Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Harju Maakohus Andres Suik 21.09.2023, Tallinn 2-23-7813 X hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Marina Smirnova (OÜ Dorida; e-post: [email protected]); Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn). Kostja volitatud esindaja: Marek Aunet (e-post: [email protected]). 19.09.2023, kohtuistungil osales hageja X, hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova, kostja volitatud esindaja Marek Aunver
2-23-7813
1.4.Töödega tuleks alustada hiljemalt oktoobris 2023. 1.5.Hageja kohustub võimaldama Tööde teostajale juurdepääsu korterile, Tööde teostamise järel Tööd üle vaatama ning vastu võtma. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-23-7813 menetlus. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale riigilõiv summas 490 eurot ja kanda nimetatud summa X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Luminor Bank AS). Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg 29.09.2023. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-7813 on X hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahjuhüvitise nõudes. Pooled esitasid 21.09.2023 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7813 menetlus. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused TsMS §-des 430 ja 431 TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule 21.09.2023 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-23-7813 Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 980 eurot ning esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks, s.o summas 490 eurot. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 490 eurot ja vastavalt taotlusele kanda nimetatud summa riigilõivu tasuja (hageja) arveldusarvele. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, siis kohus asja sisuliselt ei lahenda ja kohus tühistab kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 29.09.2023. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.