lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-6841/64

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-6841/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2893
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 129 lg 3, 4Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehingTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 217 lg 4Esindamine kohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-6841/53Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.03.20222-20-6841/55Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.06.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-21-5018/118Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.06.20242-22-8676/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.11.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hooneühistu Kadakas80071043(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-20-6841

Kohtuasi

X hagi Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) vastu ehitustööde puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmise või alternatiivselt kahju hüvitamise ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Kostja: Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel, registrikood 80071043), lepinguline esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta asja materjalide juurde võtmata kostja 13.08.2023 esitatud tõend (29.11.2022 notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja asjaõigusleping).
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 22.06.2023 määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik ( lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 221 lg 2Esindaja esindusõiguse tõendamine
TsMS § 226 lg 1Esindusõiguse kontroll
TsMS § 227 lg 7Ebaselge esindusõigusega isiku ajutine menetlusse lubamine ja esinduse heakskiitmine
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 437Asja arutamise uuendamine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 118 lg 2Volituse andmine
TsMS § 178

2-20-6841

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 11.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) (kostja) vastu ehitustööde puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmise või alternatiivselt kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Harju Maakohtu 25.03.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2022 määrusega jäeti hageja apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Maakohtu otsus ja ringkonnakohtu määrus jõustusid 31.10.2022, kui Riigikohus jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirjad 09.11.2020 ja 26.01.2022. Kostja viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja 3-2-1-62-14 ning selgitas, et kuigi kostja esindaja omab õigusalast haridust, ületab kaebuste maht mõistlikkuse piiri ja kostja esindajal ei ole võimalik edaspidi oma vabast ajast sellises mahus kohtumenetluses osaleda. Seetõttu esitab kostja esindaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise taotluse.
4.02.02.2022 esitas hageja kostja menetluskuludele vastuväite, mille järgi puudub kostjal õigus menetluskulude hüvitamiseks, sest kostjat esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja. Kostja väidab, et ta on kasutanud EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ teenuseid. Samas on kõikides kostja esitatud menetlusdokumentides kirjas, et menetluses esindas kostjat likvideerija C. Toimiku materjalide hulgas puudub C volikiri EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ esindamiseks. Puuduvad ka väidetava lepingulise esindaja volitust tõendavad dokumendid. Kostja viide Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja 3-2-1-62-14 on ekslik, sest nimetatud asjades esindas kostjat lepinguline esindaja, tema volitused olid tõendatud ja menetlusdokumendid olid esitatud lepingulise esindaja poolt, kuigi tema isik kattus seadusliku esindaja isikuga.
5.14.03.2022 esitas kostja kohtule C diplomi ja kinnituskirja, mille kohaselt EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ seaduslik esindaja kinnitab, et käesolevas tsiviilasjas on kostja esindajaks EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ C isikus, kes on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötaja ja töötab juristi ametikohal. Kostja esitas dokumendid hilinenult TsMS § 331 lg 1 tähenduses mõjuva põhjuse tõttu, sest hageja esitas kostja esindaja esindusõiguse kohta vastuväited alles oma viimases vastuses, mis oli seotud menetluskuludega. Varem esitatud menetluskulude kohta hageja selliseid seisukohti ei olnud avaldanud.
6.24.03.2022 esitas hageja kostja esitatud dokumentidele vastuväite, mille järgi jäi hageja selle juurde, et kogu kohtumenetluse käigus esindas C kostjat seadusliku esindajana. Kõik kostja dokumendid olid esitatud C poolt likvideerijana ehk seadusliku esindajana. Kuna hagejal ei olnud selles kahtlust, siis ei olnud hagejal vajadust nõuda kohtumenetluse käigus kostja esindaja esindusõiguse kontrolli läbiviimist TsMS § 226 lg 1 alusel. Hageja leiab, et pahauskne idee „karistada“ hagejat suuremahulise menetluskulude nõudega tekkis kostjal alles menetluse käigus. Kostjal puudub mõjuv põhjus väidetava lepingulise esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide hilinenult esitamiseks. TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt palub hageja mitte menetleda kostja 14.03.2022 taotlusega esitatud täiendavaid tõendeid ja jätta need tähelepanuta. Hageja tõi välja ka selle, et TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 129 lg 3 ja 4 kohaselt, kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu esindusõiguseta esindaja tehtud tehingule kahe nädala jooksul pärast vastava ettepaneku tehingu teiselt poolelt saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele 02.02.2022 ja kostja

2-20-6841 esitas täiendavad tõendid 14.03.2022 ehk TsÜS § 129 lg-s 4 kehtestatud kahenädalase tähtaja möödalaskmisega. Seega tuleb lugeda, et väidetava lepingulise esindaja volitused on jäänud ilma kostja heakskiiduta. Maakohtu määrus ja põhjendused

7.Harju Maakohtu 22.06.2023 määrusega rahuldati avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2172 eurot ning viivis menetluskuludelt.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et kostjat esindas C kui seaduslik esindaja. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja ja arve kohtule juba 09.11.2020, st menetluse algusfaasis. Nimetatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjat esindab lepingulise esindajana C. 09.11.2020 menetlusdokument on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 10.11.2020, seega pidi hageja olema sellest hetkest teadlik, et kostjat esindab lepinguline esindaja ja oleks pidanud enda vastuväite esitama juba nimetatud menetlusetapis. Hageja esitas vastuväite kostja lepingulise esindaja kohta alles 02.02.2022. Pelgalt vormilise ebatäpsuse tõttu menetlusdokumentides ei saanud hageja eeldada, et kostjat esindab seaduslik esindaja C.
9.TsMS § 331 lg 1 alusel on põhjendatud võtta vastu kostja 14.03.2022 esitatud dokumendid. Kuivõrd kohus 25.03.2022 otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei põhjustanud kostja poolt hilinenult esitatud dokumendid menetluse lahendamise viibimist. Ka oli tegemist mõjuva põhjusega dokumentide hilinenult esitamiseks, kuivõrd hageja esitas esmakordselt enda vastuväite kostja lepingulise esindaja kohta alles 02.02.2022, kuigi hageja pidi olema alates 10.11.2020 teadlik, et kostjat esindab lepinguline esindaja, mitte seaduslik esindaja.
10.Kostja viide Riigikohtu lahendi 3-2-1-102-16 p-le 15 on asjakohane. Nimetatud punkti kohaselt on kolleegium varem leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 14). Kolleegium kinnitab, et selline põhimõte on kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Nimetatud seisukoht kuulub kohaldamisele ka hooneühistu puhul. Kostjale on õigusabi osutatud, nende kandmine on tõendatud ja sellest tulenevalt on kostja õigusabikulude nõue põhjendatud. Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega tunnistati kostja likvideerijat lepingulise esindajana, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele. Hageja ei vaidlusta menetluskulude hüvitise rahalist suurust.
12.Kostjal puudub õigus menetluskulude hüvitamiseks, sest likvideerija C esindas kostjat menetluses seadusliku esindajana, mitte lepingulise esindajana. Toimikus puuduvad TsMS § 221 lg 2 kohased lepingulise esindaja volitusi tõendavad dokumendid. 14.03.2022 dokumendid (kostja likvideerijate ja EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirjad) ei vasta TsMS § 221 lg 2 nõuetele.

2-20-6841

13.Maakohtu ja kostja viide Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja nr 3-2-1-62-14 on ekslik, sest nimetatud tsiviilasjades esindas kostjat lepinguline esindaja, tema volitused olid tõendatud ja menetlusdokumendid olid esitatud lepingulise esindaja poolt. Antud asjas on kõik menetlusdokumendid esitatud ja -toimingud sooritatud seadusliku esindaja – likvideerija poolt.
14.Kuna kohtumenetluse käigus ei tekkinud hagejal kahtlust selles, et C esindas kostjat seadusliku esindajana, siis ei olnud hagejal vajadust nõuda kohtumenetluse käigus kostja esindaja esindusõiguse kontrolli läbiviimist TsMS § 226 lg 1 alusel. Hageja esitas oma vastuväited 02.02.2022 ehk kohtu poolt määratud tähtajaks vastavalt TsMS § 176 lg-le 8.
15.Hageja palub jätta kostja 14.03.2022 esitatud täiendavad tõendid tähelepanuta TsMS § 331 lg 1 alusel. Kostjal puudus dokumentide esitamiseks mõjuv põhjus. Lisaks on ebaõige kohtu põhjendus, mille järgi ei põhjusta tõendite menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimist. Kohus ei saanud võtta tõendeid asja juurde ilma asja arutamise uuendamiseta TsMS § 437 kohaselt.
16.Maakohtul tuli arvestada, et TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 129 lg 3 ja 4 kohaselt, kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu esindusõiguseta esindaja tehtud tehingule kahe nädala jooksul pärast vastava ettepaneku tehingu teiselt poolelt saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja esitas kohtule ja kostjale oma vastuväited kostja menetluskuludele 02.02.2022, kostja esitas taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks 14.03.2022, st TsÜS § 129 lg-s 4 kehtestatud kahenädalase tähtaja möödalaskmisega. Ning igal juhul on väidetava lepingulise esindaja volitused jäänud ilma kostja heakskiituta. Seega ka materiaalõiguslikult ei olnud maakohul alust tunnistada kostja seaduslikku esindajat lepingulise esindajana. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
17.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Koos vastusega määruskaebusele esitas kostja asjas uue tõendi (29.11.2022 notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja asjaõigusleping).
17.1.TsMS § 221 lg 2 ei sätesta konkreetseid vorminõudeid volitusele. 11.03.2022 EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirjast tulenevalt on selge, et C-l kui EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötajal on volitus kostjat esindada. Ka 11.03.2022 kirjas on kõik kostja likvideerijad kinnitanud, et kostja esindajaks on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ C isikus. Kuna nii kostja likvideerijad kui ka EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ on teadlikud, et kostja esindajaks on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ C isikus, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2).
17.2.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad 09.11.2020 ja 26.01.2022 ning seega ei vasta tõele hageja väide, justkui oleks tegemist kostja seadusliku esindaja lepinguliseks muutmise katsega pärast asja arutamise lõpetamist. Juba 09.11.2020 menetluskulude nimekirjaga tutvudes pidi hagejale olema selge, et kostjat esindab menetluses lepinguline esindaja, mitte likvideerija. Ka 13.09.2021 kohtuistungi protokolli on märgitud, et kostjat esindas lepinguline esindaja C. Mõistlikuks ei saa pidada, et likvideerija peaks lisaks tavapärastele ülesannetele igakuiselt tegelema ka mahukas ulatuses tasuta õigusabiteenuse andmisega oma põhitöö kõrvalt töövälisel ajal ning osalema töö ajast arvukatel kohtuistungitel.

2-20-6841

17.3.Hageja viited TsÜS § 129 lg-tele 3 ja 4 ei ole asjakohased. C ei ole kostja esindajana teinud tehingut, mille teiseks pooleks oleks hageja, ei esindusõigust omamata ega esindusõigust ületades.
17.4.Kohtul puudus vajadus uuendada asja arutamist TsMS § 437 alusel. Hageja on esitanud oma vastuväited esindaja kohta alles pärast eelmenetluse lõppemist.
17.5.Pooled on sõlminud 29.11.2022 notariaalse korteriomandi võõrandamise lepingu, mille alusel võõrandas kostja A. H. Tammsaare tee 120, Tallinn asuva korteriomandi hagejale kui isikule, kellele kuulub Hooneühistus Kadakas liikmesus. Lepingu p 1.6.4 kohaselt lepiti kokku, et hageja loobub igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) kostja vastu ning laseb likvideerimismenetluse lõpuni viia. Kuivõrd hageja on enda hagemisõigusest loobunud ja võtnud kohustuse kõik kohtuvaidlused lõpetada, puudub tal sisuliselt õigus kostjat hageda ning määruskaebust esitada.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Hageja leiab, et C esindas kostjat menetluses likvideerija kui seadusliku esindajana, mitte lepingulise esindajana ning seega ei ole kostjal tekkinud menetluskulud hüvitatavad. TsMS § 175 lg 1 järgi on hüvitatavad lepingulise esindaja kulud.
21.Ringkonnakohus märgib esmalt, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks on see, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (RKTKo 28.10.2010, 3-2-1-85-10, p 14). Lisaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-112-11, p 17). Selleks, et lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 alusel teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu, ja et kohustatud poolel pidi olema mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuulub nende koosseisu ka esindaja õigusabikulu. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav (vt TlnRnKm 19.05.2015, 2-11-61222, p 48).
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on asja materjalidest järeldatav, et C on kostjat esindanud lepingulise esindajana. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 11.05.2020. Kostja on juba 31.08.2020 vastuses hagiavaldusele palunud jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Esimese menetluskulude nimekirja on kostja esitanud 09.11.2020, s.o menetluse algfaasis. 11.11.2021 menetlusdokumendis on kostja korranud taotlust jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. 26.01.2022 esitas kostja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja. Ka 13.09.2021 ja 19.01.2022 istungiprotokollide kohaselt esindab kostjat istungil lepinguline esindaja C. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus

2-20-6841 maakohuga, et hagejale pidi olema arusaadav ja äratuntav, et C on esindanud kostjat lepingulise esindajana.

23.Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tule piirangut, et õigusteadmistega äriühingu likvideerija ei või kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka hooneühistu likvideerija ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama tasuta õigusabiteenust (vt analoogia korras RKTKm 18.06.2014, 3-2-162-14, p 14; RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid ei saa pidada põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise esindajana (vt RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 14).
24.Hageja toob välja, et toimikus puuduvad TsMS § 221 lg 2 kohased C kui kostja lepingulise esindaja volitusi tõendavad dokumendid. TsMS § 221 lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust kohtule esitatav volikiri. TsMS § 227 lg 7 järgi kehtivad menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.
25.Riigikohus on avaldanud, et TsMS § 227 lg-s 7 on sätestatud erandlik võimalus aktsepteerida isiku esindusõigust, hoolimata volikirja puudumisest (RKHKo 25.03.2009, 3-31-12-09, p 13). Erialakirjanduses on selgitatud, et menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingute kehtivus ei eelda rangete vorminõuete järgimist. Menetlustoimingud kehtivad TsMS § 227 lg 7 esimese lause järgi ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna, st volituse võib anda suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui volikirja ei ole üldse antud või enne menetlustoimingu tegemist kohtule esitatud, võib menetlusosaline esindaja menetluses osalemise TsMS § 227 lg 7 esimese lause järgi ka heaks kiita (TsMS I komm (2017), § 227, p 3.7). Heakskiit võib üldjuhul olla vormivaba, selle võib anda sõnaselgelt või vaikivalt. Heakskiit võib väljenduda nii kohtule tehtud avalduses, milles menetlusosaline kinnitab esindusõiguse olemasolu, aga ka menetluses esinduse talumises (TsMS I komm (2017), § 227, p 3.7; RKTKo 17.05.2012, 3-2-1-56-12, p 23; RKHKo 25.03.2009, 3-3-1-12-09, p-d 13, 14).
26.Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalides sisalduva äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja likvideerijateks C, Q ja Z. 18.06.2020 volikirja kohaselt volitavad kostja likvideerijad Q ja Z likvideerijat C esindama kostjat käesolevas menetluses. 11.03.2022 kirjas on kostja likvideerijad ühiselt kinnitanud, et kostja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas on C. 11.03.2022 EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirja järgi on käesolevas tsiviilasjas kostja esindajaks C, kes töötab EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ-s juristi ametikohal. Toimiku materjalide hulgas on ka EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ poolt kostjale õigusabiteenuse eest osutatud arved nr A02750 ja A03308.
27.Kuivõrd kostja likvideerijad on 11.03.2022 kirjas kinnitanud, et kostja esindajaks käesolevas tsiviilasjas on C, siis on kostja likvideerijad TsMS § 227 lg 7 järgi C kui kostja lepingulise esindaja volituse heaks kiitnud. EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ on 11.03.2022 lisaks kinnitanud, et C on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötaja ning töötab juristi ametikohal.

2-20-6841 TsMS § 227 lg 7 kohaselt saab seega eeldada C kui lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd kohtutoimikus sisaldub ka C haridust tõendav dokument, siis vastab C ka TsMS § 218 lg 1 p-s 2 ettenähtud lepingulise esindaja tingimustele.

28.Käesoleval juhul ei ole asjakohased hageja viited TsÜS § 129 lg-tele 3 ja 4. Kohtumenetluses esindamise puhul ei ole tegemist mitmepoolse tehinguga hageja ja kostja vahel TsÜS § 129 mõttes ning C ei ole kostja esindajana teinud tehingut, mille teiseks pooleks oleks hageja.
29.Maakohtule ei saa ette heita, et kohus võttis TsMS § 331 lg 1 alusel vastu kostja 14.03.2022 esitatud dokumendid (s.o C diplom, EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ 11.03.2022 kinnituskiri ja 11.03.2022 likvideerijate kiri). TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei põhjustanud 14.03.2022 esitatud dokumentide vastuvõtmine menetluse lahendamise viibimist. Maakohtu otsus ja ringkonnakohtu määrus jõustusid 31.10.2022, pärast mida määras maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 331 lg 1 kohaldamine ei eelda ilmtingimata mõjuva põhjuse olemasolu. Kuivõrd 14.03.2022 esitatud dokumentide puhul on sisuliselt tegemist TsMS § 176 lg 6 alusel menetluskulude täpsustamiseks või menetluskulude tõendamiseks esitatavate dokumentidega, siis on asjakohatud hageja viited sellele, et kohus ei saanud vastavaid tõendeid asja materjalide juurde võtta ilma asja arutamise uuendamiseta TsMS § 437 kohaselt.
30.Kuivõrd hageja märgib, et ta ei vaidlusta menetluskulude hüvitise rahalist suurust, siis ei anna ringkonnakohus sisulist hinnangut lepingulise esindaja kulude põhjendatusele ja vajalikkusele TsMS § 175 lg 1 järgi.
31.TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata kostja määruskaebemenetluses esitatud tõendi (s.o 29.11.2022 notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja asjaõigusleping), kuivõrd tegemist ei ole asjakohase tõendiga määruskaebuse lahendamisel. Ringkonnakohus leiab, et 29.11.2022 notariaalse lepinguga ei olnud välistatud hageja õigus esitada Harju Maakohtu 22.06.2023 määrusele määruskaebus. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
32.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium