Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1711,56 eurot
Menetlusosalised
Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: M V (isikukood XXX, elukoht XXX)
V
vastu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista M V aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja E AS ja M V vahel 28. novembril 2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr XXX tulenev põhinõue 879,72 eurot, intressid 122,59 eurot, viivis 344,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
3.Mõista M V aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis alates 2. juunist 2023 kuni põhinõude 879,72 euro tasumiseni 37,50% tasumata nõudesummalt aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista M V aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 495 eurot.
6.Mõista M V aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (495 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(4)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 28. novembril 2021 krediidilimiidi lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti 2000 euro ulatuses, intressimääraga 37,50% aastas. Krediidi kulukuse määraks kujunes 54,09% aastas ning krediidi kogukuluks 2518,23 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Kostja võttis kasutusele krediidisumma 900 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles. Laenuandja luges lepingu ülesöelduks alates 17. maist 2022 ja loovutas 17. juunil 2022 nõude kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja kohustust täitnud ei ole.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista E AS ja kostja vahel 28. novembril 2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 879,72 eurot, intressid 122,59 eurot, viivise 344,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot, viivise põhinõudelt alates 2. juunist 2023 lugedes viivise määraks 37,50% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõue, menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 12. augustil 2023 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2(4)
6.Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
7.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
8.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Hageja selgituste kohaselt hindas laenuandja kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja pensionikeskuse päringu alusel. Samuti kasutas laenuandja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit), kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, krediidiajalugu, kostja vanust, residentsust, dokumendi kehtivust, ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine netopalk oli 506,81 eurot ja tööandja AS H E . Laenuandja tuvastas nende andmete õiguse pensionikeskuse päringust. Samuti tuvastati, et kostja igakuised finantskohustused on 50 eurot. Laenuandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 215,30 eurot. Kogutud andmeid analüüsides leidis laenuandja, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 2000 eurot.
10.Hageja on kohtule esitanud laenuandja analüüsi kokkuvõtte (dtl 72‒73). Kostja igakuiste kulude summa on küll hinnanguline, kuid kohus leiab, et arvestades kasutusele võetud laenusummat (900 eurot) ja igakuise tagasimakse suurust (15 eurot) on laenuandja laenusaaja maksevõimet piisavalt hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et kostja ole nõudele vastu vaielnud.
11.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49, § 50 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Menetluskulud 3(4)
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
15.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga).
16.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 495 eurot, s.h riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 180 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.