Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

üleandmiseks Raskeveod.ee OÜ-le (registrikood: 14571960) hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel asendada R.L Raskeveod OÜ tahteavaldus domeenist „www.raskeveod.com“ Raskeveod.ee OÜ kasuks loobumisega, kohtuotsusega. Jätta menetluskulud kostja R.L Raskeveod OÜ kanda. Välja mõista R.L Raskeveod OÜ-lt Raskeveod.ee OÜ kasuks menetluskulu 2058 eurot. Välja mõista R.L Raskeveod OÜ-lt Raskeveod.ee OÜ kasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt (2058 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

äriühingutele. R.L. Raskeveod OÜ ärinimi on kooskõlas ÄS § 12 lg-ga 1, kuna ei ole eksitav tegevusala ja selle ulatuse osas. Samuti on ärinimi R.L. Raskeveod OÜ ÄS § 11 lg 2 mõttes selgesti eristatav, milleks on "R.L." lisand ärinime alguses ja kajastab juriidilise isiku asutaja nime esitähti (R. L.). Ärinimes puudub viide domeeninimele. Vaatamata hageja kohtuvälisele nõudmisele ei ole kostja hageja õiguste rikkumist lõpetanud. Kostja ärinimi on eksitav ja sel puudub eristusvõime. ÄS § 15 lg 1 kohaselt, on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Seega saab hageja nõuda ÄS § 15 alusel nõudeid ärinime kasutamise keelamist. ÄS § 11 lg 2 sätestab selgelt ning ühemõtteliselt, et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eesti äriregistrisse kantud ärinimedest. Riigikohuski on kinnitanud, et ettevõtja ärinimi peab olema ÄS § 11 järgi eristatav ning laiendi kasutamine ei pruugi muuta ärinime eristatavaks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-05 p 12). Erialases kirjanduses on selgitatud, et ärinimede eksitava sarnasuse hindamine on fakti küsimus, mille üle otsustamisel tuleb muuhulgas võrrelda sarnaste nimede puhul ettevõtjate õiguslikku vormi, nimede kirjapilti ja hääldust, samuti nime koostisosasid sh täiendeid. Hageja leidis, et kõnesoleval juhul ei ole vaidlust kostja ärinime eksitava sarnasuse küsimuses. Hageja ja kostja ärinimed erinevad sisuliselt vaid R.L tähtede poolest, millel puudub iseseisev eristumisvõime. Hageja selgitas, et lühend R.L vaidlusaluses kontekstis ei oma piisavat eraldiseisvat eristumisvõimet ning teenuse tarbijatele jääb pigem siiski meelde sõna „raskeveod“. Kuna kahe ettevõtte tegevusvaldkonnaks on „kaubavedu maanteel“ ning spetsialiseerumine just rasketehnika vedudele, siis seda suurem on teenuse tarbijates äravahetamise ohu tekkimine. See tähendab, et sisuliselt saab kostja kasu hageja poolt registreeritud ärinimest ning varasema pikaajalise tegevusega saavutatud tuntusest. Seda, et äravahetamise oht on juba realiseerunud kinnitab muuhulgas asjaolu, et hagejale on esitatud kostja tellimuste arveid tasumiseks. Isegi mõistliku tähelepanelikkuse juures on ärisektoris tekkinud segi ajamise oht. Juhul kui kostja ärinimel oleks tegelikkuses eristumisvõime, siis ei saaks selliseid eksimusi tekkida. Antud juhul võib kostja ärinimi olla eksitav ka seetõttu, et võib tekkida väärarusaam, nagu kostja ja hageja oleksid seotud. See võib aga tähendada ühtlasi vastuolu ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi on selle registreerinud äriühingu ainuõigus. Kohtupraktikas on üheselt tunnustatud, et ettevõtja ainuõigus oma ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistest kaitstav õigus ja ettevõtja saab nõuda oma ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel (vt mh RKTKo nr 3-2-1-157-05 p 11). VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Hageja õiguste rikkumine on kestev ning ilma kohtupoolse sekkumiseta ei lõpe hageja õiguste rikkumine. Kahju tekitava tegevuse keelamine saab VÕS § 1055 lg 1 alusel kõne alla tulla üksnes juhul, kui kostja paneb toime VÕS § 1045 lg-s 1 toodud loetelus sätestatud õigushüve rikkumise. Tegemist on omandi või selle sarnase õiguse rikkumisega või seadusest tuleneva kohustuse tahtliku rikkumisega (ehk VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 7). Kohtupraktikas väljendatud põhimõtetest tulenevalt peab juriidilistele isikutele olema tagatud firma kaitse, sest äriühingu firma on äriühinguga oluliselt seotud, see on äriühingu identiteedi oluline osa (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-0744287). Veelgi enam, kohtupraktikas on tunnustatud, et ÄS § 11 ja § 15 koostoimest tuleneb keeld kasutada äriühinguga lubamatult sarnast ärinime (vt 2-07-44287). Viidatud Ringkonnakohtu lahend ja seal vaidluse all olnud asjaolud on üheselt võrreldavad käesoleva olukorraga. Kostja jätkab oma autol sõna „Raskeveod“ eksponeerimist ning suurendab seeläbi äravahetamise ohtu. Eeltoodut kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda ärinime „R.L Raskeveod OÜ “ kasutamise keelamist. Kostjal on kohustus muuta oma ärinime. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-4-06 selgitanud, et kuna ärinimi sisaldub kostja põhikirjas (ÄS § 244 lg 1 p 1), ei saa ärinime muuta põhikirja muutmata. Põhikirja muutmine on kostja osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 1). Põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse (ÄS § 175 lg 2). Eelneva põhjal saab kohus kohustada kostjat muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Sellise otsuse näol ei ole aga tegemist tahteavaldusega, mille kohus saaks otsusega asendada, s.t sisuliselt määrata kohtuotsusega uue ärinime. Tegemist on TMS § 183 lg 1 järgse täitedokumendiga, mille alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. Paralleelselt on äriregistri pidajal võimalik ÄS § 59 lg 5 järgi määrata kostjale tähtaeg

ärinime muutmiseks, kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikirja mõni säte on vastuolus seadusega. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise (vt ka nt Riigikohtu 19. veebruari 1998. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-3-1-98 (RT III 1998, 8, 83). Samuti on ÄS § 71 lg 1 järgi võimalik kostjat ja tema juhatuse liikmeid trahvida. Hageja leidis, et hetkel on täidetud kõik tingimused, et nõuda kostjalt oma ärinime muutmist ning anda kostjale tähtaeg põhikirja muutmiseks. Kostja on registreerinud endale domeeninime www.raskeveod.com. Hageja domeen on www.raskeveod.ee. Hageja märkis, et kostja poolt registreeritud domeeninimi www.raskeveod.com rikub hageja õigusi. Tegemist on äravahetamiseni sarnaste domeeninimedega. Domeenivaidlustega seotud praktikas on asutud seisukohale, et tulenevalt domeeninime tehnilisest erisusest ja eripärast (tegemist on üksnes tähistega, milles ei eristata suuri ja väikseid tähti ega kujutisi) tajutakse seda vaid sõnalise osa poolest. Seega tuleb hinnata, kas kostja domeeninime sõnaline osa „raskeveod“ on äravahetamiseni sarnane hageja domeeninime sõnalise osaga „raskeveod“. Kõnesoleval juhul ei saa olla küsimust, et vaidlusaluste domeeninimede sõnaline osa on identne. Kohtupraktikas on selgelt osundatud, et isegi kui domeeninimi on registreeritud seaduslikult ja oli no vabalt saadaval, ei tähenda see seda, et see pole hageja õigusi rikkunud (vt Maakohtu otsus nr 2-1361634). Lahendis rõhutas maakohus, et see, et nime registreerimisel ei kontrollita ühelgi juhul, kas domeeninime registreerimise või kasutamisega rikutakse kolmandate isikute õigusi. Seega pelgalt asjaolu, et tippdomeeniga „.com“ domeeninimi registreeriti kostjale, ei välista hageja õiguste rikkumist. Antud juhul hageja ja kostja domeenide lõpus oleva .ee ja .com puhul on tegemist tehnilisest nõudest tuleneva üldise täiendiga, mis ei oma iseseisvat eristusvõimet. Hageja märkis, et hageja kliendid ja koostööpartnerid võivad väga lihtsalt teha hageja veebilehe otsingusse sisestamisel vea ja seetõttu jõuda hageja veebilehe asemel kostja veebilehele. Vastupidine (ehk kostja koostööpartneri pöördumine hageja e-mailile) on juba praktikas juhtunud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-4-06 selgitanud, et domeeninimi ei ole kolleegiumi arvates üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Riigikohtu hinnangul sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks. Hageja rõhutas, et ebaaus konkurents on keelatud (vt EKTÄKS § 3 lg 1). Ebaausaks konkurentsiks loetakse seaduse mõistes eksitava teabe avaldamist. EKTÄKS § 4 lg 2 kohaselt on eksitavaks teabeks ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje, millega võidakse kahjustada teise ettevõtja majandustegevust. Antud olukorras, on R.L Raskeveod OÜ registreerinud hageja ärinimega äravahetamiseni sarnase ärinime ning registreerinud sarnase domeeninime. Tavalise tähelepanelikkuse juures võib teenuse ostjal jääda ekslik mulje teenuse tegelikust pakkujast ning tellija võib arvata, et tellib teenuse hagejalt, kuid tegelikkuses pöördub kostja poole. Hageja oli üheselt seisukohal, et tegemist on eksitava teabega ning ebaausa konkurentsiga, mille eesmärk on ära kasutada hageja ärinime tuntust teenuste turul. Eeltoodut kokkuvõttes on hagejal õigus nõuda kostjalt registreeritud domeeni www.raskeveod.com domeeninime üleandmist hagejale. Hagi ese on järgmine: 1) keelata kostjal R.L Raskeveod OÜ (registrikood 16618363) oma ärinimes sõna „Raskeveod“ kasutamine. 2) Kohustada kostjat, R.L Raskeveod OÜ muutma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. 3) Kohustada R.L Raskeveod OÜ-d (registrikood 16618363) tegema tippdomeeni „.com“ haldajale allkirjastatud tahteavaldus domeeninime www.raskeveod.com tasuta üleandmiseks Raskeveod.ee OÜle hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesolevas asjas lahendi jõustumisest; 4) punktis 3 nimetatud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral, asendada R.L Raskeveod OÜ tahteavaldus domeenist www.raskeveod.com hageja Raskeveod.ee OÜ kasuks loobumiseks kohtumäärusega (dtl 40-46).

tegemist tegevusala või tegevusvaldkonda kirjeldava lisandiga või viitega nagu kostja väidab, sest tegevusalad tuleb määratleda EMTAK koodide kaupa. Hagejal ja kostjal on tegevusalaks märgitud EMTAK kood „kaubavedu maanteel“. Hageja esitas kohtule väljavõtte RIK kodulehel olevast klassifikaatori otsingust EMTAK 2008 (seisukoha lisa 1), millega on tõendatud, et „raskeveod“ ei ole tegevusalana määratletud ning vastav sõna kostja ärinimes ei ole järelikult kostja tegevuse tegevusala viide. Ka ei ole tegemist valdkonda kirjeldava tähisega. Kostja tegevusvaldkond on hoopis kaubavedu maanteel, mitte „raskeveod“. Hageja hinnangul on märkimisväärne, et paljud ettevõtted tegutsevad raskeveoste tegevusvaldkonnas, kuid ükski neist, ei ole oma ärinime registreerinud hageja ärinimele eksitavalt sarnaselt. Äriregistri andmetel on vaid kaks äriühingut, mille nimeks on kasutusel „raskeveod“ (seisukoha lisa 2). Teised äriühingud kasutavad oma ärinimes pigem laiendit „transport“, mis viitab tegevusvaldkonnale (kaubaveole maanteel). Tähtsust ei oma asjaolu, et äriregistris on registripidaja kostja ärinime registreerinud, sest kostja pidi juba ärinime valides teadma, et sarnase nimega juriidiline isik on registreeritud. Nimelt valides nimesse „raskeveod“ hoiatab register, et sarnase ärinimega juriidiline isik juba eksisteerib. Oranžina on näidatud nimed, mis on portaalis sarnased. On selge, et kui kostja registreeris oma äriühingu, siis oli ta teadlik sarnaste ärinimede esinemisest registris ning kostja valis teadlikult endale hageja ärinimega sarnase nime. Registreerimisele ei saa omistada määravat tähendust (nagu kostja seda soovib), sest vastasel juhul ei oleks seadusandja üldse ette näinud kohtumenetluse vajalikkust sarnaste ärinimede vaidlustamiseks. Kostja ajab segamini kaks erinevat mõistet „raskeveos“ ja „raskeveod“ ning püüab nende mõistetega kohut ka eksitada. Esimene ja kostja poolt viidatud mõiste on kasutusel liiklusseaduses (nagu kostja viitab oma vastuse lk-l 2), kuid teine (raskeveod) ei ole eesti keeles isegi mitte eraldiseisev sõna, rääkimata kasutuses mõnes seaduses või muus tekstis. Hageja tugines Eesti keele õiguskeelsus sõnaraamatule, mille kohaselt sõna „raskeveod“ eraldiseisvalt ei eksisteeri. Sellele viitab otsingus kollasega märgitud osa, mille kohaselt otsitut ei leitud. See omakorda tähendab, et sõna raskeveod ei ole eraldiseisvalt kasutatav ning seda sõna ei saa ühelgi juhul võrrelda sõnaga ehitus, mis on eesti keeles eksisteeriv sõna. Sõnana on raskeveod kasutusel üksnes hageja (ja käesoleval ajal ka kostja) ärinimes. Seejuures hageja ärinimi on sellisel kujul olnud registreeritud (ning aktiivses igapäevases kasutuses) juba ca 5 aastat (vt pikemalt hagiavalduse faktilistes asjaoludes) ning ÄS § 15 annab hagejale ainuõiguse oma ärinimele. On ilmselge, et kostja ärinimi ei ole eristatav hageja ärinimest, sest kostja kasutab hageja ärinimega sisuliselt identset ja eesti keeles mitte eksisteerivat sõna. Sellest omakorda tuleneb hageja õigus nõuda kostjal sõna „raskeveod“ kasutamise keelamist kostja ärinimes. Kuigi mõiste „raskeveos“ esineb liiklusseaduses, siis selle sõna mitmus ei ole mitte „raskeveod“ vaid raskeveosed. Kui vastab tõele kostja väide, et ta tegeleb „ainiti raskevedudega“ (vt kostja vastuse lk 2), siis oma tegevusvaldkonda kirjeldava viitena olekski saanud ta kasutada eesti keele korrektset sõna ehk raskeveosed. Kokkuvõtvalt tuleneb eelnevast, et kostjal puudus igasugune õiguspärane alus registreerida enda ärinimeks sõna, mida aastaid on kasutanud vaid hageja oma ärinimes ja domeeninimes, kuid mis ei ole eesti keeles sõna, mis ei ole eraldi ka liiklusseaduse mõiste ja mida tavapäraselt valdkonnas tegutsevad isikud ei kasuta nimetatud teenuse kirjeldamisel. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et kui kostja soovis oma ärinimes viidata oma tegevusvaldkonnale, siis oleks kostja pidanud hoopiski kasutama nimes sõna „raskeveosed“ (nt ärinimi R.L Raskeveosed) ning sellisel juhul ei oleks kostja ärinimi olnud eksitavalt sarnane hageja ärinimele. Eeltoodut kokkuvõttes on ainetud kostja vastuväited ärinimes kasutatud tegevusala või tegevusvaldkonna viite osas. Kuna kogu kostja seisukoht ärinimes tegevusala või selle kirjelduse kasutamise osas on eelnevalt ümber lükatud, siis tuleb hagiavaldus rahuldada ning keelata kostjal sõna „raskeveod“ kasutamine kostja ärinimes. Hagejal on õigus nõuda domeeninime üleandmist. Domeeninime osas on kostja märkinud oma vastuses vaid seda, et kuna hagejal puudub õigus keelata ärinimes sõna „raskeveod“ kasutamine siis ei ole keelatud ka selle sõna kasutamine ettevõtte äritegevuses internetis (vt kostja vastuse lk 3). Hagejal on õigus keelata hageja ärinime kasutamist kostja poolt. Hageja jäi juba hagiavalduses esitatu juurde, mille kohaselt tunnustatakse kohtupraktikas, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, sh mõjutab interneti kasutajaid külastama just seda

lehekülge, hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Hageja on loonud oma domeenilehe (raskeveod.ee), teinud selle välja arendamiseks investeeringuid ning selle eesmärgiks on reklaamida just hageja teenuseid. Kostja on endale registreerinud samasuguse domeeninime, mis erineb vaid laiendi .com poolest. Hageja kordas, et kui jätta kõrvale tehnilised laiendid (.ee ja .com) siis on hageja ja kostja kasutatavad domeeninimed identsed. Kuna kostjal ei ole õigust kasutada oma ärinimes hageja ärinimest võetud sõna „raskeveod“, siis ei ole kostjal ka õigust kasutada domeeninime www.raskeveod.com. Hageja viitas siinkohal veelkord hagiavalduse käsitletud kohtupraktikale, mille kohaselt ärinime omanik ei pea registreerima enda nimele kõiki vabu võimalikke domeeninimesid. Seega pelgalt asjaolu, et hageja ei ole registreerinud endale tippdomeeni.com ei tähenda veel, et kostja tegevus hageja õigusi ei rikuks. Võttes arvesse, et kaks domeeninime (jättes tehnilised laiendid kõrvale) on identsed, siis on hageja õiguste rikkumine ilmselge. Lõpetuseks jäi hageja ka oma hagiavalduses esitatud väite juurde, mille kohaselt on hageja domeeninimega identse domeeninime registreerimine käsitletav rikkumisena. Riigikohus on otsuses nr 2-16-6665 selgitanud, et domeeninimi on osa internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja (vt otsuse p 15.3). Hagiavalduse lisa 6 kohaselt on kostja e-posti aadressiks [email protected] ja hagejal on [email protected] (hagi lisa 5). Kuna domeeni eesmärgiks on aidata saata e-kiri, siis hageja ärinimele eksitavalt sarnase domeeni ja e-posti aadressi loomisega eksitab kostja teenuse tarbijat ning püüab seeläbi hagejale lubamatut konkurentsi osutada. Hageja palus kohtul arvestada asjaoluga, et kostja oli teadlik sama ärinime eksisteerimisest, kuid teadvalt otsustas sarnase ärinime ja domeeninime registreerida. Selline tahtlik käitumine saab viidata üksnes kostja soovile kasutada ära hageja ärinime tuntust ja tekitada tarbijas segadust. Kokkuvõtvalt palus hageja hagi rahuldada ning lõpetada kostja poolt ebaausa konkurentsi osutamine (dtl 96-99). Kostja vastuväited

kostjal puudus keeld oma ärinimes kasutada sõna „raskeveod“ puudub kostjal mõistlikult võttes keeld ka sama nimetuse kasutamiseks oma domeeninimes. Puuduks arusaadav ja mõistlik põhjus, miks seda peaks sellise ärinime lubatavuse korral keelama mistahes ettevõtte tegevuses, sh internetis (dtl 90-92). Kohtuotsuse põhjendused

punktis 13 on Riigikohus märkinud, et ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhineva tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse nende eristatavaid ja domineerivaid osi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-10, p 11). Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23; Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25). Hageja on kostja vastu esitanud nõude ÄS § 15 lg-st 1 tulenevalt ärinime ainuõiguse kaitseks ja kohtu hinnangul tuleb hageja nõuet koos kaasuvate nõuetega menetleda hagimenetluses. Ainuõigus ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja hagejal on võimalik nõuda ainuõiguse ärinimele rikkumisel kahju hüvitamist ja/või VÕS § 1055 lg 1 mõttes tegevuse keelamist. Hageja kasutab ärinime OÜ RASKEVEOD.EE (äriregistris esmakanne 21.09.2018, dtl 9, 33) ja kostja kasutab ärinime R.L Raskeveod OÜ (äriregistris esmakanne 22.11.2022, dtl 16, 35). Kohus nõustub hagejaga, et hageja ja kostja ärinimed erinevad sisuliselt vaid R.L tähtede osas, mis ei anna ärinimele eristatavust ÄS § 11 lg 2 tähenduses. Kohus on seisukohal, et kostja ärinimi ei ole hageja omast eristatav, sest hageja ja kostja ärinimede vaheline sarnasus ja segiajamise tõenäosus on suur (seda kinnitab ka Forklift OÜ arve nr 218544 esitamine hagejale, dtl 22-24) ning kostja ärinimi koosneb hageja ärinime domineerivast osast „Raskeveod“. Kohtu hinnangul vaadeldakse R.L täiendit paratamatult tsiviilkäibes koos sellele järgneva nime osaga ja tegemist ei ole piisava ärinimede eristatavusega. Poolte ärinimed on sarnased ja kahe äriühingu eristamist ei saa mõistlikult eeldada. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalik tegevust alustades kontrollida äriregistrist, kas tema soovitud ärinimi võib rikkuda kellegi õigusi ning kostjal oli võimalik valida ärinimeks muu nimi, mis ei oleks olnud hageja ärinimes oleva sõnalise „Raskeveod“ osaga äravahetamiseni sarnane. Kuivõrd ÄS § 11 lg 2 näeb ette, et äriühingu nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest, ning ÄS § 15 lg 1 lause 1 kohaselt on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele, tuleneb viidatud sätetest keeld kasutada äriühinguga lubamatult sarnast ärinime ning vastava kohustuse rikkumist (mis on antud juhul kestev) tuleb pidada VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumiseks, sest kohus tuvastas eespool, et hageja ja kostja ärinimed on sarnased ja kostja ärinimes puudub selge eristatavus. Eeltoodud põhjendustele tuginevalt on kohus seisukohal, et tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 ja p-s 7 sätestatud õigushüve rikkumisega ning õigushüve rikkumine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja kasutab lubamatult ärinime kestvalt, siis esinevad ka VÕS § 1055 lg-s 1 eeldused ärinime kasutamise lõpetamise nõudmiseks. Kostja tugines ÄS § 11 lg 2 ning leidis, et ärinime registreerimisel äriregistrisse on kohus ärinimede eristatavuse nõude täitmist juba hinnanud ja kostja ärinimi oli registreerimiseks piisavalt eristatav. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu ja kostja seesugune väide ei ole põhjendatud. Ärinime registreerimine äriregistris ei tähenda seda, et hageja õigust ärinimele ei ole rikutud. Kohus leiab, et registripidaja tegevus ei legitimeeri lubamatut ärinime kasutamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 2-07-44287 p 13). Riigikohtu seisukoha kohaselt ärinime õiguskaitseks esitatud hagi lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna poolt tehtud kandeotsusega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-157-05, p 11). Kostja leidis, et eristatavuse põhimõtte rikkumiseks ei loeta lisatähise „raskeveod“ kasutamist ärinimes, mis viitab tegevusalale või valdkonnale ning milline tähis on kantud registrisse. Kostja tegeleb raskevedudega, mis on üks kaubaveo liikidest ja sellist teenust kirjeldava sõna kasutamine

ettevõtte ärinimes ei ole ärinime eristatavuse nõuet rikkuv. Raskeveos on pakutavatest kaubaveo liikidest ja otsingumootori Google otsingust nähtuvalt tegutsevad mitmed ettevõtted teenusena „raskeveos“ pakkumisega. Keeld viidata oma ärinimes ja tegevuses põhitegevusalale (raskeveosed) piiraks vaieldamatult kostja ettevõtlus- ja tegutsemisvabadust. Kohus nõustub hagejaga, et kostja eelmärgitud vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Äriregistris on hageja ja kostja tegevusalaks märgitud kaubavedu maanteel (dtl 17, 32, 34). Hageja on RIK kodulehe väljavõttega (dtl 100) tõendanud, et raskeveod ei ole tegevusalana määratletud ning sõna „Raskeveod“ ei saa järelduvalt olla kostja ärinimes viimase tegevusalaks. Seega leiab kohus, et sõna „Raskeveod“ näol ei ole tegemist valdkonda kirjeldava tähisega, kuivõrd tegevusvaldkonnaks on kaubavedu maanteel. Äriregistri väljavõttest (dtl 102) nähtuvalt ei ole ükski, peale kostja, registreerinud hageja ärinimele sarnast ärinime, milles kajastub domineerivalt ja mitteeristavalt sõna „Raskeveod“. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja õigustada õigushüve rikkumisel ettevõtlus- ja tegutsemisvabaduse piiramisega. Eeltoodu alusel, leiab kohus, et kuna kostja ärinimi ei ole eristatav hageja ärinimest, siis on kostja rikkunud ÄS § 15 lg-st 1 tulenevat hageja ainuõigust ärinimele ning hageja nõue keelata kostjal oma ärinimes sõna „Raskeveod“ kasutamine on VÕS § 1055 lg 1 kohaselt põhjendatud.

intellektuaalse omandi objektiks ning seda vaatamata reeglistiku p-le 9.2. Arvestades eelnevat, tuleneb kolleegiumi arvates kaubamärgiseadusest registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg 1 järgi“ (otsuse punkti 49 ja 50). Kaubamärgiomanikul on ainuõigus tema kaubamärgiga sarnase tähise vastu kasutamises domeeninimes, millise nõude saab esitada KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ainuõigust ärinimele „Raskeveod“ ning vaidlusalune kostja domeeninimi koosneb samuti sõnast „Raskeveod“, millele on lisatud laiend .com (laiendi näol ei ole tegemist iseseisva eristatava osaga). Kostja domeeninimes sisalduv sõna „Raskeveod“ on identne hageja domeeninime ja ärinimega „Raskeveod“. Kostja kasutab äritegevuses sõna “Raskeveod“ enda teenuse ja tegevuse reklaamimiseks veokil ja Facebookis (dtl 19-21). Märkivalt ei oma siinkohal tähtsust, kas kostja üldse domeeninime www.raskeveod.com kasutab või mitte. Kohtu hinnangul võib kostja eksitada domeeni kasutamisel kolmandaid isikuid (nt antud asjas esile toodult Forklift OÜ arve esitamine) ja domeeni sõnaga „Raskeveod“ kasutamine võimaldab kostjal õigustamatult ära kasutada hageja ärinime. Seega on hageja nõue kohustada kostjat tegema tippdomeeni „.com“ haldajale allkirjastatud tahteavaldus domeeninime www.raskeveod.com tasuta üleandmiseks Raskeveod.ee OÜ-le hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, samuti põhjendatud.

kogusummas 840 eurot (riigilõivu tasumine summas 840 nähtub toimikust, kuigi menetluskulude nimekirjas on märgitud ekslikult väiksem riigilõivu suurus 630 eurot); -13.02.2023 ärinime kasutamise keelamise nõudekirja koostamine 1 h x 170= 170 eurot; -23.02.2023 kohtule avalduse koostamine 1h x 150=150 eurot; -27.02.2023 kohtule avalduse täiendamine 30 min, 150/2= 75 eurot; -06.03.2023 kohtule avalduse täiendamine 30 min, 150/2=75 eurot; -20.04.2023 avalduse koostamine ja täiendamine 1h 26 minutit 1 h x 170=170 eurot; 26/60x170=73,67 eurot, kokku 243,67 eurot (170+73,67=243,67 eurot); -11.05.2023 hagiavalduse esitamine kohtule 12 minutit/60x170= 34 eurot; -29.06.2023 nõupidamine kliendiga seoses kohtule dokumendi koostamisega 10 minutit/60 x170=28,33 eurot; -30.06.2023 kostja vastuse analüüs ja hageja arvamuse koostamine 1 h 56 minutit; 1 x 170=170 eurot; 56/60 x170=158,67 eurot, kokku summas 328,67eurot (170+158,67=328,67 eurot); -03.07.2023 hageja arvamuse redigeerimine ja kohtule esitamine 10 minutit/60x 170=28,33 eurot; -31.07.2023 kohtumääruse analüüs, kliendi informeerimine tähtaegadest ning kohtuotsuse tegemise ajast 10 minutit/60x170= 28,33 eurot; -03.08.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit/60x 170=56,67 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 2058 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud ning menetlustoimingutele näidatud ajakulud ei ole ülemäärased. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 2058 eurot, käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 2058 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse menetluskulude nimekirjas (dtl 113) esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.