2-22-11353 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus M A vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja A L (e-post xxx) Puudutatud isik: M A (isikukood xxx, elukoht xxx) 30.05.2023
Kohtuistung
Avaldaja lepinguline esindaja A L Puudutatud isik M A
Kohtuistungil osalenud isikud Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal avaldus vastu kahju ja viivise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult M A avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks kahju 961.11 eurot ja 04.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,69 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 05.08.2022 kuni põhiõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Välja mõista puudutatud isikult M A avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhjendatud menetluskulud summas 624,66 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul M Al tasuda avaldajale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja asjaolud
1.Kohtule esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahju summas 961,11 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 04.08.2022 summas 1,69 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 05.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Jätta avaldaja menetluskulu puudutatud isiku kanda ja mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx, kindlustusvõtjaks on V B ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 08.03.2022 sai avaldaja kodulehe vahendusel kahjuteate, mille kohaselt toimus 07.03.2022 kindlustatud korteris veekahju. Kindlustusvõtja selgituse kohaselt avastas ta töölt koju tulles, et laest tilgub põrandale vett. Pindi Kinnisvara OÜ vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr X, kus lekkis nõudepesumasina veeühendus. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr Q üle 16.03.2022 ning koostas vara ülevaatuse akti ja kahjustada saanud ruumide skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr Q saanud kahjustada köögi lagi.
3.Korteri nr Q remondiks tegi hinnapakkumise V OÜ summas 1061,11 eurot. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. V OÜ parandas korteri Q kahjustused ning esitas avaldajale korteri remondiarve summas 961,11 eurot. Remondiarve oli hinnapakkumisest 100 euro võrra väiksem, sest omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 961,11 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi Xxx omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.07.2022 puudutatud isikutele kohtuvälise kahjunõude hüvitada hiljemalt 27.07.2022. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
4.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud
juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
5.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri Xxx omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
6.Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud Xxx korterist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
7.Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr Q on saanud 08.03.2022 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada sai köögi lagi. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema
lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 32-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
8.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr Q siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri Q parandamiseks tegi hinnapakkumise V OÜ summas 1061,11 eurot. Avaldaja hüvitas korteri Q remondimaksumuse (kahju) summas 961,11 eurot (lisa 8). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
8.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 961,11 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 13.07.2022 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 27.07.2022. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 28.07.2022.
10.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 10) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 27.07.2022. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 28.07.2022. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%. Viivised avalduse esitamise seisuga 04.08.2022 (periood 28.07.2022 – 04.08.2022) on 1,69 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/). Puudutatud isiku vastuväited
11.Puudutatud isik on esitanud oma seisukoha. Seisukoha kohaselt nõudepesumasina ühendustorus tekkis leke, nõudepesumasina ühendas Kodumasina nõudepesumasina hooldustehnik. Garantii oli endiselt kehtiv ning Kaupmees on kohustatud hoolitsema lepingu ja garantii järgi. Saades teada üleujutusest, tegutses puudutatud isik kohe, et kahjustatud naabrite huvides kahju minimeerida. Puudutatud isiku abikaasa G A oli veeõnnetuse ajal korteriühistu omanikuna Kodukindlustus Swedbankis kindlustatud. G A tellis 08.10.2021 nõudepesumasina xxx AEG koos sisselasketoru ühendamisega (kohaletoimetamine, ühendamine ja vana mööbli eemaldamine). 07.03.2022 lekkis nõudepesumasina ühendus veetoruga, mille tagajärjel tekkis all asuvas korteris üleujutus. Puudutatud isiku korteris üleujutust ei olnud. Pärast naabrite teadet 07.03.2022 kell 20.00 lülitati kohe veevarustus välja ja teavitati 08.03.2022 veekahjustusest Pindi Kinnisvara ja telliti santehnik, kes ühendas nõudepesumasina uuesti. Tasusime sanitaartehniku teenuse eest.
12.Puudutatud isik leiab, et on ebaõiglane maksta kahjutasu, intressid ja kohtumenetluse kulud. P OÜ ja A Li kahjunõuded tekkisid ootamatult. 08.03.2022 ei näinud sanitaartehnik mingit viga, P OÜ ei pidanud mingeid kohtuväliseid läbirääkimisi, et vastutuskindlustusega kahju üle arutleda ning seadis regressinõuetega ebamõistlikke tähtaegu. A L ei taganud 13.07.2022 kuupäevaga kirja kättetoimetamist. Alles 20.02.2023 sai puudutatud isik kirja ja dokumendid kohtust kätte. Psühholoogiliselt ja juriidiliselt ei olnud võimalik end hüvitusnõuete vastu kaitsta. 16.04.2022 suri minu abikaasa G A, pärimisdokumendid sai puudutatud isik alles 14.07.2022, kuid mul ei olnud sel ajal volitusi kindlustusega läbirääkimisteks. Puudutatud isik vaidlustab P OÜ praktikat kui ebamoraalset. Kohtumääruse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
14.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus võttis avalduse 16.08.2022 määrusega menetlusse.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: o Xxx korterelamu korteris toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr Q; o korter Xxx oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud PZU ehk AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr xxx; o avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 961.11 eurot; o puudutatud isik on korteriomandi Xxx (registriosa nr xxx) omanik; o vee lekke korteris põhjustas nõudepesumasina purunenud veeühenduskoht; o 13.07.2022 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude summas 961.11 eurot.
17.Pooled ei vaidle kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle, puudutatud isik ei nõustu viivise nõudega, kuivõrd teda ei teavitatud nõuetekohaselt kahju hüvitamise kohustusest.
18.Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab
omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
19.Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 15): o teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); o teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); o kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); o kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); o rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.
21.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
22.Avalaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.
23.Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt sai avaldaja 08.03.2022 kahjuteate, mille kohaselt toimus 07.03.2022 korteris xxx veekahju, mis sai alguse korterist nr X. Kahjujuhtumi asjaolude üle vaidlus puudub.
24.Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kahju suurust ei ole puudutatud isik vaidlustanud (30.05.2023 kohtuistungi protokoll 00:04:24). Tööd teostati kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt V OÜ poolt.
25.Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras.
26.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos
põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr Q tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 28.07.2022, kuivõrd 13.07.2022 esitatud kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 27.07.2022. Puudutatud isiku seisukoht, et ta sai nõude alles 20.02.2023 kohtust teada, ei ole põhjendatud. Puudutatud isikul oli teada kahjujuhtumi toimumise aeg. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 04.08.2022 seisuga on 1,69 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 05.08.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vastuväited avaldaja pahatahtlikkusest põhjendatud. Kohus on teinud päringu rahvastikuregistrisse, millest nähtuvalt on puudutatud isiku aadressiks märgitud xxx alates 11.11.1992. Kahju hüvitamise nõudest nähtuvalt on avaldaja kasutanud nimetatud aadressi. Kohus märgib, et kolmandatele isikutule on ootuspärane arvestada, et isik ka sellel aadressil on kättesaadav, mida registris kajastatakse. Samuti on see aadressiks puudutatud isiku viimase deklaratsiooni järgi 2022 aastal. Seega on avaldaja ka õiguspäraselt edastatud teate kahju hüvitamiseks nimetatud aadressil. Ka kohus üritas menetlusdokumente edastada eelkõige registri järgsel aadressil xxx. Samuti üritas registrijärgsel aadressil dokumente edastada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp. Politsei- ja Piirivalveameti kirjast 25.11.2022 nr 2.1-3/40148-2, nähtuvalt on puudutatud isik seisuga 23.11.2021 oma elukohaks nimetanud ka aadressi xxx, mis ei ole rahvastikuregistrist nähtav. Õige on puudutatud isiku seisukoht, et ta võib omada mitut elukohta (30.05.2023 kohtuistungi protokoll 00:15:01), kuid arvestada tuleb, et rahvastikuregistris avaldatud elukoht on nö nähtav teistele isikutele, kuhu vajadusel teavet edastada. Menetluskulud
27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja palub jätta oma menetluskulud puudutatud isiku kanda.
28.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avaldaja nõude, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
32.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud riigilõiv 50 eurot, kohtutäituri tasu 48 eurot ja õigusabikulud summas 752 eurot (6 tunni 16 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot).
33.Puudutatud isik vaidleb avaldaja menetluskulude vastu. Lepinguline esindaja ei ole avaldaja sisemine jurist ega ole esitanud kohtule lepingut avaldajaga tema kui ettevõtte juristi kohustuste kohta. Kohtumenetluse algatamine ja kohtukulude kandmine ei olnud vajalik kindlustusseltsi huvide esindamiseks. Avaldaja peab maksma ise oma esindaja teenuste eest. Puudutatud isik palub, et kõik kulud mõistetaks välja esindajalt.
34.Lepinguline esindaja on osutanud avaldajale õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Avaldajat esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja asjaolu, et avaldaja esindajaks on kindlustusvaldkonnaga igapäevaselt tegelev jurist, peab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.
35.Edasi kontrollib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 04.08.2022 avalduse koostamise ja kohtule esitamine (2 tundi); o 16.08.2022 kohtumäärusega tutvumine (4 minutit); o 12.10.2022 kohtunõudega tutvumine (2 minutit); o API elukohakontrolli taotluse koostamine PPA-le (10 minutit); o 31.10.2022 vastuse koostamine kohtule (2 minutit); o PPA 20.11.202 vastusega tutvumine (2 minutit); o 28.11.2022 dokumentide vastuvõtmine ning viimine kohtutäituri büroosse (30 minutit); o PPA 29.11.2022 vastusega tutvumine (2 minutit); o 06.01.2023 menetlusdokumentide kättetoimetamise aruandega tutvumine ja edastamine kohtule, suhtlus kohtutäituriga (15 minutit); o kohtu 14.02.2023 kirjaga tutvumine (2 minutit); o API 13.03.2023 vastuse ning selle lisadega tutvumine (40 minutit); o avaldaja 14.03.2023 seisukoha koostamine (30 minutit); o API 17.03.2023 taotlusega tutvumine (2 minutit); o API 17.05.2023 kompromiss-pakkumisega tutvumine (4 minutit); o 23.05.2023 kohtunõudele vastuse koostamine (10 minutit); o API 25.05.2023 kompromiss-pakkumisega tutvumine (4 minutit); o 26.05.2023 kohtunõudele vastuse koostamine (2 minutit); o 30.05.2023 kohtuistungiks valmistumine (30 minutit); o menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit); o avaldaja esindamine 30.05.2023 kohtuistungil (45 minutit).
36.Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega (sh menetlusdokumentide sisuga), leiab, et avaldaja ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, avalduse koostamine ja kohtule esitamine on võtnud aega 2 tundi. Arvestades avalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle koostamine ei saanud avaldaja esindajal aega võtta rohkem kui 1 tund.
37.Ülejäänud osas peab kohus avaldaja esindaja ajakulu põhjendatuks. Tehtud toimingud on avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Kõigi toimingute tegemine on kontrollitav ka tsiviilasja toimikust ja neile kulunud aeg ei ole ülepaisutatud.
38.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib kohus järgmist. Avaldaja on esitanud kohtule nõuetekohase volikirja, mille kohaselt on avaldajat õigustatud esindama ettevõte P OÜ ja A L. Avaldajat ei pea menetluses esindama tema ettevõttes töötav jurist. Ühtlasi puudub seaduslik alus, millega saaks kohtumenetluses mõista avaldaja menetluskulusid välja tema lepinguliselt esindajalt. Puudutatud isiku vastuväited avaldaja menetluskuludele on ebaselged ja seosetud.
39.Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 5 tundi 16 minutit (1 tund + 4 minutit + 2 minutit + 10 minutit + 2 minutit + 2 minutit + 30 minutit + 2 minutit + 15 minutit + 2 minutit + 40 minutit + 30 minutit + 2 minutit + 4 minutit + 10 minutit + 4 minutit + 2 minutit + 30 minutit + 20 minutit + 45 minutit). Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on avaldaja õigusabikulu kokku 526,66 eurot (5 tundi 16 minutit × 100 eurot).
40.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka kohtutäituri menetlusdokumentide kättetoimetamise teenustasu 48 eurot. TsMS § 144 lg 51 kohaselt on mh kohtukuluks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kuivõrd kohus palus avaldajal proovida puudutatud isikule dokumendid kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, siis tegemist on põhjendatud kuluga.
41.Lisaks eeltoodule taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu 50 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.
42.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 624,66 eurot (526,66 + 48 + 50), mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
43.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
44.Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema endi kanda, ei analüüsi kohus nende põhjendatust. (allkirjastatud digitaalselt)
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.