär kokkulepitud intressimääradest madalam, mistõttu puudus krediidiandjal õigus nende lepingute alusel intressi nõuda.
27.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 223-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26).
28.Lepingu nr L89007163615 alusel sai kostja kauba väärtusega 229 eurot ning tagastas 11,79 eurot. Seega on kostjal hageja ees tasuda 217,21 eurot. Lepingu nr L89007467340 alusel soetas kostja kauba maksumusega 229 eurot ja tasus 15 eurot. Seega on kostjal tasuda 214 eurot. Lepingu nr L89007840411 alusel sai kostja kauba väärtusega 425,15 eurot ning tagasimakseid ei 6
ole teinud. Seetõttu on kostja võlg hageja ees 425,15 eurot. Lepingu nr L89007832030 alusel sai kostja kauba väärtusega 616,73 eurot ning tasus 0,73 eurot. Seega jääb tasuda 616 eurot. Kokkuvõtvalt, kõigi tarbijakrediidilepingute osas, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 1472,36 eurot.
29.Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras viivise alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (25.05.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni (10.12.2025), s.o sissenõutavaks muutununa summas 567,39 eurot (kohtu arvutused: https://viivisekalkulaator.ee/). Lisaks sellele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
30.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitiste määrade osas. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses.
31.Kokkuvõtvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes põhivõlgnevuse summas 1472,36 eurot ning kohtuotsuse ajaks seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 567,39 eurot ja alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni jooksva viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jääb Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 80% ulatuses (2039,75 : 2535,98 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 20% ulatuses hageja enda kanda.
33.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (385 eurot), kulutused õigusabile (929,50 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 320 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et hageja esitatud ajakulu on ülepaisutatud. Tegemist on tüüpilise hagiga ning hageja kirjeldatud toimingud, nõude aluseks olevate dokumentide tellimine ja kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja 7
koostamine ning lisade kogumine, komplekteerimine ja kohtule esitamine, ei nõua kokku nelja tundi. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks kolme tundi. Samuti ei ole hageja 03.09.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine sisult ega mahult ühe tunni töö. Kohus leiab, et selle toimingu mõistlik ajakulu on 0,5 tundi. Seega on põhjendatud kokku õigusabile kulunud aeg 4 tundi, mille maksumus on 320 eurot (4 × 80). Koos riigilõivuga on kogusumma 700 eurot (320 + 280).
34.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 560 eurot (700 × 80%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.