nr 2-23-111735 OÜ Aktiva Finance Group hagi K.-K. K. (K.) vastu Inbank AS-ga 16.07.2022 ja 2.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingutest nr L89009367529 ja COFI03854 tuleneva põhivõlgnevuse kokku 5126,23 euro, intressi 322,57 euro, lepingu haldustasu 10 euro, võla sissenõudekulu 90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 523,10 euro ja alates 29.06.2023 kuni põhinõude (4490,83 eurot) täitmiseni viivise 17,9 % aastas ja põhinõude (635,40 eurot) täitmiseni viivise 15,9 % aastas väljamõistmiseks hagimenetlus hagimenetlus 6976,78 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja
Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) K.-K. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress: xxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxx; e-post: [email protected], tegelik elukoht teadmata)
Kostja
12. september 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K.-K. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõl5126,23 eurot.
3.Jätta resolutsiooni p 2 ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
Jätta menetluskuludest 73% kostja ja 27% hageja kanda.
5.Välja mõista K.-K. K.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks hageja põhjendatud menetluskulud 511 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tunnistada kohtuotsus resolutsiooni p 2 osas viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
on esitanud 28.06.2023 hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva põhivõlgnevuse 5126,23 euro, intressi 322,57 euro, lepingu haldustasu 10 euro, võla sissenõudekulu 90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 523,10 euro ja alates 29.06.2023 kuni põhinõude (4490,83 eurot) täitmiseni viivise 17,9 % aastas ja põhinõude (635,40 eurot) täitmiseni viivise 15,9 % aastas väljamõistmiseks. Hageja palub jätta menetluskulud, s.o riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 527 eurot, kostja kanda. Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja 16.07.2022 ja 2.08.2022 sõlminud Inbank AS-ga tarbijakrediidilepingud nr L89009367529 ja COFI03854 (dtl 29-34, 42-44, lepingud) (edaspidi ka Lepingud), mille alusel sai kostja laenu vastavalt 4490,83 eurot ja 635,40 eurot. Kostja kohustus tagastama laenud esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule, s.o esimese lepingu puhul perioodil 15.08.2022-15.07.2027 (dtl 30) ja teise lepingu puhul perioodil 12.08.2022-12.07.2023 (dtl 44). Esimeses lepingus lepiti kokku intressimäär 17,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 21,24% ja teises lepingus lepiti kokku intressimäär 15,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks 37,74%. Kostjal on esimesest Lepingust intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.08.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 15.11.2022 summas 269,22 eurot (66,99+68,87+65,96+67,40). Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on teisest Lepingust intressivõlgnevus alates 1.
1.Hageja
osamaksest, s.o 13.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 12.11.2022 summas 53,35 eurot (14,77+14+12,87+11,71). Kostja intressi tasunud ei ole.
3.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 8.11.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 45) vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.11.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 46).
4.Vastavalt esimesele Lepingule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on 2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.08.2022-15.11.2022. a osamaksete haldustasud kokku 10 eurot (4 x 2,50).
5.Nõuded loovutati 30.11.2022 hagejale ja sellest teavitati kostjat kirjalikult (dtl 47).
6.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja on tõendina esitanud kostjale saadetud kirjad (dtl 50-169). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja nõuab kostjalt esimese Lepinguga seonduvalt sissenõudekulusid 50 eurot ja teise Lepinguga seonduvalt 40 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras, st esimese Lepinguga seonduvalt 464,70 eurot ja teise Lepinguga seonduvalt 58,40 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt põhivõla tasumiseni jooksva viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, s.o vastavalt 17,9% ja 15,9% aastas.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märkis hageja, et kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.
9.Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta.
10.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatuks loetud 03.08.2023 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna kohtul ei õnnestunud menetluses temaga kontakti saada ning elukohta kindlaks teha.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1).
12.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses
ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
13.Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23).
14.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõude rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas n-ö sisulise otsusega.
15.Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t Inbank AS-ga sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kokku on kostja saanud laenu hagiavalduse kohaselt 5126,23 eurot.
16.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
17.Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on Inbank AS tarbijakrediidilepinguid sõlmides tuginenud üksnes laenutaotluses esitatule. Samas ei ole vastavaid laenutaotlusi kohtule edastatud. Kõrgema kohtu praktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks nõudnud enne laenulepingute sõlmimist kostja pangakonto väljavõtteid. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud hoolikalt kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
18.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid
kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded (sh viivis, haldustasud, sissenõudekulud) jätab kohus rahuldamata.
19.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd kostja sai hagejalt laenuraha 5126,23 euro ulatuses, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus hagi rahuldamise ulatust silmas pidades menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 630 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 507 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
22.Tulenevalt
TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu 507 eurot selgelt põhjendamatu. Vastavad õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.
23.Kokku on hageja vajalikeks menetluskuludeks seega 700 eurot. Nimetatud summast tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista 511 eurot (0,73 x 700). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.