Piret Kulasalu (võlausaldaja) esitas 16. detsembril 2022 pankrotimenetluses nõudeavalduse koos tasaarvestuse avaldusega. Nõudeavaldusest nähtuvalt on võlausaldaja 4. oktoobril 2016 nõude loovutamise lepingu alusel omandanud ALION EST PL OÜ-lt (pankrotis) rahalise nõude võlgniku vastu 16 000 eurot koos õigusega nõuda viivist. Sama alusetu rikastumise nõude kohta on jõustunud Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-960, millega mõisteti võlgnikult Alioni kasuks välja alusetult saadud 90 464 eurot. Võlausaldajale loovutatud nõue oli Alioni haginõudest eelnevalt maha arvestatud. Võlausaldaja soovib tasaarvestada oma nõude võlgniku nõudega, mis tuleneb Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-9126. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
2.Pankrotihaldur esitas vastuväite Piret Kulasalu nõudele täies ulatuses (16 000 eurot). Vastuväite kohaselt on kohtud tsiviilasjas nr 2-16-9126 (võlgniku hagi võlausaldaja vastu õigusliku aluseta saadu ja viiviste väljamõistmiseks) võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tuvastanud siduvalt, et võlausaldajal puudub 4. oktoobri 2016 nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõue võlgniku vastu. Viidatud tsiviilasjas rahuldati võlgniku hagi ja jäeti võlausaldaja tasaarvestuse avaldus rahuldamata. Muu hulgas on võlausaldaja nimetatud kohtuasjas ise möönnud, et võlgnik andis Alionile laenu võlgniku märgitud ulatuses, mispärast on arusaamatu nõudeavalduses esitatud väide, et võlgniku kontole 3. veebruaril 2016 ja 2. märtsil 2016 tehtud ülekanded on alusetud. Võlausaldaja nõude aluseks ei ole Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-960, kuivõrd viidatud otsus on tehtud võlausaldajale loovutamata nõude kohta. Isegi kui võlausaldajale kuulub 4. oktoobri 2016 nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõue võlgniku vastu, on see nõue aegunud. Halduri hinnangul ei ole antud juhul täidetud PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud nõuete tasaarvestuse eeldus, sest võlgnik omandas nõude võlausaldaja vastu 29. novembri 2022 nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel ehk juba pankrotimenetluse ajal.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Tartu Maakohus kinnitas 23. mai 2023 määrusega võlausaldajate nimekirja järgmiselt:
1.rahuldamisjärk – pandiga tagatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 1) Jrk nr
Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood
Nõude suurus
AS SEB Pank1 (rg-kood 10004252)
Kokku:
Jaotis
37 909,44 €
100%
37 909,44 €
100%
AS SEB Pank nõue on loetud kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4 p 2), tegemist on tingimusliku nõudega, kuna ei ole teada 2. rahuldamisjärku ülemineva nõude suurus
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk nr
Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood
Eesti Vabariik1 (Maksu- ja Tolliameti kaudu, rg-kood 70000349)
1613,16 €
0,928%
Eesti Inkasso OÜ1 (rg-kood 12438291)
5658,53 €
3,256%
Aktsiaselts PlusPlus Capital1 (rg-kood 11919806)
12 287,52 €
7,070%
Nõude suurus
Jaotis
OK Incure OÜ1 (rg-kood 11542046)
17 719,21 €
10,195%
ALION EST PL OÜ (pankrotis)1 (rg-kood 11005331)
92 064,03 €
52,970%
Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva (isikukood XXXXXXXXXXXX)
36,00 €
0,021%
AS SEB Pank (rg-kood 10004252)
1369,70 €
0,788%
Bondora AS1 (rg-kood 11483929)
4722,51 €
2,717%
Aktiva Finance Group OÜ1 (rg-kood 10746479)
1435,22 €
0,826%
AS Aktiva Portfolio1 (rg-kood 16013522)
2491,71 €
1,434%
Introl Holding OÜ1 (rg-kood 14816490)
18 756,94 €
10,792%
OÜ GS Core1 (rg-kood 16183586)
7063,62 €
4,064%
Tenor OÜ1, 2 (rg-kood 12249503)
8585,25 €
4,940%
173 803,40 €
100%
Kokku:
võlausaldajate nõuded on täies ulatuses loetud kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4 p 1)
tegemist on solidaarkohustusega (solidaarvõlgnikud Peenmehaanika hooldustööd OÜ, rg-kood kanda. 10736423, ja Jaanek Kään (pankrotis), isikukood XXXXXXXXXXXX) Maakohus jättis osaliselt tunnustamata kohtutäitur Jane Rumjantseva nõude 264 eurot ja täielikult tunnustamata Piret Kulasalu nõude 16 000 eurot. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.
Maakohus leidis, et pankrotihalduri vastuväited Piret Kulasalu nõudele on põhjendatud. Võlausaldaja on esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks haldurile nõudeavalduse koos protsessuaalse tasaarvestusavaldusega, millest ei nähtu tema nõude ega tasaarvestatava nõude suurus, mistõttu ei saaks haldur (ega vaidluse korral kohus) tasaarvestuse eelduste täitmise korral lugeda tasaarvestuse poolte nõudeid kattuvas ulatuses lõppenuks ega lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamisel (kohus kinnitamisel) määrata võlausaldajate nõuete suurusi, rahuldamisjärke ja jaotisi. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja on 4. oktoobril 2016 loovutamise teel omandanud Alionilt rahalise nõude võlgniku vastu 16 000 eurot koos õigusega nõuda viivist.
28.oktoobri 2019 kohtuotsuse resolutsiooni punktist 1 nähtuvalt võttis kohus vastu Alioni haginõude osalise tagasivõtmise 16 000 eurot ja jättis selles ulatuses hagi läbi vaatamata. Seega on viidatud otsus tehtud võlausaldajale loovutamata nõude osas ning kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-960 võlausaldajale loovutatud nõude kohta õiguslikku hinnangut andnud. Tsiviilasjas nr 2-16-9126 tehtud Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 otsusest nähtub, et võlausaldaja esitas viidatud asjas tasaarvestuse avalduse, kus tasaarvestatavaks nõudeks oli
4.oktoobri 2016 nõude loovutamise lepingu alusel Alionilt omandatud nõue võlgniku vastu 16 000 eurot koos õigusega nõuda viivist ja muid seadusest tulenevaid kõrvalnõudeid. Võlausaldaja soovis tasaarvestuse tulemusena lugeda tasaarvestuse poolte kattuvad vastastikused nõuded 15 653,44 euro ulatuses lõppenuks. Nõude eseme alusena on toodud samad asjaolud ja õigussuhted, mis käesolevas menetluses; eeskätt, et Alioni kontolt võlgniku kontole 3. veebruaril 2016 ja 2. märtsil 2016 tehtud ülekannetel summas 106 464 eurot puudus õiguslik alus. Kohus on võlausaldaja tasaarvestuse avalduse sisuliselt lahendanud ning leidnud, et võlgniku (hageja) hagi tuleb rahuldada ja võlausaldaja (kostja) tasaarvestuse avaldus jätta
rahuldamata, sest võlausaldajal puudub tasaarvestuse tegemist võimaldav nõue. Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 on maakohtu 13. veebruari 2018 otsus muutmata ning on täiendatud maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et ka otsuse resolutsioonist nähtuks üheselt, et võlausaldaja tasaarvestusavaldus on jäetud rahuldamata. Viidatud kohtuotsused on jõustunud. TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Vastunõude olemasolu ja tasaarvestuse tunnustamata jätmine viidatud sätte järgi tähendab, et kostjal (võlausaldajal) puudub väidetav nõue hageja (võlgniku) vastu. Sätte eesmärk on piirata kostja võimalust saavutada oma nõude korduv läbivaatamine. Kuivõrd kohtulahendi õigusjõud laieneb tasaarvestuse vastuväitele ainult siis, kui kohus on selle sisuliselt lahendanud ning antud juhul on nimetatud tingimus täidetud, on põhjendatud halduri seisukoht, et kohus on varasemas menetluses tehtud otsusega võlausaldaja tasaarvestusavalduse siduvalt lahendanud. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud ei sõltu sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et võlausaldaja tasaarvestusavaldust ei ole siduvalt lahendatud, jääks võlausaldaja nõue antud juhul tunnustamata selle tõendamatuse tõttu, sest sõltumata teistes kohtumenetlustes tuvastatust peaks kohus käesolevas menetluses võlausaldaja nõude tunnustamiseks hindama kõiki asjas esitatud tõendeid, kuid võlausaldaja ei ole nõudeavalduses ega selle täpsustuses toonud konkreetselt välja tema nõude põhjendatust kinnitavaid tõendeid. Kohtul ei ole kohustust otsida ise teistest kohtutoimikutest võlausaldaja nõudeavalduses toodud väidete tõendamiseks temale sobivaid asjaolusid ja tõendeid.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Piret Kulasalu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti Piret Kulasalu nõue tunnustamata.
5.juunil 2016 hagi vastuse kaudu võlgniku nõudega tehtud tasaarvestus (tsiviilasjas nr 2-16-9126) on Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 otsuse (tsiviilasi nr 2-18-960) valguses korrektne ja põhjendatud. Sellisel juhul on Piret Kulasalu rahaline nõue võlgniku vastu tasaarvestuse kaudu täidetud ja Piret Kulasalul ei ole võlgniku vastu enam rahalist nõuet. Seda asjaolu peaks pankrotihaldur või kohus tuvastama/kinnitama või lahendis väljendama. Sellisel juhul ei ole halduril ka enam nõuet Piret Kulasalu vastu ja vastupidi, Piret Kulasalul ei oleks enam nõuet võlgniku vastu. Alternatiivselt on P. Kulasalu seisukohal, et juhul, kui lähtuda Tartu Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas 2-16-9126, on Piret Kulasalu teinud võlgniku pankrotimenetluses 16. detsembri 2022 nõudeavalduse kaudu uue nõuete tasaarvestuse. PankrS § 99 tähenduses saab tasaarvestus oma õigusliku jõu aga vaid juhul, kui tema rahalist nõuet tunnustatakse (ehk nõue kaitstakse). Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 jõustunud otsus on kõige tõsikindlamaks tõendiks selle kohta, et ka Piret Kulasalule loovutatud alusetust rikastumisest tulenev nõue on tõendatud ja tunnustatav. Summa 90 464 eurot ja 16 000 eurot (loovutatud võlausaldajale) on alusetu rikastumise kontekstis tekkinud võlgniku ühe ja sama tegevuse tulemusena – sama selgitusega tehtud rahaülekannetest Alion EST PL OÜ-st võlgnikule (99 700 eurot ja 6764 eurot). Võlausaldaja on esitanud pankrotihaldurile kõik tsiviilasjas 2-18-960 kogutud tõendid, mille kaudu tuvastati sama alusetu rikastumise nõue. Seega ei pidanud Piret Kulasalu esitama muid
tõendeid kui pangaülekannete maksekorraldused ja maakohtu lahendi, mis luges (vastu)tõendite puudumisel need ülekanded alusetuks.
5.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu. Piret Kulasalu nõude puudumine on Piret Kulasalu ja võlgniku vahelises suhtes siduvalt tuvastatud. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 rahuldas kohus võlgniku hagi Piret Kulasalu vastu. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas otsuse resolutsiooni alljärgneva lausega: „Jätta Piret Kulasalu tasaarvestusavaldus rahuldamata“. Piret Kulasalul puudub õigus nõuda, et mingis järgnevas kohtumenetluses annaks kohus uue (teistsuguse) hinnangu tema väidetavale nõudele. Isegi siis, kui Piret Kulasalule nõue kuuluks, on see tõendamata ja aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlausaldaja Piret Kulasalu kanda. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud põhjendatult P. Kulasalu (edaspidi võlausaldaja) nõude tunnustamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel oma määruses maakohtu määruse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus märgib võlausaldaja määruskaebuse väidete kohta järgmist.
7.1.Võlausaldaja esmase väite järgi on pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus selge, sellest nähtub, et võlausaldaja teostas kehtivalt tasaarvestuse tsiviilasjas nr 2-16-9126 ja tasaarvestus on teostatud korrektselt. Tasaarvestuseks kasutas võlausaldaja 16 000 euro suurust nõuet, mille ta sai loovutuse teel Alion EST PL OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklaselt. Võlausaldaja on seisukohal, et nõue on selge ja tõendatud tsiviilasja nr 2-18-960 otsusega, millega rahuldati Alion EST PL OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Lembit Krindali vastu alusetult saadu tagastamiseks summas 90 464 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et tasaarvestus on kehtivalt teostatud. Võlausaldaja tugineb tasaarvestuse teostamise tõendamisel tsiviilasjas nr 2-16-9126 jõustunud kohtuotsuse resolutsioonile, millega jäeti võlausaldaja tasaarvestusavaldus rahuldamata. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et võlausaldaja tasaarvestusavaldus lahendati eelnevas menetluses sisuliselt ja seega omandas tsiviilasjas nr 2-16-9126 võlausaldaja tasaarvestusvastuväite rahuldamata jätmine kohtulahendi jõustumisega materiaalse õigusjõu. Vastunõude olemasolu ja tasaarvestuse tunnustamata jätmine tähendab TsMS § 457 lg 2 järgi, et kostjal (tasaarvestuse avalduse teinud poolel) puudub väidetav nõue hageja vastu. Eelkõige tähendab see seda, et hilisemas menetluses, mis puudutab sama õigusküsimust, peavad pooled ja kohus kinni pidama varasemast kohtulahendist. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldaja ei teostanud tasaarvestust tsiviilasjas nr 2-16-9126.
7.2.Võlausaldaja alternatiivse seisukoha järgi tegi võlausaldaja L. Krindali pankrotimenetluses
16.detsembril 2022 nõudeavalduse kaudu uue nõuete tasaarvestuse. PankrS § 99 tähenduses saab tasaarvestus oma õigusliku jõu aga vaid juhul, kui tema rahalist nõuet tunnustatakse (ehk nõue kaitstakse).
Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja ei saanud kehtivalt teha korduvat tasaarvestust sama nõudega sama isiku vastu. Jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-16-9126 tuvastati, et võlausaldajal puudub tasaarvestuseks kasutatav nõue. Maakohus viitas õigesti TsMS § 457 lg-le 2, mis sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Tasaarvestuse kohta tehtud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-16-9126 välistab võimaluse, et sama vaidluse eseme üle tekib uus õigusvaidlus, mis teistkordsel läbivaatamisel lahendatakse teisiti ja seda sõltumata sellest, kas lahend on sisuliselt õige või mitte. Võimalus, et õigusjõu saab kehtiva materiaalõigusega vastuolus olev otsus, on eelistatav sellele, kui kohtulahendil õigusjõud üldse puuduks. Jõustunud kohtulahendi siduvust tunnustamata ei ole võimalik tagada õigusrahu (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II, Tallinn 2018, koost. V. Kõve jt, § 475 komm 3.1.2).
7.3.Õige on maakohtu seisukoht, et ka juhul kui teistkordne tasaarvestus oleks lubatav (näiteks kui eelnevas menetluses ei oleks tasaarvestuse osas sisulist lahendit tehtud), siis ei saa nõuet tunnustada, kuna see ei ole selge ega tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja esitas pankrotihaldurile tähtaegselt järgmised dokumendid: 1) nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse; 2) nõude loovutamise lepingu; 3) nõude loovutamise teatise; 4) volikirja. Pankrotihaldur teatas pärast avalduse saamist võlausaldajale, et esitatud nõudeavaldus on puudustega, nõudeavalduses esitatud nõue on ebaselge ja puuduvad dokumendid (tõendeid) nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Võlausaldaja täiendas seejärel nõudeavaldust ja märkis, et nõuet tõendavad dokumendid on kättesaadavad veebikaustast: https://drive.google.com/drive/folders/1RD3zSPfEIFzaPZQg9wNc-G2aDTEMJJ0?usp=sharing. Selgituste kohaselt olid veebikaustas asuvad tõendid aluseks Alion Est PL OÜ (pankrotis) halduri hagile tsiviilasjas nr 2-18-960 ja tõid endaga kaasa Alion Est PL OÜ (pankrotis) haldurile soodsa kohtulahendi. Võlausaldaja märkis, et tegemist on sisult sama (alusetust rikastumisest) nõudega, siis piisab nendest tõenditest ka Piret Kulasalu nõude tõendamiseks. Võlausaldaja tugines nõude põhjendamisel üksnes tsiviilasjas nr 2-18-960 materjalidele, st materjalidele, milles võlausaldaja 16 000 euro suurust nõuet ei hinnatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades võlausaldaja esitatud väiteid ja tema esitatud materjale ning halduri vastuväiteid, puudub alus jõuda maakohtust erinevale seisukohale.
7.4.Kuna ringkonnakohus jätab võlausaldaja määruskaebuse rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.