Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Skill Kapital OÜ hagi Knoq OÜ vastu nõude tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Skill Kapital OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Skill Kapital OÜ (registrikood 12306112), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja Knoq OÜ (registrikood 12741954), seaduslik esindaja AK Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada Skill Kapital OÜ nõuet Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 47 627 eurot 22 senti pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 21 % ulatuses Skill Kapital OÜ kanda ja 79 % ulatuses Knoq OÜ kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 06.11.2019 Harju Maakohtule hagi Versobank AS (likvideerimisel) vastu nõude summas 60 019,74 eurot tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 22.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-3790 välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Kalle Mõtsnik. 15.05.2019 esitas X võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse pandiga tagamata nõude tunnustamiseks summas 60 019,74 eurot. 09.10.2019 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus nõudele esitas vastuväite Versobank AS (likvideerimisel).
3.Ajavahemikul 20.07.2016 – 07.04.2018 sõlmiti X ja võlgniku vahel seitse laenulepingut, et finantseerida võlgniku poolt kinnisvaraprojekti arendamist. Võlgnikule anti laenu intressiga 12% aastas, viivisega 0,2% päevas ja laenude tagastamise tähtajaga 31.03.2019. Võlgnik ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud. Nõue kujuneb järgmiselt: põhinõue 46 211 eurot, intress 11 775,40 eurot ja perioodi 01.04.2019 – 22.04.2019 eest viivis 2033,34 eurot. Kostja vastus
4.Versobank AS (likvideerimisel) vaidles hagile vastu, alternatiivselt palus jätta rahuldamata viivise- ja intressinõude summas 13 808,64 eurot.
5.X on võlgniku juhatuse liige ja osanik, kelle nõue on fabritseeritud. Lepingud on võltsitud ja koostatud tagantjärele. Nõue ei ole selge. Omanikulaenu ei antud turuhinnas, vaid viis korda kõrgemas intressimääras. Kui laenulepingud on koostatud vahetult enne pankrotimenetluses nõuete esitamist, siis ei ole tõendatud, et väljamaksete tegemisel lepiti kokku sedavõrd kõrges intressimääras nagu lepingutes märgitud. Eluliselt on usutavam, et laenulepinguid tegelikult ei eksisteeri, vaid tegemist oli X poolt rahaliste vahendite vaba kandmisega sinna, kus tal seda rohkem vaja oli.
Menetluse käik
6.09.11.2021 esitasid X, Skill Kapital OÜ, Versobank AS (likvideerimisel) ja Konoq OÜ taotlused poolte asendamiseks. Taotluste kohaselt on X loovutanud oma nõude pankrotivõlgniku vastu Skill Kapital OÜ-le ning Versobank AS (likvideerimisel) on loovutanud oma nõude pankrotivõlgniku vastu Knoq OÜ-le.
7.Harju Maakohtu 22.11.2021 määrusega rahuldas kohus X taotluse hageja õigusjärgluse korras asendamiseks ja asendas senise hageja X uue hagejaga Skill Kapital OÜ. Samuti rahuldas kohus Versobank AS (likvideerimisel) taotluse kostja õigusjärgluse korras asendamiseks ja asendas senise kostja Versobank AS (likvideerimisel) uue kostjaga Knoq OÜ. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 22.04.2022 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks määras kohus, et otsuse jõustumisel tagastada Xle Versobank AS (likvideerimisel) menetluskulude katteks makstud tagatis summas 3432 eurot.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks asjaolu, et X on andnud pankrotivõlgnikule laenu. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule laenulepingud (I kd tl 9-14) ja konto väljavõtted (tl 15-19).
10.Kohtule on esitatud eksperdiarvamus, mille kohaselt on vaidlusalused laenulepingud vormistatud (välja prinditud ja allkirjastatud) tagantjärgi (II kd tl 96). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. Kohtu hinnangul on vaidlusalused laenulepingud tühised, kuivõrd need on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ja sooviga mõjutada võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda kohtule esitatud laenulepingud laenusuhte olemasolu.
11.X on oma nõude tõendamiseks esitanud enda LHV Panga filtreeritud pangakonto väljavõtte. Võlasuhe ei teki pangakonto väljavõttest. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama, et võlgnikule üle kantud rahasummade puhul oli tegemist laenu andmisega. Kohtu hinnangul hageja seda tõendanud ei ole. Hageja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud tehtud rahaülekannete tegelikku majanduslikku sisu. Asjaolu, et X asus vaidlusaluseid makseid tagantjärele sisustama võltsitud laenulepingutega, tähendab kohtu hinnangul, et algselt ei olnud ülekanded X ja võlgniku vahel tehtud laenusuhte tekkimise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on esitatud väited laenulepingute sõlmimise kohta üksnes eesmärgiga saada eeliseid pankrotimenetlustes.
12.Puudub vaidlus, et X oli vaidlusaluste rahaülekannete ajal võlgniku juhatuse liige. X poolt käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et äriühing vajas 28.10.2016
majandustegevuse jätkamiseks laenu summas 10 eurot, 12.04.2018 vajas äriühing majandustegevuse jätkamiseks laenu 15 eurot ja 11.05.2018 vajas äriühing majandustegevuse jätkamiseks laenu 1 eurot (tl 14 pöördel). Olukorras, kus võlgnik vajas juhatuse liikmelt eelnimetatud summasid, pidi X jaoks üheselt äratuntav olema, et äriühing ei olnud jätkusuutlik 28.10.2016 seisuga. X esitas võlgniku pankrotiavalduse kohtule 12.03.2019, s.o ÄS § 180 lg-t 51 rikkudes, 2,5 aastase hilinemisega.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõudeavalduses. Kohtu hinnangul ei võimalda PankrS § 107 sätestatud piirang esitada võlausaldajal hagi kohtusse nendel alustel, mille osas võlausaldajad ei ole saanud nõuete kaitsmise koosolekul hinnata nõudeavaldusele vastuväite esitamise vajadust ja otstarbekust. Kohtu hinnangul ei kuuluks hageja nõue tunnustamisele ka VÕS § 1018 lg 1 ja VÕS § 1023 alusel. Hagi ei kuuluks rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 ega VÕS § 1042 alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa vaidlust olla selles, et X on võlgnikule kandnud summasid selgitusega „laen“ ja summad on reaalselt välja makstud. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et X ei põhistanud ega tõendanud rahaülekannete majanduslikku sisu. X on esitanud konto väljavõtted ning selgitanud, et finantseeris võlgniku kinnistu soetamist ning igakuiste laenumaksete tegemist. Laenusuhe saab olla ka suuline. Juhul, kui maakohtu hinnangul ei olnud kõnealuste väljamaksete puhul tegemist laenusuhte raames tehtud väljamaksetega, siis maakohus oleks ise pidanud põhjendama, et millise õigussuhtega on tegu ning miks on X kaotanud oma nõudeõiguse.
16.Maakohus ei esitanud põhjendusi, miks pangakontode väljavõtetega ei ole võimalik tõendada laenusuhte olemasolu, kuigi kõigi väljamaksete selgituseks oli märgitud „laen.“ Seejuures on X välja toonud ka, et olukorras, kui kohus leiab, et laenulepingud ei ole kehtivad, siis tuleb hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.
17.X on kinnitanud, et kohtule esitatud laenulepingud on ehtsad. Laenulepingute originaalid olid esitatud ka võlgniku pankrotihaldurile, kes ei ole nende ehtsuses kahelnud. Asjaolu, et tegemist on trafaretsete lepingutega, ei tee neid lepinguid iseenesest ebausaldusväärseteks. See, et laenulepingutes esinevad mõningad ebakõlad just kinnitab, et tegemist on ehtsate lepingudokumentidega.
18.Lisaks on maakohus otsuses välja toonud, et X on rikkunud ÄS § 180 lg-t 51, esitades võlgniku pankrotiavalduse 2,5 aastase hilinemisega. Antud asjaolu ei ole relevantne,
kuivõrd käesolevas asjas ei olnud küsimuse all X minetused seoses pankrotiavalduse esitamisega, vaid üksnes vaidlusaluse nõude tunnustamine. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p 2).
21.Hagiavalduses esitatud asjaoludest ja X arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et X on teinud pankrotivõlgnikule järgmised ülekanded: 20.07.2016 - 10 000 eurot, 28.10.2016 – 10 eurot, 25.01.2017 – 5000 eurot, 19.05.2017 – 15 000 eurot, 07.06.2017 – 8000 eurot, 27.02.2018 – 4550 eurot, 12.04.2018 – 15 eurot, 13.04.2018 – 3000 eurot, 19.04.2018 – 930 eurot, 11.05.2018 – 1 eurot. Seega kokku 46 506 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks on märgitud laen.
22.Hagiavalduse kohaselt tehti need laenuülekanded kirjalike laenulepingute alusel - X ja pankrotivõlgniku vahel sõlmiti ajavahemikul 20.07.2016 - 07.04.2018 seitse laenulepingut intressiga 12 % aastas, viivise määraga 0,2 % päevas ja laenude tagastamise tähtajaga 31.03.2019.
23.28.10.2021 ekspertiisiakti nr 21E-DM0025 kohaselt on 19.05.2017, 07.06.2017, 27.02.2018 ja 07.04.2018 laenulepingud tõenäoliselt vormistatud (välja prinditud ja allkirjastatud) samaaegselt tagantjärele. 20.07.2016 ja 20.01.2017 laenulepingute puhul esineb viiteid, et need võivad olla valmistatud samaaegselt. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole laenulepingute vormistamise aega võimalik määrata.
24.Riigikohus on 09.04.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-14766 p-s 15 selgitanud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada, et hageja taotleb vaidlusaluste lepingute alusel nõude tunnustamist pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Arvestades, et ekspertiisiakti kohaselt on neli laenulepingut tõenäoliselt vormistatud samaaegselt tagantjärele, veel kahe laenulepingu puhul esineb viiteid, et need võivad olla valmistatud samaaegselt, ning et laenulepingute vormistamise
aega ei ole võimalik määrata, siis ei loe kohus tõendatuks, et kirjalikud laenulepingud sõlmiti enne pankroti väljakuulutamist, ning et laenude andmine toimus kirjalikes laenulepingutes sätestatud tingimustel.
25.Maakohtu otsusest ei selgu aga, miks ei saa vaidlusaluseid rahaülekandeid käsitleda suuliste laenulepingutena. Otsusest ei nähtu, millise õigussuhte alusel maakohtu hinnangul ülekanded siis tehti, kui neid ei tehtud laenusuhete raames. Ka kostja ei ole tõendanud, et rahaülekanded oleksid tehtud mõne muu õigussuhte raames. Kolleegium leiab, et kuna rahaülekanded on tehtud ning ülekannete selgituseks on märgitud „laen“, siis on võimalik lugeda tõendatuks, et X ja pankrotivõlgniku vahel olid suulised laenulepingud. Ka X on 30.11.2020 menetlusdokumendis märkinud, et kui kostja poolt vaidlustatud kirjalikud laenulepingud ära langevad, siis ei muuda see laenusuhet olematuks.
26.Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et suulised laenulepingud olid tähtajalised. Seega tuleb lähtuda sellest, et laenulepingud olid tähtajatud. Kuna tõendamata on, et X on enne pankroti väljakuulutamist laenulepingud üles öelnud (VÕS § 398 lg 1), siis ei ole ka tõendatud, et pankrotivõlgnik oli enne pankroti väljakuulutamist laenu tagastamisega viivituses, mistõttu ei saa hagejal olla viivisenõuet.
27.X on laenulepingute alusel pankrotivõlgnikule üle kandnud 46 506 eurot. Hagiavalduse kohaselt on pankrotivõlgnik maksnud põhivõlga tagasi 22.05.2017.a 110 eurot ja 10.10.2017.a 185 eurot. Lisaks nähtub pankrotivõlgniku arvelduskontolt LHV pangas, et 12.10.2017 on pankrotivõlgnik tagastanud Xle laenu 140 eurot. Seega on pankrotivõlgnik tagastanud laenu kokku 435 eurot. Ringkonnakohus loeb selle VÕS § 88 lg 6 p 4 alusel tasutuks varaseima laenulepingu ehk 20.07.2016 ülekantud laenusumma katteks. Seega on pankrotivõlgniku põhivõlg 46 071 eurot.
28.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul ei ole suuliste laenulepingute intressimäära tõendatud. VÕS § 397 lg 2 kohaselt, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.
29.X on alates 06.10.2016 pankrotivõlgniku ainuosanik ja alates 01.02.2017 juhatuse liige. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et 28.10.2016 ja hiljem sõlmitud laenulepingud on sõlmitud X majandus- või kutsetegevuses ning neilt tuleb tasuda intressi. Esialgne kostja esitas tõendina graafiku Eesti Panga andmetest, millest järelduvalt oli kinnisvaraarenduses pikaajaliste laenude intressimäär vaidlusaluste laenude andmise ajal ca 2 – 3 % aastas. Esialgne hageja esitas pankade ja teiste krediidiasutuste kodulehtedelt väljavõtted, mille kohaselt on laenude intressid vahemikus 9 – 25 % aastas. Kolleegium märgib, et esialgse hageja esitatud andmed intresside kohta on 2020. aastast, s.o mitte vaidlusaluste laenude väljamaksmise perioodist. Lisaks on tegemist krediidiasutuste kodulehekülgedelt võetud üldise intressiinformatsiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohane lähtuda Eesti
Panga andmetest, millest nähtub juba välja antud pikaajaliste laenude intressimäär kinnisvaraalases tegevuses vaidlusaluste laenude väljamaksmise ajal. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks arvestada intressi määraga 2,5 % aastas. Hageja on arvestanud intressi kuni 31. märtsini 2019.
30.Arvestades intressi alates 28.10.2016 väljamakstud laenudelt alates laenusummade väljamaksmise päevast kuni 31. märtsini 2019, määraga 2,5 % aastas, on intressi suuruseks kokku 1556,22 eurot.
31.Seega tuleb vaidlusalust nõuet tunnustada summas 47 627,22 eurot (46 071+1556,22) teises rahuldamisjärgus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 21 % ulatuses hageja kanda ja 79 % ulatuses kostja kanda.
33.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.