Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-6582

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-23-6582 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. PlusPlus Capital aktsiaselts (edaspidi AS, registrikood 11919806) esitas 03.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja E. T.’i (isikukood xxxx) vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 04.05.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 10.05.2023 ja 19.05.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja vastuse, milles selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 30.07.2021 kostja ja F osaühing (edaspidi OÜ, registrikood 12243370) lepingu nr xxxx, mille kohaselt võimaldas F osaühing kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama 1/50 krediidilimiidist ja eelneva kalendrikuu eest arvestatud intressi ning muud hinnakirja järgi kohalduvad teenuste tasud igakuiselt 10.ks kuupäevaks. Kostja rikkus oma kohustust ning ei tagastanud krediiti ega tasunud intressi alates 01.12.2021. Eeltoodust tulenevalt on intress summalt 445.46 eurot perioodi 01.12.2021 – 10.04.2022 (131 päeva) eest intressimääraga 44.50% aastas 72.05 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas F osaühing lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. F osaühing teavitas 21.03.2022 lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust. Kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges F osaühing tähtpäeva saabunuks 10.04.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 445,46 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud aadressil xxxx.

2-23-6582 Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 30 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx: 18.05.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 14.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 03.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Hageja toob välja, et kostja ei ole esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Esialgne võlausaldaja F osaühing loovutas 09.05.2022 lepingust nr xxxx tuleneva nõude PlusPlus Capital AS-le (registrikood: 11919806). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 445.46 eurot, intressid summas 72.05 eurot ja viivised summas 210.72 eurot. Hageja toob välja, et VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Lepingu tingimuste p-le 7.2.1 on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 44,50% aastas. Hageja põhistab eeltoodut tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud Riigikohtu lahendiga, mille punktis 12 asus kolleegium seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leidis järgmist: „VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.“ Samuti toob hageja välja, et ka Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-20-4331 28.05.2021 tehtud kohtuotsuse punktis 8 järgmist: „Seega, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.“ Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-108947 tehtud lahendi punktis 9.5 märkinud lisaks järgmist: „VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.“ Hagiavalduse kohaselt on vastavalt lepingutingimuste p-le 7.2.1 viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, millest tulenevalt on hageja hinnangul viivisearvestus põhisummalt 445.46 eurot perioodi 11.04.2022 – 03.05.2023 (388 päeva) eest intressimääraga 44.50% aastas 210.72 eurot. Hageja märgib, et nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 445.46 eurolt intressimääraga 44,50% aastas ehk 198.23 eurot. Hageja toob hagi õigusliku põhjendusena välja, et lepingulise suhte olemusest ja VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal

2-23-6582 vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-i 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja hinnangul rikkus kostja kohustuse täitmata jätmisega poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS §-i 100 mõttes. Sama paragrahv loeb kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh täitmisega viivitamist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on üheks õiguskaitsevahendiks VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras. Lisaks toob hageja välja, et VÕS § 101 ja TsMS § 367 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni põhikohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. TsMS § 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lg 2 alusel liidetakse TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 19.05.2023 hagiavalduse täienduses on hageja täpsustanud, et kostja oli viivituses alates 10.12.2021 osamaksest, mitte alates 01.12.2021 (nagu 03.05.2023 hagiavalduses kirjas), millest tulenevalt on intress summalt 445.46 eurot perioodi 10.12.2021 – 10.04.2022 (122 päeva) eest intressimääraga 44.50% aastas kokku 67.10 eurot. Lisaks selgitas hageja 10.05.2023 kohtule esitatud täienduses, et 30.07.2021 sõlmitud lepingu nr xxxx kohaselt on intressimäär 44,50% aastas s.o 0,12% päevas, mis on võrdne viivisega vastavalt lepingu p-le 1.23 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele (Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud), viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seega on viivisemäär 44,50% aastas või 0,12% päevas. Krediidi kogukulu on 620.86 eurot eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamatult ja täies mahus ning krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste krediidilimiidi lepingu tingimustega. F osaühing toob kohtule 10.05.2023 esitatud vastuses välja, et on kontrollinud kostja sissetuleku suurust ja hinnanud kostja maksevõimet, mille alusel on esialgne võlausaldaja krediteerimisel lähtunud. Krediidiandja on põhistanud kostja krediidivõimelisuse hindamist järgmiselt: krediidiandja on lähtunud krediidiandja kehtivast sise-eeskirjast, mis omakorda põhineb Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktides ning Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise juhendis sätestatul. Krediidiandja sise-eeskiri on samuti Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud. Krediidiandja kogub krediidiotsuse tegemise tarbeks infot sisemistest (juhul, kui tegemist on krediidiandja olemasoleva kliendiga) ja välistest andmebaasidest ning muudest allikatest. Kliendi puhul on esmalt 26.07.2021

2-23-6582 tehtud päring krediidiandja poolt kasutuses olevasse Sally süsteemi, mis tuvastas, et eelnev krediidiajalugu krediidiandja juures puudub. Kasutades DataMe süsteemi on krediidiandja 26.07.2021 teinud kindlaks ja kontrollinud isiku nime ja perekonnanime, isikukoodi, residentsuse, isikut tõendava dokumendi kehtivuse, vanuse krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus ning sissetuleku suuruse. Välistest andmebaasidest on krediidiandja teinud automaatse päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse 26.07.2021, et tuvastada vasteid maksehäirete kohta või märkeid Ametlikest Teadaannetest. Kummagi päringu puhul vasteid ei leitud. Lisaks on 26.07.2021 krediidiandja sooritanud PEP (kliendi riikliku tausta väljaselgitamiseks) ja sanktsioonide päringu läbi DataMe keskkonna, kust samuti vasteid ei leitud. Samal kuupäeval on sissetuleku kontrollimiseks esitatud päring AS Pensionikeskusele, kasutades selleks taaskord DataMe süsteemi. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%. Kliendi puhul kohustused vastavat määra ei ületanud ning tema sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet tootetingimustes kehtestatule. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29.05.2023 ning kohustas kostja E. T.’i (isikukood xxxx) esitama kohtule oma seisukoht 14 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid saadetud 29.05.2023 e-posti aadressidele xxxx ja xxxx ja postida aadressile xxxx. E-posti aadressidelt kohtule kinnitust tulnud ei ole ning postida saadetud dokumendid tagastati kohtule teatega ei ela/asu aadressil. 06.07.2023 on saadetud menetlusdokumendid kostjale aadressile xxxx. Menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja vanaema I.-R. K., kes on Rahvastikuregistri andmetel kostja xxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Rahvastikuregistri andmetel on kostja E. T.’i lisa-aadressiks märgitud xxxx ning samal aadressil elab I.-R. K., kellele on menetlusdokumendid kättetoimetatud edasiandmiseks kostjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 11.07.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja vastavalt 04.05.2023 kohtunõudele 19.05.2023 ja 29.05.2023 esitatud hagiavalduse lisas ja vastuses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldatud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koguvõlgnevus summas 753.28 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 445.46 eurot, intress 67.10 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 210.72 eurot ja viivis 44,50% aastas alates 04.05.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, lisaks menetluskulud summas 665 eurot ja kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2-23-6582 Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites VÕS §-st 4034 tulenevaid kohustusi; − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt on 665 eurot, sealhulgas riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot (sh käibemaks, hageja on piiratud käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt ei ole hagejal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) arvestusega 100 eurot = 1 töötund, mis koosneb kohtumenetluse esindustasust (dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi). Hageja lepingulisel esindajal kulus 3,5 tundi ehk 350 eurot (arvutuskäik 3,5x100), millele lisandub käibemaks summas 70 eurot, kokku 420 eurot.

2-23-6582 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 245 eurot, mille palub hageja kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 420 eurot (sh käibemaks). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.