Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
25. oktoober 2024.a, Tallinnas
Tsiviilasi
K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-22-17239
nende Hageja: K R (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood 12803543) Kostja lepinguline esindaja: T R
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
07.05.2024.a, edasi kirjalik menetlus Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Kostja lepinguline esindaja T R
Resolutsioon
1.Jätta K R hagi Themis Õigusbüroo OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 022/2022/xxx rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja K R kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtule 16.11.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kohtutäitur hagejale 09.08.2022.a täitmisteate täitedokumendi sundtäitmiseks, milleks on Harju Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx. Hageja leiab, et kostja ei ole täitedokumenti omandanud, kuna nõude loovutamise lepingus on märgitud omandatud nõudeks 05.08.2021.a kohtumäärus. Samuti ei tulene 30.07.2021.a kohtumääruse p-st 2.2, et maksegraafiku mittetäitmisel muutuks kogu kompromissiga kinnitatud nõue sissenõutavaks. Kui kostja ütles kompromissi üles, siis oleks kostjal täitedokument vaid juhul, kui 30.07.2021 kohtumääruses oleks selgesõnaliselt kirjas, et kompromissijärgsete nõuete mittetasumise korral on sissenõudjal õigus kogu nõude rahuldamisele. Sellist sätet ei ole, seega peab kostja pöörduma oma nõude maksmapanemiseks uuesti kohtu poole. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 05.07.2022.a notariaalse aktiga, on kostjale loovutatud 30.07.2021.a tsiviilasjas nr 2-21-xxx tehtud ja 05.08.2021.a jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue. Pole oluline, kas ülesütlemise õigus oli kompromissis sätestatud või mitte. Loeb fakt, et normi alusel saab kompromissi üles öelda. Maksedistsipliini oluline rikkumine oli selleks piisav alus VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses. Endine võlausaldaja on esitanud avalduse sõnaselgelt kompromissis olnud maksegraafiku ülesütlemiseks. Pooled ei ole kohtulikus kompromissis sätestanud, et kokkulepet maksegraafiku osas ei oleks võimalik üles öelda. Seega ei ole ülesütlemise õigust välistatud ning lähtuda tuleb sellest, et ülesütlemise õigus tulenes seadusest, mis prevalveerib üle kokkuleppe tingimuste, ning selleks olid täitunud nii ehk nii kõik formaalsed ning faktilised eeldused. Hageja ei eita, et ta on maksedistsipliini rikkunud regulaarselt. Hageja huvides on kolmas isik, s.o hageja enda juhitav xxx OÜ, täitnud nõuet 28.06.2022.a osaliselt, s.o 1000 euro ulatuses peale 21.06.2022.a ülesütlemisavalduse kättesaamist. Seega ei olnud hagejal ülesütlemisavalduse osas pretensioone (pole vaidlustanud) ja osamakse teostamisega võttis ta võlgnevuse olemasolu õigeks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.12.2022.a kohtumääruses (dtl 49-51).
6.Pooled vaidlevad käesoleval juhtumil selle üle, kas täitemenetlus nr 022/2022/xxx on lubatav. Hageja on arvamusel, et kostjal puudub hageja vastu täiteasja algatamise aluseks olev nõue. Kostja hageja vastavasisulise käsitlusega ei nõustu.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, punkt 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.
8.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 09.08.2022.a täitmisteate täiteasjas nr 022/2022/ xxx kohaselt on kostja 05.08.2022.a esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks (dtl 7-10). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-xxx ning nõude sisu on põhivõlg summas 41 547,58 eurot (dtl 128-130).
9.Kooskõlas TMS § 18 lg 1 kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.
10.Riigikohus on 20.09.2018.a kohtumääruse punktis 10.1 kohtuasjas nr 2-17-14364 selgitanud, et võlaõigusseadus ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. VÕS § 167 lg-t 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud TMS § 18 lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt.
11.Kostja on omandanud nõude hageja vastu 05.07.2022.a notariaalselt tõestatud nõudeõiguse lepingu alusel, millise kohaselt loovutas xxx kostjale Harju Maakohtu 05.08.2021.a jõustunud kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21-xxx tuleneva nõude (dtl 191193). Nõudeõiguse loovutamise lepingu punkt 1.1.1 järgi on eelpool viidatud kohtumäärusega kinnitatud hageja ja Robert Sarve vahel sõlmitud kompromiss, millisega hageja kohustus tasuma viimasele osamaksetena põhivõlgnevuse summas 41 400 eurot, tasumata põhivõla jäägilt intressi 4% aastas ning viivist 0,06 % kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt (dtl 191). Nõude loovutamisest on hagejale teatatud 05.07.2022.a teatisega (dtl 14).
12.Hageja on arvamusel, et kostja pole omandanud täitmisteates märgitud nõuet notariaalse lepinguga, kuivõrd täitmisteates ja nõude loovutamise teates viidatakse Harju Maakohtu 30.07.2021.a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-21-xxx, kuid nõude loovutamise lepingu alusel omandas kostja hageja vastu väidetava nõude 05.08.2021 kohtumäärusest (samas tsiviilasjas).
13.Kohus sellise hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude loovutamise lepingus on viide 05.08.2021.a jõustunud Harju Maakohtu määrusele tsiviilasjas 2-21-xxx, millisega on kinnitatud hageja ja loovutaja vahel sõlmitud kompromiss võlgnevuse tasumiseks (dtl 191). Vaidlust ei ole, et samas tsiviilasjas 30.07.2021.a maakohtu määrus, millisega kohus on kompromissi kinnitanud, jõustus 05.08.2021.a (dtl 194). Hageja vastupidist tõendanud ei ole, seega pole vastavad väited antud juhul kohased. Sellest tulenevalt on kostja omandanud nõude hageja vastu loovutuse teel alates 05.07.2022.a.
14.Hageja leiab, et kompromissi kohaselt ei muutunud maksegraafiku rikkumise korral kogu
nõue sissenõutavaks. Hageja viitab kompromissi punktile 2.3, millise kohaselt on võlausaldaja nõus võlgnetava summa täiendavalt ajatama, kui käesoleva kompromissi täitmiseks on vajalik võlgniku võlgade ümberkujundamine, kuid mitte väiksemas summas kui 500 eurot kalendrikuus ning mitte üle 60 kuu (dtl 46).
15.Esmalt märgib kohus, et 30.07.2021.a maakohtu määrusega kinnitatud kompromissis on kokku lepitud, et hageja tasub võlgnevuse (41 400 eurot) 42 kalendrikuu jooksul, so 41 esimese kuu jooksul võrdselt 1000 euro suuruste maksetena ja viimane makse 400 eurot. Esimene tähtaeg on 10.05.2021.a ning järgnevad maksed tuleb teha iga järgneva kuu 10.kuupäeval. Kohtumääruse punkt 2.6 kohaselt võlausaldaja ei nõua võlausaldaja intressi ega viivise tasumist, kui hageja tasub maksed tähtaegselt (dtl 196). Seega on pooled kokku leppinud regulaarsetes maksetes, millest esimene maksetähtaeg oli 10.05.2021.a ning kohaselt võlga tasudes tuleb hagejal kogu võlgnevus tasuda 10.10.2024.a.
16.Vaidlust ei ole, et hageja võlgnevust vastavalt kokkuleppele tasunud ei ole. Ka ei ole tõendatud, et võlgnevuse osas oleks sõlmitud täiendavaid ajatamise kokkuleppeid (muuhulgas kooskõlas kompromissi punktiga 2.3). Hageja ei ole tõendanud ega kohtu ette toonud, et ta oleks vastava ettepanekuga varasema võlausaldaja või kostja poole pöördunud.
17.Kohtu ette toodu kohaselt on hageja tasunud 21.06.2022.a seisuga (rohkem kui aasta jooksul) võlausaldajale kokku 3050 eurot ning 28.06.2022.a on tasutud võlausaldajale 1000 eurot (dtl 15, 201).
18.Sellest tulenevalt on varasem võlausaldaja viidates maksedistsipliini olulisele rikkumisele 21.06.2022.a e-kirjaga öelnud erakorraliselt üles kompromissina kinnitatud maksegraafiku kokkuleppe (kompromissi punkt 2.2) ning nõudnud rahalise kohustuse kui ka kõrvalkohustuste viivitamatut täitmist 28.06.2022.a (dtl 15).
19.Sellele teatele on hageja üksnes vabandades vastanud, et on maksetega viivituses ja saaks 28.06.2022.a tasuda 2000 eurot (dtl 29). Osundatust ei tulene, et hageja oleks pöördunud võlausaldaja poole võlgnevuse täiendavaks ajatamiseks. Sellest saab järeldada, et hageja on tunnistanud võlgnevuse ja maksetega viivituse olemasolu ning on olnud jätkuvalt valmis kohustust täitma.
20.Õige on hageja väide, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes (VÕS § 578 lg 1).
21.Riigikohus on 01.11.2017.a kohtumääruse punktis 11.1 kohtuasjas nr 2-17-2426 selgitanud, et kompromiss võib hõlmata ka perioodilisi nõudeid, mille kohta hagi ei esitatud, ning kompromiss kehtib ka isiku suhtes, kes kohtumenetluses ei osalenud. Samuti peab selliste nõuete osas olema võimalik kompromissi muuta, kui asjaolud on muutunud. Kuna kompromiss on kinnitatud kohtumäärusega, ei ole seda võimalik muuta ega lõpetada, ilma et see määrust mõjutaks. Sama määruse punktis 11.2 on lahti mõtestatud, et kompromiss kui kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega ja selle muutmiseks on seaduses erikord (TsMS § 459). Seega ei saa kohtuvälise elatiskokkuleppe muutmise korda üle kanda kohtu kinnitatud kokkuleppele. Kohtuliku kompromissi saab siiski üles öelda täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga (TsMS § 430 lg 8), kuid see tuleb kõne alla vaid juhul, kui ei ole aluseid selle muutmiseks TsMS § 459 alusel. Vaata selles osas ka Riigikohtu 23.02.2021.a kohtumäärus kohtuasjas nr 2-1914461 punkt 13.
22.Kooskõlas TsMS § 463 lg 2 kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seaduse või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega saab antud juhul kõne alla tulla üksnes uue hagi esitamine võlausaldaja poolt maksete suuruse ja tähtaegade muutmiseks kooskõlas TsMS § 459 lg 1. TsMS § 459 lg 2 alusel saab otsust muuta alates uue hagi
esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
23.Hageja on hagiavalduses viidanud TsMS II kommenteeritud väljaande leheküljele 976 (dtl 4-5), mis käsitleb kohtuliku kompromissi tühistamist, kuid kohus selgitab, et antud juhul ei ole varasem võlausaldaja nõudnud ega tuginenud kompromissi tühistamisele. Samuti pole võlausaldaja kompromissist taganenud. Sellised hageja järeldused on meelevaldsed ning pole kooskõlas kohtule esitatuga. Vastupidi, võlausaldaja on erakorraliselt öelnud üles üksnes maksegraafikujärgse võlgnevuse tasumise kokkuleppe ning nõudnud võlgnevuse viivitamata täitmist (dtl 15).
24.Kohus on selgitanud viidates asjakohasele Riigikohtu praktikale, et kuivõrd kokkulepe on kinnitatud kohtumäärusega, siis tuleb võlausaldajal maksete suuruse ja/või tähtaegade muutmiseks pöörduda hagiga kohtu poole (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi kohtumäärusega kinnitatud maksegraafiku ülesütlemisega võlausaldaja poolt ei too kaasa olukorda, kus võlausaldaja saab nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist.
25.Kohus on seisukohal, et kuna nõue on kehtivalt loovutatud, võlgnevust maksegraafiku järgselt tasutud ei ole, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist vastavalt kokkulepitud ja kohtumäärusega kinnitatud maksetähtaegadele ja korrale (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punktid 15 ja 16).
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2022/xxx on lubatav.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 123 ja § 125 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.