Võlausaldaja: Baltic Host OÜ (registrikood 12835595, asukoht Mardi tn 6-206, 10113 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Veiko Viisileht ja Annika Klettenberg (e-post [email protected]; [email protected]) Võlgnik: P129 OÜ (registrikood 14889750, asukoht Rävala pst 3, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta Baltic Host OÜ avaldus P129 OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
2.Jätta võlgnikule P129 OÜ ajutine haldur nimetamata.
3.Menetluskulud jätta võlausaldaja Baltic Host OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlausaldaja nõue
1.Võlausaldaja Baltic Host OÜ esitas 15.06.2023 Harju Maakohtule avalduse P129 OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu leppetrahvi ja õigusabikulude hüvitamise nõue summas 10 563 eurot. Lisanduvad ka pankrotiavalduse esitamisega kantud menetluskulud 1026 eurot. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse esitamisel võlgnikule 27.03.2023 ja 25.04.2023 saadetud nõudekirjadele ning 26.05.2023 esitatud pankrotihoiatusele. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt ja eirab võlausaldajale leppetrahvi tasumise ning kaasnenud õigusabikulude hüvitamise kohustust.
2.Pooled sõlmisid 24.03.2021 korteriomanditeks jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõiguslik ehituskohustusega müügilepingu, mille alusel võlgnik müüs võlausaldajale korteriomandi. Pooled leppisid lepingus kokku, et võlgnik esitab taotluse hoonele kasutusloa väljastamiseks hiljemalt
31.07.2022, eeldusega saada kasutusluba hiljemalt 31.01.2023. Ühtlasi lepiti kokku, et kui kasutusloa väljastamine viibib võlgnikust tulenevalte põhjustel, on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi 0,05% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest arvates kolmekümne esimesest jaanuarist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (31.01.2023) kuni hoonele kasutusloa väljastamise päevani. Võlgnik ei esitanud kasutusloa taotlust tähtaegselt, vaid esitas selle alles 13.01.2023 ja võlgniku viivituse tõttu pole hoonele kasutusluba väljastatud hiljemalt 31.01.2023. Võlausaldajal on korduvalt palunud võlgnikul tasuda leppetrahvi, kuid võlgnik on sellest keeldunud. Viimasele nõudekirjale võlgnik isegi ei vastanud ega põhjendanud võla tasumata jätmist.
3.Eeltoodust tulenevalt mõistis võlausaldaja, et võlgnikul võib olla makseraskusi ja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse. Nii nõudekirjad kui ka pankrotihoiatus on võlgnikule kätte toimetatud. Võlausaldaja hinnangul viitab P129 OÜ maksejõuetusele ka asjaolu, et 2023. a I kvartalis polnud võlgnikul enam ühtegi töötajat, samuti ei tasutud riiklikke ega tööjõumakse ning äriühingu maksustatav käive oli üksnes 3816,54 eurot. Võlgnik on asutatud 17.01.2020, kuid on käesoleva ajani esitanud ainult 2020. aasta majandusaasta aruande. Võlgniku majandusaasta on 01.01-31.12. Seega oleks võlgnik pidanud 2021. a majandusaasta aruande esitama hiljemalt 30.06.2022. a ning peagi saabub 2022. aasta majandusaasta aruande esitamise kohustus. 2021. a majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei ole võlausaldajal võimalik täpsemalt kontrollida võlgniku majandusnäitajaid, kuid on ilmselge, et need ei peegeldaks võlgniku praegust majanduslikku seisu adekvaatselt. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul pooleli kohtuvaidlus T Baltic OÜ-ga tsiviilasjas 2-22-11197, mis taaskord kinnitab, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees täitma.
4.Võlausaldaja selgitab ka, et võlgnikule kuuluvad xxx hoones korteriomand nr 12, korteriomand nr 14, korteriomand nr 15 ja korteriomand nr 30, kuid korterit nr 12 ja korterit nr 30 koormavad hüpoteegid summas 400 000 eurot 1Partner Arendus OÜ kasuks ning kohtulik hüpoteek summas 160 000 eurot Osaühing T Baltic kasuks. Lisaks on mõlemale eelnimetatud korterile kantud keelumärge käsutuskeelu kohta, millega keelati P129 OÜ-l talle kuuluvate korteriomandite nr x ja x, IV jakku kehtivate kannete 3 alla kantud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmine, sh suurendamine, Osaühing T Baltic kasuks. Niisamuti on korterile nr 14 ja nr 15 seatud eelmärge omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks Osaühingule F (registrikood xxx). Seega, võlgniku vara on koormatud hüpoteekidega, mis tõenäoliselt ületavad võlgniku vara väärtust ning ka see kinnitab võlgniku maksejõuetust.
5.Kohus võttis pankrotiavalduse 21.06.2023 määrusega menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse osas seisukoha esitamiseks. Võlgniku vastuväited
6.Võlgnik P129 OÜ vaidleb pankrotiavaldustele vastu, palub jätta ajutise pankrotihalduri määramata ja pankroti välja kuulutamata. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja mistahes nõudeid.
7.Võlgnik leiab, et võlausaldaja väidetav nõue ei ole selge ega tõendatud, mille tõttu pooltevaheline sisuline õigusvaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas kuulub lahendamisele hagimenetluses. Käesoleval juhul on kasutusloa väljastamise mittesaavutamise kokkulepitud tähtajaks tinginud esiteks vääramatu jõud, so 24. veebruaril 2022 alanud Vene-Ukraina sõda ning teiseks on selle tinginud kolmandate isikute, sh ehitaja ja kohaliku omavalitsuse suutmatus oma kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt täita lepingus või seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Leppetrahvi saab nõuda vaid juhul, kui hoone kasutusloa väljastamine viibib võlgnikust tulenevatel põhjustel. Seega leppetrahvi ei saa nõuda, kui kasutusloa väljastamine viibib kolmandate isikute tegevuse tõttu. Lisaks peab käesoleva asja lahendamisel arvestama, et seaduse kohaselt võib kohus vähendada tasumisele kuuluva leppetrahvi summa suurust, st alati on ebaselge leppetrahvi summa suurus. Ebaselge ja tõendamata on ka võlausaldaja õigusabikulude hüvitamise nõue.
8.Võlgniku omandisse kuuluvad kokku neli korteriomandit aadressidega xxx, xxx, xxx ning xxx turuväärtusega kokku ligikaudu 800 000-1 000 000 eurot, st võlgnik ei ole ajutiselt ega alaliselt maksejõuetu. Kõik korteriomandid on välja üüritud, kusjuures üürituluna teenib P129 OÜ igakuiselt 3380 eurot, s.o enam kui 40 tuhat eurot aastas. Kohtumääruse põhjendused
9.Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).
10.Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtu hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal, ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus tekkinud, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
11.Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Pooled on esitanud kohtule mahukaid õigusteoreetilisi seisukohti. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud asjaoludele, s.o võlgnevuse olemasolule, tegelikule suurusele või leppetrahvi vähendamise asjaoludele, mis hõlmab sisulist menetlust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole pankrotiavaldusest nähtuva nõude asjaolud piisavalt selged, et kohtul oleks võimalik nimetada ajutist haldurit. Poolte vahel on tõsised erimeelsused nõude asjaolude üle, kuid kohus ei asu võtma hinnanguid hagimenetluses lahendatavate asjaolude osas ajutise halduri nimetamise määruses.
12.Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.Käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt ka Riigikohtu 10.06.2014 määrus 3-2-1-60-14 p 18).
14.Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja võlgniku maksejõuetuses veendunud, kuna võlgnik ei tasunud võlausaldaja nõudmisel oma võlga, 2023. a I kvartalis polnud võlgnikul enam ühtegi töötajat ega tasutud makse, maksutatav käive oli üksnes 3816,54 eurot. Võlgnik on asutatud 17.01.2020, kuid on käesoleva ajani esitanud ainult 2020. aasta majandusaasta aruande. Lisaks on võlgnikul pooleli kohtuvaidlus T Baltic OÜ-ga tsiviilasjas 2-22-11197. Võlgnikule kuuluvad korteriomandid on koormatud hüpoteekidega, mis tõenäoliselt ületavad võlgniku vara väärtust.
15.Kohtu kontrollitud andmetel ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi ja tal puuduvad äriregistri andmetele maksuvõlad. Asjaolu, et võlgnikul on tsiviilvaidlus T Baltic OÜ-ga ei anna alust eeldada võlgniku maksejõuetuse olukorda. Tsiviilvaidluste tekkimine äritegevuses on tavapärane nähtus. Samas kohtule ei ole hetkel teada teisi võlgniku võlausaldajaid. Võlgnikule kuulub neli korteriomandit Tallinna linnas. Kuigi neile on seatud hüpoteegid ja eelmärked, siis võlausaldaja ei ole usutavalt esile toonud ega põhistanud, et hüpoteegid ületaksid võlgniku vara väärtust. Kohus selgitab täiendavalt, et varahaldusettevõtete puhul on tavapärane, et ettevõttel ei ole töötajaid ja igakuine maksustatav käive on madal. See aga ei tähenda, et ettevõttel puuduks vara ja oleks maksejõuetu. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole ilmne ja puudub võimalus veenvalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tõi ka esile, et talle kuuluvad korteriomandid on välja üüritud ja igakuiselt laekub üüritulu 3380 eurot.
16.Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 eeldused. Menetluskulud
17.Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.