Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

saanud, mistõttu ei olnud juhatus kohustatud üldkoosolekut kokku kutsuma vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3. Teiseks oli juhatus oli 6. juuni 2022. a kutsega 20. veebruariks 2023 kokku kutsunud üldkoosoleku samade päevakorrapunktidega (juhatuse liikmete tagasikutsumine ja valimine). Sellest tulenevalt oli juhatus juba üldkoosoleku kokku kutsunud, mistõttu ei olnud KÜ liikmetel õigust üldkoosolekut ise kokku kutsuda. KÜ liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosoleku kutse ei olnud kooskõlas ka KÜ põhikirja punktiga 2.1.3, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kandideerida ühistu juhatusse ja kontrollorganitesse. Kuivõrd 24. juuli 2022. a üldkoosoleku kutses on märgitud üksnes konkreetsete KÜ liikmete valimine juhatusse, puudus sellisel juhul teistel KÜ liikmetel võimalus kandideerida KÜ juhatusse või selle kontrollorganitesse. Kuna 9. augustil 2022 toimunud koosolekul ei olnud esindatud kõik korteriomanikud ning üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid, ei olnud kõnealune koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja ei osalenud koosolekul ega ole koosolekul tehtud otsuseid heaks kiitnud, mistõttu on otsused tühised korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 tähenduses. Avaldaja leidis, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 mõistes või alternatiivselt kehtetud KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.

Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isik leidis, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused olid seaduslikud ja kehtivad. KrtS § 20 lg-st 1 tulenevalt kohaldub korteriühistute tegevusele MTÜS § 20. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus (MTÜS § 20 lg 1). Sellest sätestab erandi MTÜS § 20 lg 4, mille kohaselt võivad ühistu liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (MTÜS § 20 lg 3). Sarnaselt sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise ka KÜ põhikirja p 3.3.3. Konkreetsel juhul on 10 korteriomanikku, mis on rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest, edastanud KÜ juhatusele 24. mail 2022 taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks põhjusel, et korteriomanikud soovivad tagasi kutsuda juhatuse liikmed. KÜ juhatus eiras KÜ liikmete soovi üldkoosoleku kokkukutsumiseks. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Seadusandja selge tahe on võimaldada juhatuse tagasikutsumist ilma selgitusteta. Ebausutav on avaldaja väide, et talle ei olnud arusaadav korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. 24. mail 2022 juhatusele esitatud taotluses on põhjus selgelt kirjas. Kõik 9. augustil 2022 korteriomanike üldkoosolekule kogunenud korteriomanikud said üheselt aru, miks nad on koosolekule tulnud ehk teisisõnu korteriomanikud mõistsid koosoleku kokku kutsumise põhjust – korteriomanike enamuse soov on jätkata tegevust uue juhatusega ja kutsuda tagasi senine juhatus.

MAAKOHTU LAHEND

menetluskulud 830 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KrtS § 20 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks samas seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Ka puudutatud isiku põhikirja p 3.3.3. järgi peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku 14 päeva jooksul nõude saamisest. Põhikirja p 3.3.2. järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas või siis, kui ühistu huvid seda nõuavad. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et korteriomanike 24. mail 2022 esitatud taotluses puudub üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendus. Põhjust, miks tuleb üldkoosolek kokku kutsuda, on 10 korteriomanikku selgitanud sellega, et 60% korteriomanikest on otsustanud juhatuse tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse (I kd, tl 24). Korteriomanikud on järginud MTÜS § 20 lg 3 nõudeid, esitatud taotlus on kirjalik ja taasesitamist võimaldavas vormis ning sisaldab põhjust, miks juhatuse tagasikutsumiseks tuleb üldkoosolek kokku kutsuda. KrtS § 24 teise lause järgi kohaldatakse KÜ juhatusele lisaks samas seaduses sätestatule MTÜS § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut. MTÜS § 28 lg 2 tulenevalt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kohus nõustus puudutatud isikuga, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamisel KÜ juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei pea MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud põhjust märkima ehk tagasikutsumise vajadust põhistama. Juhatusel on kohustus üldkoosolek kokku kutsuda ka siis, kui tema arvates juhatuse tagasikutsumiseks alust ei ole. Juhatuse tagasikutsumine kujutab endast usalduse kaotamist juhatusse valitud isikute vastu, kellel üldjuhul ei saa olla õigust jätkata juhatuse liikmetena. Maakohus leidis, et avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamiseks ei pea sisaldama põhjendusi tagasikutsumise vajalikkuse kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitasid 10 korteriomanikku, s.o 17% korteriomanikest (10 ÷ 59 × 100). Kohus ei nõustunud avaldaja väidetega, et kuna seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab juhatus KÜ üldkoosoleku kokku kutsuma, siis oli lubatud üldkoosolek ka 8,5 kuu pärast kokku kutsuda. KÜ juhatus kui KrtS § 24 lg 1 esimeses lauses toodud juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut, ei tohi tegutseda korteriomanike nõudmisi eirates. Käesoleval juhul pidi avaldaja aru saama, et 17% korteriomanikest nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist selleks, et saada vastused korteriomanike küsimustele ning kutsuda juhatuse liikmed tagasi. Asjaolu, et seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab juhatus koosoleku kokku kutsuma, ei tähenda, et sellest tingituna võis KÜ juhatus korraldada üldkoosoleku 8,5 kuu pärast. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Mõislikuks ajaks, mille jooksul peab korteriühistu vähemalt 1/10 korteriomanike nõudel üldkoosoleku kokku kutsuma, saab lugeda 60 päeva. KÜ ei järginud 8,5 kuu pärast üldkoosoleku kokkukutsumisel ka põhikirja p 3.3.2. nõudeid.

Menetlusosaliste vahel peetud kirjavahetusest saab järeldada, et avaldaja ja endine juhatus pidas üldkoosoleku hilisemale ajale määramise vajaduse üheks põhjuseks elumaja renoveerimisega tegelemise vajadust ehk varasemate korteriomanike otsuste elluviimist. Samas, 6. juuni 2022. a üldkoosoleku kutses ega selle lisas ei ole juhatus põhistanud, millistel kaalutlustel leidis juhatus, et üldkoosoleku kokkukutsumine just 20. veebruaril 2023 kõige paremini KÜ ja korteriomanike huvidele vastab. Maakohus leidis, et juhatuse vahetus ei mõjuta korteriomanike varasemaid otsuseid, nende elluviimise kohustus on ka uuel juhatusel KrtS § 24 lg 1 esimesest lausest tulenevalt. Kuna 9. augustil 2022 toimunud üldkoosolekust on võtnud osa üle 2/3 korteriomanikest, siis kinnitab nimetatud asjaolu, et 20. veebruari 2023. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on juhatus toiminud lisaks ka korteriomanike vastuolus enamuse huvidega. KÜ ja avaldaja (kui selle juhatuse liige) ei kutsunud korteriomanike nõudel üldkoosolekut kokku mõisliku aja jooksul ja mõislik aeg korteriomanike 24. mai 2022. a nõudel oli kuni 24. juuli 2022. Maakohus leidis, et KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel on KrtS § 29 lg 1 lause 1 erisäte TsÜS § 38 lg 1 lause 1 suhtes, kuna näeb ette üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõuete olulise rikkumise tuvastamist. Rikkumise olulisuse tuvastamisel peab kohus muu hulgas ka hindama väidetavale rikkumisele eelnenud asjaolusid. Avaldaja, kes puudutatud isikule üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumist ette heidab, oli ise korteriomanike nõudel üldkoosoleku kokkukutsumiseks kohustatud isik. Maakohtu arvates ei saa kohustust rikkunud juhatuse liige tugineda korteriomanike algatusel üldkoosoleku kokkukutsumisel esinenud puudustele. MTÜS § 20 lg 4 alusel, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kuid tuleb arvestada, et taotlejate paljususest tulenevalt ei saa neil üldkoosoleku kokkukutsumisel oodata juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumisele eeldatavat korrektsust ja täpsust. Avaldajal ei ole sisulisi vastuväited korteriomanike poolt üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorra ja üldkoosoleku otsuste punktide 1–4 osas. KÜ 9. augusti 2022. a üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud. TsÜS § 38 lg 2 alusel on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Korteriomanike saadetud koosoleku teates oli koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalik info avaldatud. Olukorras, kus korteriomanike kokku kutsutud üldkoosolekul osalesid üle 2/3 korteriomandite omanikest, ei ole võimalik asuda seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Üldkoosoleku kokkukutsumine ega seal vastu võetud otsused ei ole heade kommetega vastuolus. Avalduse rahuldamine tähendaks praegusel juhul sisuliselt usalduse kaotanud juhatuse liikmetele KÜ edasise juhtimise lubamist, mis kõiki asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud ega otstarbekas. KÜ 9. augusti 2022. a üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1), määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud ning mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kokku kutsuda – juhatuse tegevusega rahulolematuse põhjused olid järjepidevalt välja toodud Korto suhtlusplatvormil ning need olid välja toodud märtsis 2022 korteriomanike poolt ühistu välipostkasti pandud kirjalikes soovides ja selgitustes. Juhatuse poolt kokku kutsutud koosoleku toimumisajaks oli planeeritud 8,5 kuud selle kokkukutsumisest, mis on ebamõistlikult pikk aeg. Juhatuse liikmed, sh avaldaja, teavitasid advokaadi vahendusel kõiki korteriomanikke, et nad ei kavatse 9. augusti 2022. a koosolekul osaleda (avalduse lisa 6, teine lõik teisel lehel). Kuivõrd kõigil korteriomanikel oli võimalus koosolekul osaleda, nad olid selle toimumisest aegsasti teadlikud ja KÜ juhatus oli keeldunud koosolekut mõistliku aja jooksul kokku kutsumast, ei ole maakohtu seisukoht vastuolus seaduse ega selle mõttega. Maakohtu käsitlus korteriomanike üldkoosolekul osalenud korteriomanike arvu osas on asjakohane, kuna KÜ juhatus peab alluma korteriomanike tahtele. KÜ juhatusele esitati korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise nõue kirjalikult, näidates ära põhjuse, milleks oli vajadus kutsuda tagasi senine juhatus ja valida uued juhatuse liikmed. Korteriomanike taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks allkirjastas 10 korteriomanikku, ületades sellega 1/10 KÜ liikmete nõude. Asjaolu, et juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõuet esitades ei olnud lahti kirjutatud kõik juhatusele tehtavad etteheited, ei ole oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. MTÜS § 20 lg 3 ei ole erinorm MTÜS § 28 lg 1 esimese lause suhtes. Nimetatud sätetes on reguleeritud erinevaid küsimusi. MTÜS § 28 lg 1 esimene lause ei olnud maakohtu menetluses arutlusel ja see säte pole ka asjakohane. Juhul, kui avaldaja või mõne teise selleaegse juhatuse liikmega oli sõlmitud juhatuse liikme leping, ei saanud need lepingud piirata kuidagi korteriomanike õigust juhatuse liikmeid tagasi kutsuda. Lisaks ei esitanud avaldaja lepingulist suhet puudutavat väidet maakohtu menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus keeldub esitatud tõendite asja materjalide juurde vastuvõtmisest, kuna esitatud tõendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohased. Menetlusosalised vaidlevad praegusel juhul eelkõige selle üle, kas korteriomanike 24. mail 2022 esitatud taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastas seaduse nõuetele ning kas juhatusele olid üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendused taotluse esitamise ajal teada. Puudutatud isiku poolt esitatud 21. juuni 2022. a nõudekiri ega korteriomanike postitused Korto suhtlusplatvormil 7. novembri 2022. a seisuga ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et juhatusele olid ka juba 24. mai 2022. a seisuga teada üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendused. Samuti ei ole vaidluse esemeks võimalikud kahjunõuded juhatuse tegevuse suhtes kriitikat avaldanud korteriomanike vastu. Eelmärgitut arvestades ei ole alust kõnealuseid tõendeid asja materjalide juurde võtta. Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.

KÜ põhikirja p 3.3.3. järgi peab juhatus erakorralise koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku 14 päeva jooksul nõude saamisest. Järelikult on korteriomanike koosoleku kokkukutsumise õigus KÜ põhikirjas reguleeritud sisuliselt sama moodi, nagu MTÜS § 20 lg-s 3. Eelnevast järeldub, et selleks, et korteriomanikud saaksid üldkoosoleku ise kokku kutsuda, peab vähemalt 1/10 korteriomanikest olema MTÜS § 20 lg-t 3 järgides kirjalikult ja põhjust ära näidates nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuselt. Ülalviidatud korteriomanike 24. mai 2022. a taotlus on allkirjastatud kümne korteriomaniku poolt, mis moodustab rohkem kui 1/10 KÜ liikmete koguarvust (KÜ-s on 59 korteriomandit). Selle asjaolu üle ei ole menetlusosalised ka vaielnud. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 järgi märkida ära üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. KÜ põhikiri ei sätesta üldkoosoleku kokkukutsumise teatele või taotlusele täiendavaid nõudeid. Nii 24. mai 2022. a taotluses juhatusele kui ka korteriomanike 24. juuli 2022. a üldkoosoleku kutses on välja toodud üldkoosoleku päevakord, milleks on mh juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute juhatuse liikmete valimine, st välja on toodud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Ringkonnakohus ei pea MTÜS § 20 lg 3 ega põhikirja p 3.3.3 rikkumiseks seda, et 24. mai 2022. a taotluses ei ole esitatud põhjendusi, miks soovivad korteriomanikud olemasolevad juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse. Ringkonnakohtu hinnangul saab 24. mai 2022. a taotlusest mõistlikult järeldada, et korteriomanikud ei olnud rahul juhatuse tegevusega ning soovisid valida KÜ-le uue juhatuse. Kuna nõutav arv korteriomanikke oli palunud üldkoosoleku kutsuda kokku ja näidanud ära ka selle, mida sellel üldkoosolekul tuleks arutada ja otsustada, siis olid MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetud ja juhatusel ei olnud õigust keelduda üldkoosolekut kokku kutsumast. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et asjaolu, et 24. mai 2022. a taotluses ei toodud välja põhjendusi, miks soovitakse senised juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja valida uued, ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

võimalus kandideerida ühistu juhatusse. Nimetatud asjaolud ei järeldu ka

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.