Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) pankrotiavaldus N. K.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, RK 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 KohtlaJärve, e-post [email protected] ) Võlgnik (pärandaja): K. N. (isikukood xxx, surnud: xxx.a) pärandvara. Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse pankrotiavaldus N. K.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
kaudu)
2.Välja kuulutada N. K. (isikukood xxx, surnud: xxx.a) pärandvara pankrot
12.09.2023 kell 13.00.
3.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: [email protected], vandeadvokaadi tunnistus nr 141)
4.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 09.oktoobril 2023. a algusega kell 11.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected] , märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-10603.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude
tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.N. K.i pärandvarale võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Rahuldada ajutise halduri Tia Kalaus tasutaotlus. Välja mõista OÜ Civilex kasuks (EExxx Swedbank) pärandvara arvelt ajutise pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 615,84 eurot. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 26.07.2023 Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) pankrotiavaldus N. K.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. N. K.i pärijaks on Kohtla-Järve linn. Jõhvi notar A.L. tegi 29.03.2022 pärandi inventuuri määramise otsuse. Kohtutäitur N. M. koostas 06.07.2022 N. K.i pärandvara inventuuri akti. Inventuuri kokkuvõtte kohaselt moodustab N. K.i vara väärtus 2 000,99 eurot, samas on tal täitmata kohustusi kokku ca 4 861,85 euro ulatuses. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
2.Viru Maakohtu 27.07.2023 määrusega võeti avaldus menetlusse ja kohus nimetas ajutiseks halduriks pankrotihaldur Tiia Kalaus.
3.Ajutine haldur esitas 15.08.2023 kohtule aruande, milles märkis järgmist: Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärandvara inventuuri on koostanud kohtutäitur N. M. (lisa 2 – pärandvara inventuur, 06.07.2022) . Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele registreeritud alljärgnev kinnisvara: korteriomand xxx (registriosa nr xxx) (lisa 3 – väljavõte kinnistusraamatust). Korteriomandi suuruseks on 31,70 m2 . Kinnistusraamatus puuduvad kanded koormatiste ja hüpoteekide kohta. Inventuuri kohaselt on vara väärtuseks ca 2000 eurot. Kinnisvara portaalis kv.ee analoogset pakkumist ei ole käesoleval ajal. Arvestades, et korteriomand on seisnud pärast surma viis aastat, siis tuleb arvestada remondiga. Seega, antud hinnang inventuuris võib olla reaalne. Ajutine haldur pole saanud korteriga tutvuda, pärija on lubanud, et tagab juurdepääsu korterile lähiajal ning siis on võimalik see ka reaalselt hinnata.
Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.1. Transpordiameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud (lisa 4 – Transpordiameti vastus). Rahalised vahendid : SEB Pangas omab pärandaja arvelduskontot EExxx, mille saldo on seisuga 10.02.2018 oli 81,80 eurot ja seisuga 31.07.2023 on 0,04 eurot (lisa 5 – SEB Pank vastus ja konto väljavõte). Konto väljavõtte kohaselt on pärandaja surma päeval väljamakse kaardiga olnud 80 eurot ja 20.02.2018 on teostatud ülekanne Sobolev Ritšardile (pärandaja poeg) summas 57 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandaja kontolt on rahalisi vahendeid kasutatud matusekuludeks. Isegi kui mitte, siis tegemist on väikese summaga, mis pankrotivara seisukohalt ei oma olulist tähendust ning samuti on tagasivõitmine võimatu aegumise tõttu. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pensionikonto pärandajal puudus. Maksu- ja Tolliameti teatel pärandajal puudub vara ettemaksukontol, samuti puuduvad nõuded (lisa 6 – MTA saldoteatis). Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seosed äriühingutega Äriregistri kohaselt pärandajal puudusid seosed (osanik, aktsionär) äriühingutega. Seega, ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara väärtus on kokku ca 2000 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registris on pärandaja suhtes täitemenetluse alustatud ei ole. Ajutisele haldurile on teatanud nõudest pärandaja vastu: 1) KÜ Ahtme mnt 55 teatel on pärandajale kuuluva korteriomandi KÜ maksete osas võlgnevus seisuga 27.07.2023 4 381,88 eurot (lisa 7 – KÜ tõend võlgnevuse kohta). Suure tõenäosusega on korteri eest tasumata halduskulud kogu perioodi vältel alates pärandaja surmast kuni pärimistunnistuse väljastamiseni. 2) Omega Invest OÜ on teatanud, et omab pärandvara suhtes nõuet summas 897,07 eurot (lisa 8 – Omega Invest OÜ võlateatis). 3) Holm Bank AS (end. ärinimi Koduliising AS) on teatanud, et oli nõue pärandaja vastu 468,91 eurot, mis on tänaseks aegunud (lisa 9 – Holm Bank teatis). 4) Kohtutäitur N. M. on teatanud, et omab nõuet summas 42,00 eurot inventuuri koostamise eest (lisa 10 – N. M. teatis). Muudest nõuetest pärandaja vastu ei ole ajutisele haldurile teatatud. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas 5 320,95 eurot. Arvestades, et pärandvara arvelt tuleb tasuda ka ajutise halduri tasu ning võlausaldajate nõuded võivad veel suureneda (KÜ arved kuni vara müügini, millest pankrotimenetluse ajal esitatud arved on massikohustus), siis võib kindlalt väita, et pärandvarast ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Seega, on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutise halduri hinnangul on pärandvara, mille arvelt oleks võimalik tagada ajutise halduri tasu tasumine ning pankrotimenetluse väljakuulutamiseks vajalikud kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara koormavad kohustused ületavad vara ning tegemist on püsiva maksejõuetusega.
4.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pärandvara pankrotiavaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 punkti 122 on kohaselt hagita asjad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lõike 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Arvestades asjaolu, et pärandvaras olevate kohustuste väärtus ületab pärandvarasse kuuluva vara väärtust, ei piisa pärandvarast kõigi teadaolevate kohustuse täitmiseks ja kuna võlgnik on surnud ning võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik võlgniku kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Kuna pärandvarasse kuulub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb N. K.i pärandvara pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku surmast. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Maakohus on seisukohal, et pärandvara on maksujõuetu
7.Tiia Kalaus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks N. K.i pärandvara pankrotihalduriks.
8.Vastavalt PankrS § 23 lg 2 ajutise pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise
taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur Tiia Kalaus nimetati N. K.i pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks vastavalt Viru Maakohtu määrusele alates 27.07.2023.a. Ajutise pankrotihalduri tegevusest moodustas suure osa võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine, järelpäringute tegemine, informatsiooni kogumine ning ajutise halduri aruande koostamine. Ajutine haldur on läbiviinud vajalikud toimingud vastavalt Pankrotiseaduse § 22 lg 2 ning vastavalt § 22 lg 5 esitanud kohtule kirjaliku aruande. 1.3. Võlgniku ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 615,84 (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 615,84 eurot (koos käibemaksuga) eurot. Halduri tasu tuleb välja mõista pärandvara arvelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.