(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Angelina Abol 14. september 2023, Rakvere
Tsiviilasja number
2-22-147042
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V A vastu võlgnevuse nõudes 5506.17 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing esindajad Aktiva Finants) (RK 10746479, asukoht A.Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post [email protected]) Kostja: V A (IK xxxx, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi V A vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V A Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ning Inbank AS-i vahel 13.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev: põhivõlgnevus 3 834.68 eurot;
viivis põhinõudelt (3 834.68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 78% ulatuses Valdur Arulepa kanda ja 22% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 765 eurot. V A kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista V A Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 596.70 eurot ning viivis menetluskuludelt (596.70 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Valdur Arulepal tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715927805.
8.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). 1/7
2-22-147042
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (alates 27.02.2023 Aktiva Finance Group OÜ) esitas 05.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult V A 4935.98 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 03.02.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada.
2.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.03.2023 (täiendatud 18.04.2023) Viru Maakohtule hagiavalduse V A (kostja) vastu põhivõlgnevuse 4427.39 eurot, intressi 227.66 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viiviste 274.26 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse ja täiendavate selgituste kohaselt tuleneb hageja nõue Inbank AS-i ja kostja vahel 13.10.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu 4897 eurot intressimääraga 11,9% aastas, krediidikulukuse määr 23,11% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.11.2021-15.10.2025, igakuise osamakse suuruseks 151.76 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jäi põhiosa- ja intressimaksega võlgnevusse alates 8. osamaksest 15.06.2022 kuni ülesütlemiseni eelnenud 10. osamakseni 15.08.2022. Laenuandja saatis 04.08.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.08.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja loovutas 26.08.2022 kostja vastase nõude hagejale, millest teavitati kostjat.
2/7
2-22-147042 Kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel kokku 1062.32 eurot, millest on arvestatud 469.61 eurot põhiosa, 573.71 eurot intressi ja 19 eurot lepingutasu katteks. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 4427.39 eurot, intress 227.66 eurot, viivised perioodi 26.08.202203.03.2023 eest intressimääraga võrdses määras 11,9% aastas summas 274.26 eurot, millele lisandub jooksev viivis alates 04.03.2023. Hageja taotleb kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 06.09.2022, 01.11.2022, 10.11.2022 kirjade ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest kogusummas 50 eurot. Hageja kinnitusel on laenuandja teostanud põhjaliku krediidihindamise kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt kooskõlastatud sise-eeskirjadega. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja taotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ja väljaminekuks 400 eurot. Laenuandja on arvestanud tuludest maha kõik kostja kulud koos laenuosamaksega 151.76 eurot ning saanud teada, et kostjale jääb reservi vähemalt 448.24 eurot. Krediidivõimelisuse hindamisel tegi laenuandja päringud maksehäireregistritesse – krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitatud väljavõttest Taust.ee süsteemist on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid. Eelnevast võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale 03.07.2023 määruse alusel 20.07.2023 kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel 13.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping (järelmaksuleping), mille alusel sai kostja laenu 4897 eurot intressiga 11,9% aastas. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 04.08.2022 on krediidiandja saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja andmisega võlgnevuse tasumiseks ning 25.08.2022 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna 3/7
2-22-147042 kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandja ütles lepingu üles 25.08.2022.
8.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Krediidiandja on 26.08.2022 loovutanud oma nõude hagejale, mille kohta on saadetud teatis kostjale. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud järelmaksu lepingu alusel krediiti 4897 eurot. Kostja on sõlminud lepingu 13.10.2021 ja makseraskused tekkisid juunis 2022. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2
2.lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 3. lause näeb ette, et 2. lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg‐s 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil 4/7
2-22-147042 kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr xxxx). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 1.-3. lausete kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ja need tarbijale teatavaks tegema. Lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11.Kohus selgitas 22.03.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Nimetatud asjaolude väljatoomiseks ei ole piisav üldsõnaline kirjeldus toimingutest ja kinnitusest, et laenuandja hindas laenusaaja krediidivõimeliseks. Hagejal tuleb ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja kostja kohta enne lepingu sõlmimist omandas, mh kas ta küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuleb tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Hageja selgituste põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksvõime hindamisel eelkõige kostja poolt avaldatud teabest, samuti on teostatud päringud maksehäireregistritesse (taust.ee andmebaasi). Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtu hinnangul ei anna pelgalt maksehäirete puudumine alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime piisav laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Vastutustundliku krediidiandjana ei saanud Inbank AS tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud, et Inbank AS oleks üldse kostjalt tema sissetuleku kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. 5/7
2-22-147042 Samuti ei vabasta krediidiandjat kliendi maksevõime kontrollimisest viide kliendi kohustusele käituda laenuvõtmisel enda maksevõime hindamisel ja laenu taotlemisel vastutustundlikult ning keelule esitada laenuandjale ebaõigeid andmeid. Käesoleval juhul ei ole hageja ka tuginenud sellele, et kostja on esitanud Inbank AS-le laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hindamata kostja krediidivõimelisuse ja rikkudes seega VÕS § 4034 lg-s 6 ettenähtud kohustust. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatust on rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
12.VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni 0.00% (võlasuhete intressimäärad poolaasta kaupa leitavad: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kostja intressi tasuma ei pidanud.
13.Kuivõrd kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja täiendavatest selgitustest nähtub, et kostja on laenulepingu alusel teinud tagasimakseid kogusummas 1062.32 eurot, millest krediidiandja on arvestanud 469.61 eurot põhivõlgnevuse, 573.71 eurot intressi ja 19 eurot lepingutasu katteks. Kuna kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb tehtud maksed tervikuna arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on seega põhivõlgnevusest tasumata 3834.68 eurot (4897-1062.32).
14.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt lepiti kostjaga kokku laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 11,9% aastas. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.
15.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole hageja avaldanud, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3834.68 eurot, mis muutub sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
16.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3). Samuti on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et 6/7
2-22-147042 eelmises punktis väljatoodu kohaselt ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3834.68 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 4294.84 eurot (põhinõue 3834.68 + viivis ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12% 460.16), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 5506.17 eurot 78%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22 % hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h).
20.Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 595 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti on hagejal TsMS § 4842 alusel õigus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamisele summas 20 eurot.
21.Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507 eurot. Kohtu hinnangul on antud asjas hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Samuti on advokaadi kõrgem tunnitasu muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-16-4856). Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.
22.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 765 eurot, s.o riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 596.70 eurot (78% 765 eurost), millele lisanduvad viivised. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.
23.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.