2-23-2568/20 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Avaldaja esitas 15.02.2023 nõuetekohase avalduse. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks on jõustunud Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX , millega rahuldati osaliselt võlausaldaja hagi ning mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja laenude põhiosa kokku summas 292 121,99 EUR, tasumata intressid kokku summas 107 983,02 EUR ning menetluskulud summas 5 985,94 EUR-i. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018.a. otsusega mõisteti võlgnikult täiendavalt välja võlausaldaja kasuks menetluskuludena 1 000,00 EUR. Võlgniku suhtes algatatud täiteasjas nr XXX on õnnestunud võlausaldaja nõuet rahuldada 24 450,66 EUR ulatuses, seega 08.02.2023.a. seisuga on võlgniku kohustus võlausaldaja ees kokku 381 920,29 EUR-i. Täituri hinnangul pole täitemenetluse raames võimalik võlausaldaja nõuet suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja nõuded võlgniku vastu muutusid sissenõutavaks seisuga 07.11.2018.a, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX . Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on õnnestunud perioodil 21.05.2019 - 31.01.2023 võlausaldaja nõuet rahuldada 24 450,66 EUR ulatuses. Seisuga 31.01.2023 on täitur kirjalikult kinnitanud, et muud väärtust omavat vara võlgnikul ei ole, mille arvelt võlausaldaja ülejäänud nõuet summas 381 920,29 EUR (406 370,95 EUR - 24 450,66 EUR) rahuldada. Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku nimel käesoleva pankrotiavalduse esitamise seisuga ainult üks kinnistu asukohaga XXX asukohaga XXX, katastritunnus XXX, reg osa nr. XXX. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 300 000 EUR S. OÜ kasuks, kes on sissenõudja A. P. a suhtes algatatud täiteasjas nr XXX . Kohtutäitur võõrandas kinnistu 20.01.2023 toimunud enampakkumisel hinnaga 181 000 EUR. Kinnistusraamatu omanikukande muudatus on endiselt tegemata, kuna ostja on taotlenud ostuhinna tasumise tähtaja pikendamist kuni 21.02.2023, mille kohtutäitur seisuga 27.01.2023 rahuldas. Ostuhinna tasumise korral rahuldatakse selle arvelt S. OÜ nõue. Äriregistri teabesüsteemis avaldatud andmete (seisuga 01.02.2023.a.) kohaselt on

7.13.03.2023 esitas võlgnik vastuväite maksejõuetusavaldusele. Esiteks leidis võlgnik, et võlausaldaja on juba varasemalt sama võlgniku vastu samadel alustel maksejõuetusavalduse esitanud ning kohus on pankrotiavalduse rahuldamata jätnud. 31.12.2018.a esitas võlausaldaja Tartu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks, kus võlausaldaja nõude aluseks oli sama kohtulahend (Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX .a otsus tsiviilasjas nr XXX ), mis on ka käesoleva maksejõuetusavalduse aluseks. Tartu Maakohus jättis võlgniku avalduse XX.XX.XXXX .a määrusega nr XXX rahuldamata muuhulgas põhjusel, et avaldaja nõue oli ebaselge. Samale seisukohale jäi ka Tartu Ringkonnakohus XX.XX.XXXX.a määruses. Samuti kohtud tuvastasid, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX.a kohtumäärus tsiviilasjas nr XXX jõustus XX.XX.XXXX.a). Eeltoodust tulenevalt on samade poolte vahel sama eseme üle jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. Seetõttu vaatamata maksejõuetusavalduse sisulistele argumentidele tuleb maksejõuetusavaldus ainuüksi menetluslikel põhjustel läbi vaatamata jätta. Teiseks on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja nõue on alusetu ja ebaselge, kuivõrd käesoleval hetkel on poolte vahel maksejõuetusavalduse aluseks oleva nõude üle pooleli sisuline vaidlus (ts.asi XXX ), st pole selge, kas võlausaldajal on võlgniku vastu nõue või mitte. Ajutise halduri nimetamisel lahendaks maakohus käesolevas asjas tsiviilasja nr XXX sisuliselt ära, sest kohus peaks asuma seisukohale, et võlgniku tasaarvestus on alusetu. Seega Tallinna Ringkonnakohtul ei oleks tsiviilasjas nr XXX enam mitte midagi lahendada. Arusaadavalt pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole ega saagi olla teiste kohtute poolt pooleli olevate hagimenetluste lahedamine. Kolmandaks on võlgnik seisukohal, et ta ei ole maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue 381 920,29 EUR. Samas võlgnikul on varaks nõudeõigus summas 755 000 EUR – vara katab ca 200% võlausaldaja nõude.

Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi 1-19-7473 sh A. P. a süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi. Vara Kokkuvõtvalt on usaldusisik tuvastanud võlgniku vara alljärgnevalt: − igakuine sissetulek 850,80 eurot sh juhatuse liikme tasu OÜ-lt A. V. vastavalt võlgniku poolt avaldatud andmetele brutosummas 800 eurot, ehk netosummas 770,80 eurot ja peretoetus 80 eurot. − kontodel olev raha summas 61,02 eurot; − väärtpaberid (nt osad, aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) summas 5845,00 eurot sh U. V. OÜ (rg-kood XXX , pankrotis) osa väärtusega 0 eurot, AS W. G. (rg-kood XXX ) aktsiad väärtusega 0 eurot ja V. K. OÜ osa väärtusega 5845 eurot. − nõuded võlausaldajate vastu, sh kõrvalnõuded summas 43 000 eurot ehk nõue TMS § 100 lg 4 viimase lause alusel F. A. OÜ (rg-kood XXX ) vastu. Võlgniku esindaja 24.04.2023 kell 17:01 e-kirjast nähtuvalt ei vaidle võlgnik vastu usaldusisiku poolt vara nimekirjas kajastatud sissetuleku suurusele, kontodel olevate rahaliste vahendite suurusele ning väärtpaberite väärtusele. Võlgnik vaidleb aga vastu vara nimekirjas kajastatud F. A. OÜ kohustuste suurusele ning lisaks leiab, et vara nimekirjas tuleb kajastada võlgniku väidetav nõue AS Go Group vastu. F. A. OÜ kohustus. Võlgnik leiab, et võlgniku nõue F. A. OÜ vastu tuleb vara nimekirjas kajastada summas 525 000 eurot, sest AS G. 13.04.2023 vastusest nähtuvalt AS G. on olnud nõus selle nõude hinnavahemikuga 500 000 – 550 000 eurot ära ostma. Usaldusisiku hinnangul, ei nähtu võlgniku poolt esitatud AS G. vastuses ühtegi konkreetset siduvat pakkumist võlgniku nõude omandamisele. Vastuse kohaselt AS G. on siiani nõude omandamisest huvitatud, kuid seda vaid meile sobiva hinnaga ja aktsepteeritavatel tingimustel. Milline on AS-le G. sobiv hind ja tingimused vastusest ei nähtu. Usaldusisiku poolt tuvastatud asjaoludel võlgniku suhtes täiteasjas nr XXX läbiviidava täitemenetluses toimunud kinnisasja XXX (registriosa numbriga XXX) enampakkumisel tegi F. A. OÜ parima pakkumise summas 831 900 eurot, kuid jättis ostuhinna tasumata, mistõttu kuulutati enampakkumine nurjunuks. Kordusenampakkumisel müüdi kinnisasi hinnaga 76 900 eurot. A. P. nõuab F. A. OÜ TMS § 100 lg 4 viimase lause alusel F. A. OÜ pakutud hinna ning kordusenampakkumisel pakutud hinna vahet. Usaldusisiku hinnangul võlgniku TMS § 100 lg 4 viimasest lausest tulenev nõue on olemuslikult kahju nõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TMS § 100 lg 4 viimase lause alusel enampakkumise nurjumist põhjustanud isikult nõutav summa ei saa seetõttu olla suurem, kui enampakkumise nurjumisega võlgnikule põhjustatud kahju suurus. Võlgniku kahju suurus on omakorda piiratud asja turuväärtuse ja õnnestunud enampakkumise müügihinna vahega. TMS § 100 lg 4 viimase lause alusel nõude esitamine ei saa tuua kaasa võlgniku rikastumist enampakkumise nurjumist põhjustanud isiku arvelt. Usaldusisiku hinnangul on kinnisasja XXX turuväärtuseks ca 100 000 – 120 000 eurot. Usaldusisik võtab seejuures arvesse, et mitmed kinnisasja XXX suhtes kohtutäituri korraldatud enampakkumised, sh alghinnaga 81 000 nurjusid huviliste puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt hindab usaldusisik võlgniku kõnealuse nõude suuruseks 43 000 eurot.

Kohtule 15.06.23. esitatud dokumendist nähtub, et võlgnik on 04.06.23. loovutanud nõudeõiguse OÜle G. I. , loovutuse tingimusi ei ole kohtule teatatud. Väidetav nõue AS Go Group vastu. Võlgniku hinnangul tuleb vara nimekirjas kajastada ka tema nõue AS Go Group vastu summas 500 000 eurot. Usaldusisiku hinnangul on väidetav nõue sedavõrd vaieldav ja ebaselge, et selle võlgniku varana kajastamine moonutaks võlgniku tegelikku varalise seisu. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas XXX A. P. a hagi AS Go Group vastu (vt lisa 6). Kuigi hagejad esitasid XX.XX.XXXX otsusele apellatsioonkaebuse ning XX.XX.XXXX otsus ei ole jõustunud, ei muuda apellatsioonkaebuse esitamine iseenesest võlgniku nõuet selgemaks ja/või vähemal määral vaieldavaks. Riigikohus on 10.04.2007 lahendis nr 3-2-1-32-07 selgitanud (vt p 11), et üksnes sellest, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi on võetud menetlusse, ei saa teha järeldust nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse kohta. Kohustused Kokkuvõtvalt on usaldusisik tuvastanud võlgniku kohustused alljärgnevalt: − eluasemelaen kogusummas 89 431,69 eurot; − AS Go Group Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusest (jõustus XX.XX.XXXX) tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue summas 381 920,29 eurot; − kohtutäitur Rita Lohu kohtutäituri tasu nõue täiteasjas nr XXX summas 54 eurot; − maamaksu nõue summas 78,25 eurot; − tulevikus tasumisele kuuluv riigilõiv kohtuasjade toimingutelt summas 490 eurot; − U. V. OÜ (pankrotis) nõue summas 1 762 272,48 eurot; − Osaühing M. L. L. (pankrotis) nõue summas 162 400,00 eurot. Usaldusisik on võlanimekirjas märkinud nõuded, mida võlgnik ei tunnista. Nendeks on U. V. OÜ (pankrotis), Osaühing M. L. L. (pankrotis) ja AS Go Group nõuded kogusummas 2 306 592,77 eurot. Võlgniku esindaja 24.04.2023 kell 17:01 e-kirjast nähtuvalt leiab võlgnik, et U. V. OÜ (pankrotis) ja Osaühingu M. L. L. (pankrotis) nõuded ei tule võlanimekirjas võlgniku kohustusena arvestada. Usaldusisik võlgniku seisukohaga ei nõustu. Usaldusisikul tuleb kasutada võlanimekirja vormistamiseks selleks ettenähtud vormi. Vormi kohaselt tuleb nõuded, mida võlgnik ei tunnista eraldi märkida. Usaldusisik on vormi vastavalt ka täitnud. Maksejõuetus Täitemenetlus täiteasjas nr XXX võlausaldaja AS Go Group Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusest tsiviilasjas nr XXX tuleneva nõude sundtäitmiseks on alustatud XX.XX.XXXX. Täiemenetlus on käesoleva aruande koostamise ajaks kestnud juba 3 aastat ja 11 kuud. Selle aja jooksul õnnestus kohtutäituril sissenõudja nõue rahuldada vaid 24 450,66 euro ulatuses, mis moodustab 6% täitmisele esitatud nõudest. Kuigi võlgnik väidab, et ta on võlausaldaja nõude oma nõudega tasaarvestanud, ei ole ta suutnud võlausaldaja nõude aluseks oleva täitedokumendi sundtäidetavust kõrvaldada ega ka saavutada sundtäitmise peatamist. Võlgniku suhtes on sundtäitmisele kuuluv täitedokument ning selle alusel pea 4 aastat läbiviidavas täitemenetluses ei õnnestunud võlausaldaja nõue märkimisväärses ulatuses rahuldada. Võlgniku realiseeritavast varast on positiivse väärtusega vaid V. K. OÜ osa. Usaldusisik hindas osaluse väärtuseks 5845 eurot lähtuvalt osaühingu viimases kättesaadavas bilansis kajastatud netovara väärtusest.

Võlgniku sissetulekust ei ole võlausaldaja nõude rahuldamine võimalik. Võlgniku sissetulek ei ületa seadusjärgset mittearestitavat miinimumi. Võlgnikul võib TMS § 100 lg 4 viimase lause alusel olla nõue F. A. OÜ vastu. Usaldusisik hindab nõude suuruseks ca 43 000 eurot. Võlgnik väidab, et tal on nõudele ostja (AS G. ), kes on valmis nõuet omandada ca 525 000 euro eest. Juhul, kui võlgnikul oleks tegelikult nõudele ostja olemas, siis oleks võlgnik saanud pankroti vältimiseks nõue võõrandada ja võlausaldaja nõue rahuldada. Võlgnik ei ole seda teinud ning AS G. vastuses toodud ebamäärane kinnitus ei tõenda nõude võõrandamise võimalikkust ega nõude väärtust. Käesolevalt nimetatud nõude on väidetavalt loovutatud, seega ei saa seda nõuet käsitleda positiivse varana isegi usaldusisiku poolt nimetatud väärtuses. Võlgnik väidab lisaks, et võlausaldaja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Sellises olukorras oleks võlgniku kohaseks õiguskaitsevahendiks võlausaldaja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõude aluseks oleva täitedokumendi sundtäidetavust kõrvaldanud ega selleks ka kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud. Hetke olukorras on võlausaldajal täitedokumendist tulenev nõue, mis on sundtäidetav ja mille täitmiseks viiakse võlgniku vara suhtes läbi täitemenetlus. Võlgnikul on ka muid vaieldamatuid kohustusi, mille nõuetekohaseks teenindamiseks ei ole võlgnik võimeline. Võlgnikul on Swedbank AS-lt võetud eluasemelaen. Swedbank AS vastusest nähtuvalt on võlgnik laenu teenindamisega viivituses: võlgnikul on intressi võlgnevus ja põhiosa viivise võlgnevus. Võlgniku vastuse kohaselt tasub laenumakseid A. V. OÜ ja tasumisega tagasinõuet A. P. a vastu ei ole tekkinud ega teki. Lepingu järgne kohustus lasub siiski võlgnikul ning Swedbank AS-i vastusest nähtuvalt on ta kohustuse täitmisega viivituses. Võlgnikul on ka kohtutäituri Rita Lohu menetluses olev täiteasi XXX , mis on algatatud XX.XX.XXXX ning käesoleva ajani lõpetamata. Sissenõudmisel on täitemenetluse kulud summas 54 eurot. Eeltoodust nähtuvalt esineb võlgnikul raskusi jooksvate suhteliselt väiksete kohustuste täitmisel. Eeltoodule lisaks on võlgniku vastu esitanud hagi U. V. OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael. Hagi on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr XXX. Võlgniku vastu esitatud nõude suuruseks on 1 762 272,48 eurot. Tegemist on solidaarkohustusega. Solidaarvõlgnikeks on tsiviilasjas nr XXX esitatud hagiavalduse kohaselt erinevas ulatuses T. AS (registrikood XXX), O. K. (isikukood XXX), J. U. (isikukood XXX), OÜ P. F. (registrikood XXX), OÜ S. R. P. (registrikood XXX), C. R.G. OÜ (registrikood XXX), AS W. G. (registrikood XXX ). Nõudest võlgniku vastu on teatanud ka osaühingu M. L. L. (pankrotis) pankrotihaldur M. K.. Osaühingu M. L. L. (pankrotis) pankrotihaldur avaldus nõude suuruseks 162 400 eurot. Võlgnik vaidleb U. V. OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael ja osaühingu M. L. L. (pankrotis) pankrotihaldur M. K.nõuetele vastu. Kõike eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et A. P. on maksejõuetu, kuivõrd pea 4 aastat kestnud täitemenetluses ei õnnestunud pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet võlgniku vara arvelt rahuldada. Arvestades täitemenetluse kestvust ning võlgniku varalise seisu on maksejõuetus püsiva iseloomuga. Võlgnik muutus maksejõuetuks võlausaldaja AS Go Group kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisega 07.11.2018. Kuigi võlgnik ise ennast maksejõuetuks ei pea, on kohtule esitatud asjaolud ja tõendid vastupidise sisuga. Võlgniku kontrollitavad ja väljaspool mõistlikku kahtlust olevad sissetulekud on lihilähedased miinimumpalgale. Tema muu reaalne positiivne vara on ebapiisav, et täita võlausaldajate nõudeid väljaspool pankrotimenetlust. Taoline olukord on kestnud aastatid, kuna täitemenetluses ei ole õnnestunud võlausaldajate nõudeid täita mitme aasta jooksul. Võlgniku 02.06.2023 taotlus osas asja arutamise uuendamiseks kohus märgib, et puudub alus selle rahuldamiseks. Usaldusisiku määramisele võlgnik määruskaebust ei esitanud, taotluses toodud arvamus usaldusisiku erapoolikusest oma ülesannete täitmisel käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Usaldusisik on esitanud 25.04.2023.a kohtule oma seisukoha FIMS § 17 kohaselt, mille osas võlgnik

esitas arvamuse 05.05.23. Võlgnik vaidlustas muuhulgas pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ja leidis, et usaldusisik on vääralt hinnanud võlgniku varalist olukorda, kuid võlgnik ei ole taotlenud usaldusisiku taandamist või tema arvamuse muul viisil täiendamist. Samasisulisi seisukohti on korratud menetluse uuendamise taotluses. Seega on küsimuse all üksnes usaldusisiku poolt koostatud vara- ja võlanimekirja erinev tõlgendamine. Asjaolu, et võlgnik ei nõustu usaldusisiku hinnanguga võlgniku vara ja võlgade osas ei ole aluseks menetluse uuendamisele. Kohus leiab, et usaldusisik on piisava kogemusega ja kvalifikatsiooniga, tema igapäevatöö on seotud erinevate varade, sh nõuete, hindamisega ja võõrandamisega. Kohus nõustub usaldusisiku arvamusega võlgniku varade tegelike väärtuste osas. Lisaks ei ole võlgnik oma teistsuguseid hinnanguid oma varade väärtuse osas millegagi tõendanud. Neil asjaoludel puudub vajadus menetlust uuendada. Samuti ei pea kohus põhjendatuks võlgniku 18.08.2023.a taotlust enda täiendavaks ärakuulamiseks. Kohus märgib, menetluse kestel on võlgnik ärakuulatud 22.05.2023, seejärel oli võlgnikul võimalus oma täiendavaid seisukohti kirjalikult esitada kolme kuu jooksul. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel (FiMS § 44 esimene lause ja § 45 lg 1 esimene lause). FiMS § 12 lg 3 kohaselt võlausaldaja maksejõuetusavalduse kättetoimetamisel võlgnikule, kui võlausaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist, küsib kohus võlgnikult, kas ta taotleb ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik peab kohtule teatama kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovist hiljemalt maksejõuetusavalduse läbivaatamisel. Kui võlgnik kohut ei teavita, loetakse, et ta ei soovi kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on kohtule vastava avalduse esitanud 03.04.2023 ja kinnitanud seda täiendavalt 18.08.2023.a. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja maksejõuetusavalduse, kuulutab võlgniku püsiva maksejõuetuse tõttu välja võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 1). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.