Muud

kohustusi ja vara, on võlgnik ja tema abikaasa (võlgnikud) usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnike peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Välja tuleks kuulutada võlgnike pankrot ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgnike ühine maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 5 kohaselt kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgnike majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning V. H. ja A. A. on püsivalt maksejõuetud. Võlgnike maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt vähemalt 82 158,44 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnike pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 13.09.2023 kell 14.00. Usaldusisik Oliver Ennok andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgnike pankrotihalduriks. Võlgnikel

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1). PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 03.10.2023 kell 09.30 Harju Maakohtus. FiMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikke tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 13.09.2024. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alamäär 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, sh 0,5 tundi teabenõude koostamisele ja võlgnikule esitamisele, 0,5 tundi päringute koostamisele ja lähetamisele erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse, 2 tundi päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemisele, 1 tund võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega tutvumisele ja täiendavate päringute tegemisele, 6,5 tundi kõigi saadud andmete kogumis analüüsimisele ning vara- ja võlanimekirja koostamisele, 0,5 tundi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungil osalemisele. Kuivõrd kohus ei planeeri käesolevas asjas korraldada istungit maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja ka võlgnikud palusid avalduse läbi vaadata kirjalikus menetluses, siis kohus jätab usaldusisiku vastava ajakuluga arvestamata. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku põhjendatud ajakulu menetluses tehtud toimingutele kokku 10,5 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot. Seega on usaldusisiku põhjendatud tasuks 1260 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on ka põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on 10,5 tunni eest (alustatud pooltunde 21 × 33) 693 eurot, s.o 831,60 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 831,60 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 428,40 eurot (1260 – 831,60) tuleb jätta solidaarselt võlgnike kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.