Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt reisisid E. E., A. V., A. K., T. H., P. H., K. T., J. T., M. T., S. K., E. K., T.-V. U., M. R., T. M., M. P., K. I., K. U. 23.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa 2513 km. Lend pidi väljuma 23.10.2022 kell 11:55, kuid väljus kell 17:31 ning pidi saabuma kell 16:05, kuid saabus alles kell 21:32. Eelnimetatud lend hilines enam kui 5,5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kõik 16 eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 23.10.2022 lennu xxxx suunaga Antalya Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 b) alusel. Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu xxxx hilinemisest tulenevatest nõuetest: E. E., A. V., A. K. nõue summas 1200 eurot 01.11.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 02.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 43,4 eurot; T. H., P. H. nõue summas 800 eurot 01.11.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 02.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 28,93 eurot; K. T., J. T., M. T. nõue summas 1200 eurot 01.11.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 02.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 43,4 eurot; S. K., E. K. nõue summas 800 eurot 31.10.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 01.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 29,11 eurot; T.-V. U., M. R. nõue summas 800 eurot 25.01.2023, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 26.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 12,66 eurot; T. M., M. P. nõue summas 800 eurot 01.11.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 02.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 28,93 eurot; K. I., K. U. nõue summas 800 eurot 07.11.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 08.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 summas 27,88 eurot. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 214,31 eurot.

Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 6400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning ka kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja leiab, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, mistõttu ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingu punkti 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Käesoleval juhul ei ole ükski tõendina esitatud nõude loovutamise leping hageja esindaja poolt allkirjastatud. Sellest johtuvalt ei ole ühtegi nõude loovutamise lepingut vastavalt lepingu punktile 11 ja VÕS § 11 lg-le 2 sõlmitud ning hageja ei ole reisijate Määrusest tulenevate nõuete omanikuks saanud. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud

viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud (eeldusel, et kostja on nõuete omanikuks saanud). Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, s.o. punktis 12 sätestatud väidetavast nõude esitamise hetkest, vaid üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajast, s.o. 25.01.2023. Ei ole tõendatud hageja viivsenõue summas 214,31 eurot ning juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest. Kostja vaidleb vastu seoses reisijatega E. K. ja M. T. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele, viivisenõudele ning seadusjärgsetele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek ning hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise lepingu lapse nimel allkirjastanud isiku esindusõigust. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingud, mille kohaselt loovutasid alaealised reisijad E. K. ja M. T. neile Määrusest tulenevast lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude, kostja vastu. Lennuabi tasu nõude sissenõudmise eest on nõude loovutamise lepingu punkti 4 kohaselt 30% tulemist. Seega on tegemist tehinguga, millega lõppeb alaealiste reisijate nõudeõigus kostja vastu (ning tekib nõudeõigus hageja vastu tulemi osas), millisel juhul on alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks vaja hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole tõendanud, et alaealiste reisijate vanematel oli nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks kohtu eelnev nõusolek. Juhul kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on eestkostjal vaja tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Lepingu punktide 3 ja 4 kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 30% ulatuses kostja poolt vabatahtlikult täidetud ja faktiliselt välja makstud summast. Seega on alaealisel lapsel õigus saada nõude eest kuni 70% lennufirma poolt välja makstud summast. Juhul kui kohus leiab, et lapse nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks ei ole kohtu nõusolekut vaja, märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud allkirjastanute esindusõigust lapse nimel seesuguste lepingu sõlmimiseks. Nimelt on nõude loovutamise lepingud allkirjastanud alaealiste reisijate E. K. nimel keegi S. K. ning M. T. nimel keegi J. T.. Samas aga ei ole ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti kohtumenetluses esitatud. Üksnes asjaolu, et reisijatel on sama perekonnanimi, nimetatut ei tõenda. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagiavalduse esitamise hetkel lennuhüvitise nõuete omanik, tuleks võtta arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel. Hageja esitas hagiavalduse lisana üksnes reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (25.01.2023) ega ka hagiavalduse esitamise hetkel (21.03.2023) ei olnud tõendina esitatud nõude loovutamise lepingud mõlema poole poolt allkirjastatud, näiteks on lepingud üksnes reisijate poolt allkirjastatud järgnevalt: 1) A. V. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 13.02.2023; A. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 13.02.2023; S. K. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisija E. K. nimel 14.02.2023; E. L. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; J. T. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu enda ja reisija M. T. nimel 12.02.2023; K. I. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023; K. T. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 12.02.2023; K. U. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 14.02.2023; M. R. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023; M. P. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 15.02.2023; P. H. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu

11.02.2023; T. M. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 15.02.2023; T. H. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023; T.-V. U. allkirjastanud nõude loovutamise lepingu 11.02.2023.

Hageja nõuab kostjalt hüvitist kogusummas 6400 eurot, sissenõudmiskulusid summas 640 eurot, viivist maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 21.03.2023 summas 103,10 eurot, alates 22.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et omandas reisijatelt E. E., A. V., A. K., T. H., P. H., K. T., J. T., M. T., S. K., E. K., T.-V. U., M. R., T. M., M. P., K. I., K. U. lennuhüvitise nõuded kostja vastu kogusummas 6400 (16 x 400 eurot).

Reisijad E. E., A. V., A. K., T. H., P. H., K. T., J. T., M. T., S. K., E. K., T.-V. U., M. R., T. M., M. P., K. I., K. U. reisisid 23.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa on 2513 km. Lend pidi väljuma 23.10.2022 kell 11:55, kuid väljus kell 17:31 ning pidi saabuma kell 16:05, kuid saabus alles kell 21:32. Hageja osundab, et eelnimetatud lend hilines enam kui 5,5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja saanud reisijate nõuete omanikuks ning puudub volitus reisijaid nõuete sissenõudmisel esindada. Kostja alternatiivse käsitluse kohaselt taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest juhul, kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks.

E. E., A. V., A. K., T. H., P. H., K. T., J. T., M. T., S. K., E. K., T.-V. U., M. R., T. M., M. P., K. I., K. U. reisisid 23.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa on 2513 km.

Lend pidi väljuma 23.10.2022 kell 11:55, kuid väljus kell 17:31 ning pidi saabuma kell 16:05, kuid saabus alles kell 21:32. 23.10.2022 lennu saabumine kell 21:32 on nähtav ka hageja poolt esitatud tõendist (dtl 26).

Kostja ei ole otsuse punktis 6.1 toodud faktilistele asjaoludele vastuväiteid esitanud.

Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et nendes otsuse punktide nimetatud reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 (1) b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et vastavalt määruse artiklile 3 (1) a ja b ning lõige 6 on määrus kohaldatav. Samuti puudub vaidlus, et lend jõudis hagiavalduses nimetatud reisijatega sihtkohta (mis asub kuni 3500 km kaugusel) hilinemisega rohkem kui viis tundi.

Kohus tuvastab, et lennureisijate õigus hüvitisele tuleneb määruse artiklist 7 (1) b. Seega loeb kohus tuvastatuks, et igal reisijal tekkis kostja suhtes hüvitise maksmise nõue 400 eurot, kogusummas 6400 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid reisijate määruse alusel esitatud põhinõuetele (v.a. alaealiste laste nõuetega seonduvalt, milliseid kostja vastuväiteid käsitleb kohus allpool). Kostja on vastu vaielnud nõuete loovutamisele hagejale ja viivise nõudele, mida kohus käsitleb järgnevalt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus, analüüsides esitatud nõuete loovutamise lepinguid, asub seisukohale, et selle poolte ühiseks tahteks oli nõuete loovutamine ja üleandmine hagejale alates sellest hetkest, kui nõude loovutajad lepingud allkirjastasid.

Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on

nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu

VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

Kohtu hinnangul ei mõjuta hageja poolt kohtule esitatud loovutamislepingu kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11 lepiti kokku, et lepingu jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt (dtl 28-56). Praegusel juhul ei ole loovutamislepingu vorminõude eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-21-5527 otsuse p 10.2). Lepinguga ei ole ette nähtud, et hageja esindaja allkirja puudumine või kirjaliku vormi mittejärgmine tooks tagajärjena kaasa tehingu tühisuse. Käesoleval nähtub nõude loovutamise lepingutest reisijate selge tahe oma nõude loovutamiseks hagejale. Nimetatud nõude loovutuse lepingutele viidates hagiavalduse esitamisega saab lugeda, et hageja on neid endale siduvaks pidanud ja talle nõude loovutust aktsepteerinud. Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja poolt lisatud 06.04.2023 allkirjadega lepingud.

Seega tuvastab kohus, et M. R., P. H., T. H., T.-V. U. on loovutanud nõude hagejale 11.02.2023, E. L., K. T., J. T. on loovutanud enda ja reisija M. T. nimel nõude hagejale 12.02.2023, A. V., A. K. on loovutanud nõude hagejale 13.02.2023; K. I., K. U., S. K. on loovutanud enda ja reisija E. K. nimel nõude hagejale 14.02.2023; M. P., T. M. on loovutanud nõude hagejale 15.02.2023. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nõude loovutamine oleks toimunud varem. Hageja on küll viidanud, et „lisaks hagile lisatud nõude loovutamise lepingutele on kliendid www.lennuabi.ee keskkonnas registreerudes väljastanud hagejale ka eraldiseisvad volikirjad, millega on kliendid andnud hagejale mh õiguse nõuda ja saada klientide asemel lennufirmalt hüvitisi“ (dtl 156, p 3.2), kuid esiteks, ei ole kohtule esitatud neid volikirju, ja teiseks tuleneb hageja tekstist, et hageja ei saanud volikirjadega nende nõuete omanikuks. Hageja esindaja on ilmselgelt aru saanud, et kostja vaidlustab nõuete loovutamise fakti ja aega, kuna on esitanud selle kohta omapoolseid vastuväiteid. Siiski ei ole hageja esitanud oma väidete kohta muid tõendeid.

Kostjal on õigus keelduda täitmisest uuele võlausaldajale VÕS § 172 alusel, st põhjusel, et talle ei ole antud senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Praegusel juhul seda asjaolu ei esine, sest nõude loovutamisest on kostjale teatatud ka kohtu kaudu hagimaterjalide kättetoimetamisega (VÕS § 170) ning lisaks sellele on esitatud senise võlausaldaja poolt allkirjastatud (hilisemalt ka hageja poolt) leping nõude loovutamise kohta (VÕS § 172).

Kostja on lisaks asunud seisukohale, et reisijate E. K. ja M. T. nõudeid ei ole hagejale loovutatud, kuivõrd eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse (dtl 147, p. 2.1).

Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et reisijad E. E., A. V., A. K., T. H., P. H., K. T., J. T., M. T., S. K., E. K., T.-V. U., M. R., T. M., M. P., K. I., K. U. on oma nõuded kostja vastu kehtivalt hagejale loovutanud, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Vaidlus põhinõude aluse ja suuruse üle asjas puudub. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 (1) b ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 6400 eurot (iga reisija kohta 400 eurot).

Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates oma nõude kostjale teatamisest kuni hagiavalduse esitamiseni 21.03.2023 (dtl 24). Hageja on 24.04.2023 menetlusdokumendis vähendanud viivise nõuet (lühendades viivise perioodi) ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 21.03.2023 summas 103,10 eurot (dtl 99). Kostja on 06.04.2023 vastuse punktis 15 kirjutanud, et „juhul kui kohus leiab, et hageja on saanud nõuete omanikuks (millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu), taotleb kostja viivise arvutamist alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest“ (dtl 90).

perioodi 22.03.2023 kuni 30.06.2023 eest summas 185,95 eurot (6400 € x 10,5% / 365 x 101 päeva = 185,95 €) perioodi 01.07.2023 kuni 27.09.2023 summas 187,27 eurot (6400 € x 12% / 365 x 89 päeva = 187,27 €).

VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 640 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid võlausaldajad on 16 ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist ja nõuete loovutamise lepingu punktiga 1 loovutati hagejale ka kõrvalnõuded, siis on igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille

nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 640 eurot (40 x 16).

Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6400 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 640 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 25.01.2023-21.03.2023 eest summas 103,10 eurot ning perioodi 22.03.202327.09.2023 summas 373,22 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 28.09.2023 kuni põhinõude (6400 eurot) täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kuivõrd pooled kompromissi ei sõlminud ja kohus poolte kompromissi läbirääkimistes ei osalenud (eelkõige menetluskulude jaotuse kontekstis ühe poole kompromissist keeldumise korral), siis ei oma tähtsust, milliseid tingimusi on pooled kompromissi läbirääkimiste käigus arutanud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 665 eurot ja esindajakulu summas 1200 eurot. Kostja leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis tuleb hageja esindajakulude suurust vähendada.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot ei ületa sarnase õigusteenuse turu tavapärast hinda ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

Kostja leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4,5 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele. Tegemist ei ole keeruka või mahuka vaidlusega ning tõendite maht on väike. Kohus on ka eelnevalt leidnud, et olukorras, kus tegemist ei ole keeruka või mahuka vaidlusega, on lepingulise esindaja menetlustoimingud 3-4 h ulatuses ülepaisutatud. Lisaks märgib kostja, et teadaolevalt on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Seejuures on hüvitisnõuete puhul üldjuhul, sh käesolevas menetluses, tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning mistõttu kasutavad hageja ja hageja esindaja üldjuhul kohtumenetlustes ka juba väljakujunenud argumente ning

hagiavalduse tüüppõhjasid, mistõttu kattuvad hagiavalduste põhjendused sisuliselt sõna-sõnalt.

Kohus nõustub kostja taotlusega esindajakulu vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et tegemist on tüüphagiavaldusega ning see on vormistatud varem väljakujunenud põhja peale, õiguslikult ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning antud vaidluses ei ole toimunud kohtuistungit. Samas on kostja siiski tõstatanud vastuväidete raames erinevaid õiguslikke küsimusi, millele hageja on pidanud reageerima ja vastama. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks antud tsiviilasjas 8 tundi ehk 800 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.