DSV Estonia AS hagi Skawen Production OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4218,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann (Advokaadibüroo Talts & Partnerid; e-post [email protected]) Kostja Skawen Production OÜ (registrikood 14572409; epost: [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Skawen Production OÜ-lt DSV Estonia AS kasuks välja lepingujärgne tasu veoteenuse osutamise eest 3780 eurot, 09.09.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 136,46 eurot ning viivis põhinõudelt (3780 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui 3780 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista menetluskuluna kostjalt hageja kasuks 2984,98 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2984,98 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-21-14173 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.DSV Estonia AS (hageja) esitas 09.09.2021 Harju Maakohtule hagi Skawen Production OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 17.05.2021 hagejalt viie seadme (RTL1.1, RTL1.2, RTL2, RTL3 ja RTL4) veo Peetri alevikust Eestist Stuttgarti Saksamaal. Vedaja tegi 21.05.2021 saatjale pakkumise, et korraldab masinate veo 4 koormaga alljärgnevalt: RTL2 ja RTL3 – veohind 1925 eurot; RTL4 (osakoorem) – veohind 550 eurot; RTL1.1. (OOG1 koorem) – veohind 3150 eurot; RTL1.2. (OOG2 koorem) – veohind 3150 eurot. Hindadele lisandus käibemaks. Veohinnas ei sisaldunud kauba katmine koormakilega lahtise haagisega veol (s.o OOG1 ja OOG2 koormad) ning kauba laadimine/mahalaadimine ja sellega seonduvad kulud. Hageja teostas kokkulepitud veo. Esimesed kolm koormat (s.o RTL2 ja RTL3, osakoorem RTL4 ning OOG1) jõudsid kokkulepitud ajaks sihtkohta ja anti saajale üle. Koorem OOG2 pidi jõudma sihtkohta 17.06.2021, kuid jõudis saajani päev hiljem ehk 18.06.2021, sest veok läks teel sihtkohta rikki. Vedaja teavitas saatjat, et kaup jõuab sihtkohta päev hiljem ehk 18.06.2021, millele saatja esindaja T. L. vastas, et esimene võimalik mahalaadimise kuupäev on 29.06.2021. Vedaja omakorda selgitas saatjale, et vedajal ei ole võimalik nii kaua oodata, sest veoki ja järelhaagise seisak tekitab vedajale märkimisväärseid kulusid. Kuna vedaja saatjalt mis tahes abi ei saanud, siis suhtles vedaja otse sihtkohaks olnud ehitusplatsil tööde eest vastutavate isikutega ning sai 22.06.2021 loa seadmed sihtkoha territooriumil maha laadida. Vahetult pärast mahalaadimist tegi vedaja kaubast fotod, millelt nähtub, et kaup ei ole saanud kahjustada ning alused olid maha laetud asfaltteest kõrgemale pinnasele, et kaup vihamsaju korral kahjustada ei saaks. Osutatud veoteenuse eest väljastas hageja kostjale 23.06.2021 arve nr EE00073427 summas 10 530 eurot tasumise tähtajaga 23.06.2021. Kostja teatas 22.07.2021 e-kirjas hagejale, et kaubad olid kahjustatud ning väidetavalt on saatja välja vahetanud kaks uksepaneeli ning ühe alusraami tala. Saatja e-kirjale oli lisatud üks foto, millel oli kujutatud katkist uksekäepidet ja üks foto, millelt ei olnud võimalik tuvastada, millise seadme osaga on tegu ja milline kahjustus sellel esineb. Vastuseks kostja kirjale märkis hageja enda 04.08.2021 kirjas, et vedaja saab olla vastutav üksnes kahjustuste eest, mis on tekkinud seadmete transpordil. Seadmete peale- või mahalaadimise ajal tekkinud kahjustuste eest ei ole vedaja vastutav. Teiseks selgitas hageja, et kaubad olid pärast mahalaadimist 22.06.2021 kahjustusteta. Täiendavalt osutas hageja, et arvestades tõsiasja, et saatja poolt edastatud fotod kaubast olid tehtud siseruumides, siis said saatja väidetud kahjustused tekkida transpordil siseruumidesse, mille eest vedaja aga ei vastuta. Lisaks tõi vedaja esile, et temale jääb arusaamatuks, miks on ühe purunenud käepideme pärast vaja välja vahetada kaks uksepaneeli ning et saatja väidetud alusraami tala väidetavat kahjustust vedaja temale saadetud
2-21-14173 fotodelt tuvastada ei suutnud. Hageja palus arve nr EE00073427 viivitamatult tasuda hoiatades, et arve tasumata jätmisel pöördub hageja kohtusse. Juhul, kui kostja tasub esitatud arve, siis lubas hageja jätta seisupäevade kulu enda kanda. Kostja teatas 10.08.2021 hagejale, et tasub veokoormate RTL2 ja RTL3 ning RTL4 ja RTL1.2. eest kokku 6750 eurot. Veokoorma RTL1.1. (OOG1 koorem; veohind 3150 eurot + KM) lubas kostja tasuda/tasaarveldada, kui on teada kogu vedaja poolt väidetavalt tekitatud kahju. Hageja pöördus 02.09.2021 uuesti kostja poole ning selgitas, et soovib vaidlusaluse juhtumi lõpetada. Seetõttu palus hageja esitada viivitamatult kahjunõuet (sh kahjunõude suurust) kinnitavad tõendid või tasuda võlgnevuse jääk hiljemalt 06.09.2021. Kostja hageja 02.09.2021 kirjale ei vastanud, kahjunõuet kinnitavaid tõendeid ei esitanud ning võlgnevust ei likvideerinud. Hageja leiab, et veotasu, millest on tasumata 23.06.2021 arve alusel (10 530-6750) 3780 eurot, on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab VÕS § 774 lg 1 ja 108 lg 1 alusel lepingujärgse tasu 3780 euro väljamõistmist. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga 09.09.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 136,46 eurot. Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja leiab, et pooled ei sõlminud ajalubadusega veolepingut. Kostja esitas hagejale 17.05.2021 päringu kaubavedude teostamiseks, märkides, et saatma peaks juuni alguses, kuid konkreetseid kuupäevi kostja ei esitanud. Hageja edastatud 21.05.2021 hinnapakkumine ei sisaldanud konkreetseid veo kuupäevi. Kostja aktsepteeris hageja 21.05.2021 pakkumise ning selle alusel sõlmisid pooled veolepingu. Kostja ei deklareerinud kauba kohaletoimetamise erihuvi ega tasunud selle eest ka CMR konventsiooni art 26 lg-s 1 märgitud lisamaksu. Kostja on ise oma 06.10.2021 vastuses esile toonud, et saadetiste OOG1 ja OOG2 eeldatav mahalaadimise aeg oli 17.06.2021. Seejuures ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid sõlminud ajalubaduse eelviidatud saadetiste vedude osas. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et saadetis OOG2 jõudis kohale eeldataval ajal 17.06.2021 ning saadetis OOG1 jõudis kohale päev hiljem, s.o 18.06.2021. Ühe päeva võrra pikenenud mahalaadimisaega võrreldes eeldatava saabumisajaga ei saa lugeda põhjendamatuks viivituseks. Veolepingu kohaselt ei sisaldunud veohinnas kauba laadimine ja mahalaadimine ning sellega seonduvad kulud. See tähendab, et kauba mahalaadimise kohustust ei olnud hagejal. Kostja teatas 18.06.2021 hagejale, et saadetist OOG1 on võimalik maha laadida alles 29.06.2021. Hageja selgitas kostjale, et hagejal ei ole võimalik oodata kauba mahalaadimisega kuni 29.06.2021, s.o tervelt nädal aega, et see põhjustab hagejale majanduslikku kahju. Kostja teatas 21.06.2021 SMSis kl 18:39, et uueks mahalaadimise kuupäevaks on 29.06 ja muul ajal ei saa kaupa maha laadida. Kostja selgitas, et tema asi ei ole lubada kaupa maha laadida, kuna kostja ei ole klient. Hageja teatas 22.06.2021 kl 08:53 kostjale, et veo sihtkohas asuva ehitusobjekti projektijuht on nõus kauba vastu võtma. Hageja kontakteerus eeltoodu osas ka kostjaga, kuid kostja hagejale ei vastanud. Sellest juhtuvalt on ebaõige kostja 06.10.2021 vastuses esitatud väide, et hageja laadis kostjale teadmata põhjusel seadmed objektil maha omavoliliselt. Hageja laadis kauba maha kooskõlastatult kauba saajaga, s.o kostja kliendiga. Antud tegevus oli kooskõlas kostja 21.06.2021 kl 18:39 SMSiga, mille kohaselt oli kauba mahalaadimisega seonduv kostja kliendi, s.o saaja korraldada. Hageja tegevus oli kooskõlas ka CMR art 13 lg-ga 1, mis sätestab, et kui kaup saabub üleandmiseks ettenähtud kohta, on saajal õigus nõuda vedajalt saatedokumendi teist eksemplari ja kauba üleandmist kviitungi vastu. Saaja võttis kauba vastu ning tegi CMR saatelehele vastava märke.
2-21-14173 Ebaõige on kostja väide, et hageja otsustas objektil ise asuda kaupa maha laadima ja selle tegevusega sai kaup oluliselt kahjustada. Mahalaadimise teostasid kohalikud ehitustöölised ning seadmete alla paigaldati puidust prussid, et need oleks maapinnast kõrgemal. Kauba mahalaadimisel teostati ka kauba kontroll ning mistahes kahjustusi ei tuvastatud. Hageja ei saanudki ise kaupa maha muuhulgas põhjusel, et vedajal vastav tehnoloogia puudus – hageja veokil ei olnud kraanat/tõstukit. Tõendamata on kostja väide transpordi käigus tekkinud vigastuste kohta, kuna kauba laadimine ja mahalaadimine oli saatja (kostja), mitte hageja kohustuseks (CMR art 17 lg 4 p c). Hageja ei teostanud kauba peale- ja mahalaadimise töid ega vastutanud nende eest, sh ei vastuta hageja mahalaadimise käigus tekkinud vigastuste eest. Kauba kinnitamine treilerile pidi toimuma vastavalt kauba saatja instruktsioonidele, seega pidi kostja juhendama ja veenduma, et kaup on korrektselt ja ohutult veokile kinnitatud. Samuti on kauba pakendamise kohustus saatjal, kauba pakendas kostja. Kauba vastuvõtmisel (mahalaadimisel) defekte ei tuvastatud. Väited kauba määrdumise kohta on tõendamata ning määrdumine ei saaks ka olla etteheiteks hagejale. Kauba laadisid maha kohalikud ehitustöölised, kaup oli saajale üle antud, kauba nõuetekohase pakendamise eest vastutas kostja ning hageja ei saa vastutada kauba säilimise eest pärast veolepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti mitte puuduliku pakendi eest. Kostja ei ole tähtaegselt esitanud pretensioone kauba kahjustuste osas, seega on tõendatud kauba üleandmine kahjustusteta. Kostja esitatud arve kauba puhastamise eest ja seadme hilisema laadimise kulude eest ei ole esitatud kostjale, seega ei ole tõendatud kostjal kahju tekkimine. Kauba puhastamise arvel toodud teenuse maht 40 tundi ei ole eluliselt usutav. Kuna pooled ei ole sõlminud ajalubadusega lepingut, et ole põhjendatud ka veo väidetava hilinemisega seotud kulutuste hüvitamine (arve 1157,06 eurot). Samuti oleks kauba mahalaadimisega tekkinud kulutused olnud kostjal igal juhul, kuna kauba mahalaadimine oli kostja, mitte hageja kohustus. Täidetud ei ole VÕS-st tulenevad kahju hüvitamise eeldused. Kostja ei ole hageja veotasunõuet vaidlustanud ega esitanud tasaarvestusavaldust. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles 06.10.2021 seisukohas hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hageja on tekkinud viivituses ise süüdi. Kostja väite kohaselt algasid probleemid hageja poolt juba 11.06.2021, kui OOG1 ja OOG2 autod ei jõudnud tähtajaks kauba laadimisele. Hageja soovil koostati uus ajakava. Selle kohaselt algas kauba pealevõtmine 14.06.2021 ja mahalaadimine 17.06.2021. Uue ajakava kinnitamisel rõhutati hagejale, et see on kostja tellijaga kooskõlastatud, aga ajaliselt juba väga kriitiline. 17.06.2021 jõudis kohale ainult OOG2 auto. Auto OOG1 pidi jõudma kohale 17.06.2021 hilisõhtul ning hageja oli nõus tasuma kostjale tellijapoolse trahvinõude eraldi mahalaadimismeeskonna ja masinate ajakulu eest. OOG1 auto ei jõudnud ka mitu korda edasi lükatud ning korduvalt kokkulepitud uueks ajaks kohale. Sõiduk saabus alles 18.06.2021 pärastlõunal, kui kedagi enam objektil ei olnud. Kogu objekt suleti eelnevalt pika aja jooksul teada oleva info kohaselt alates 18.06.2021 terveks nädalaks seoses kesksuvise (jaanipäev) ehitusseisakuga. Järgmine laadimiseks võimalik päev oli alles 29.06.2021. Kostja esindaja T. L. kooskõlastas hageja logistikuga telefoni ja sms-i teel, et auto peab ootama kuni järgmise laadimispäevani 29.06, mil objekt taas avatakse ja vastav mahalaadimismeeskond olemas. Kostja kirjutas ka vastavasisulise kokkuleppe e-maili teel nii hagejale kui kostja tellijatele, millele hageja enam ei vastanud. Hageja laadis kostjale teadmata põhjusel seadmed objektil maha
2-21-14173 omavoliliselt ning eirates vastava kauba mahalaadimise nõudeid. CMR-il on tundmatu ja tuvastamata isiku allkiri. Kostja klient/tellija ei ole tänini teadlik, kes konkreetselt objektil seadmed maha laadis. Hagis on hageja kirjutanud, et mahalaadijaks oli objektijuht, kuid sms-is kostja esindajale T. L.’ile kirjutas, et peainsener. Tegelikkuses ei olnud suletud objektil mitte kumbagi nimetatud isikutest. Seadmed ei laaditud maha hagis kirjeldatud viisil ja nõuetekohaselt. Hageja poolt saadetud fotodelt on näha, et ainult üks seade on puitprussidel (50x50 cm), mis ei ole kindlasti piisav tugevus suuremahulise koorma ladustamiseks (sellised seadmed peavad olema ladustatud minimaalselt 15 cm kõrgusel mullapinnast). Transpordi ajaks koorma kinnituseks kasutatud rihm oli paigaldatud üle ukse käepideme, mis muljus ja kahjustas ust (murtud kinnitus), mis tuli täielikult välja vahetada, sokkel on saanud tõstuki käppade alt võtmisel kahjustada, helendav pikimõra sokli alumisel liinil. Hageja ei ole käitunud transpordivaldkonnas väljakujunenud hea tava kohaselt ning on rikkunud pooltevahelisi kokkuleppeid, mis on tekitanud kostjale olulise maine- ja majandusliku kahju. Kostja leiab, et hageja hilines oma kohustuste täitmisega olukorras, kus teda oli eelnevalt korduvalt informeeritud täpse täitmise vajadusest. Vaatamata sellele, et kostja keelas hagejal ise kaupa maha laadida (selleks on vaja spetsiaalse väljaõppega töölisi ja seadmeid), otsustas hageja objektil ise asuda kaupa maha laadima ning selle tegevusega sai kaup oluliselt kahjustada. Tõele ei vasta hagis esitatud väide, et kaup ei saanud mahalaadimise käigus kahjustusi. Tarnega hilinemise tõttu pidi kostja klient AGO tellima uuesti objektile tõstukid, mehhanismid ja töölised, kes avasid uuesti objektil montaažiava ning teostasid seadme hilisema transpordi, arve selle eest oli 1157,06 eurot. Kuna hageja laadis seadmed maha mitte asfaldile, vaid pehmele pinnasele, siis tugeva vihmaga pritsis maapinnalt muda seadme alt kile vahele ja seadme sisse, mille tulemusena tellija nõudis seadmete puhastamist ja desinfitseerimist. Selle töö teostas IB Zywicki ja kostja pidi selle eest lisaks maksma 2548 eurot. Arved tasus kostja kohalik äripartner Skawen Technologies AB, kes omakorda esitas arve edasi kostjale, kokku summas 3705,06 eurot. Kokku põhjustas hageja tegevus kostjale lisakulutusi ja kahju summas 3705,06 eurot. Kostja esitas 15.02.2023. a menetlusliku tasaarvestusavalduse hageja vastu kahjusummas 3705,06 eurot. Kostja leiab, et kaup sai vigastada mahalaadimisel hageja poolt või hageja juhtimisel ja korraldusel. Hageja ei oleks tohtinud ilma kostja või kostja lepingupartneri kooskõlastuseta kaupa maha laadida. Kostja ei korraldanud mahalaadimist ega teinud seda, kuna objekt suleti 18.06.2021 pärastlõunast kuni 29.06.2021. Kuna hageja ei jõudnud objektile tähtaegselt, ei olnud objektil enam kostja poolt võimalikke mahalaadijaid. Kostja jaoks oli oluline, et kostja teostab mahalaadimise ise. Kostja leiab, et hageja peab tõendama, kes mahalaadimise teostas. Paljasõnaline väide, et seda tegi keegi objektijuht, ei ole antud olukorras pädev. Kostja leiab, et hageja rakendas oma veoki kättesaamiseks ebapädevaid või kostjale mitte teadaolevaid spetsialiste.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-21-14173
4.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni (edaspidi CMR või CMR konventsioon) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse korral täidetud kõik kolm eeldust. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjas kohalduvad CMR konventsiooni sätted. Kuivõrd vaidlus käsitleb ka CMR konventsioonis käsitlemata olukorda, siis kohalduvad vaidlusele ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätted.
5.Vaidlus puudub selles, et hagejat tuleb käsitleda vedajana ning et poolte vahel oli sõlmitud veoleping. Vedaja vastutus on reguleeritud CMR konventsiooni IV peatükis. Selle art 17 p-st 1 tulenevalt vastutab vedaja kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Kostja saab eelnevast tulenevalt esitada vastuväite hageja veomaksu nõudele, tuginedes sellele, et osa kaubast on kahjustunud või on kauba kohaletoimetamisega viivitatud.
6.Kostja väited selle kohta, kas kaup toimetati kätte vigastatult või mitte, on kahetised. Ühelt poolt on kostja esimeses vastuses leidnud, et kaup sai transpordi või mahalaadimise käigus kahjustusi (uksekäepideme muljumise tõttu murtud uksekinnitus, kahjustada saanud sokkel), kuid otseselt tekkinud vigastustele kostja menetluses tuginenud ning sellega seonduvaid kulusid välja toonud ei ole. Hiljem (15.02.2023 menetlusdokumendis) on kostja selgitanud, et kaup ei saanud kahjustada mitte vedamise käigus, vaid mahalaadimisel hageja poolt või hageja juhtimisel ja korraldusel. Kahjustusena on kostja käsitlenud samas menetlusdokumendis kauba mahalaadimisel kauba rikkumist ja/või selle pakendi kahjustamist. Kuna kostja väidetest ei selgu üheselt, kas ta tugineb sellele, et kaup sai vigastada, siis käsitleb kohus igaks juhuks võimalikku kauba vigastamist. Esmalt on vajalik tuvastada, kas pretensioon kauba vigastamise kohta on esitatud tähtaegselt. Hageja väite kohaselt toimus kauba üleandmine saajale (mahalaadimine) 22.06.2021. Kostja ei ole esitanud selget väidet selle kohta, mis kuupäeval tema hinnangul kaup saajale üle anti. Samas ei ole kostja vaielnud vastu väietele, et kaup laeti maha 22.06.2021 ega väitnud, et kauba mahalaadimine toimus mõnel muul päeval. Hageja esindaja sõnumist kostjale (tl 31) nähtub, et 21.06.2021 on hageja kinnitanud, et hageja leidis objektijuhi ehitusel, kes on nõus kauba maha laadima. Hageja e-kirjast kostjale (tl 14) nähtub, et 22.06.2021 on hageja taaskord kinnitanud, et leidis objektilt projektijuhi, kes on nõus kaubad vastu võtma ning et kuni 29.06.2021 ei ole hagejal võimalik oodata. T. L. on 21.06.2021 sõnumis (tl 32) hageja esindajale kinnitanud, et sai Saksamaalt kõne, kuid see ei olevat T. L.i asi lubada kaupa maha laadida, kuna ta ei ole klient. Esitatud CMR saatelehelt (tl 12) ei nähtu, et märgitud oleks kauba vastuvõtmise kuupäeva, tekstile on lisatud vaid allkiri. Kuna kauba mahalaadimise võimaluse tekkimist kinnitati 21.06 ja 22.06 ning puudub teave selle kohta, et kaup oleks laetud maha hiljem kui 22.06.2021, siis tuleb kohtu hinnangul lugeda kauba mahalaadimise ajaks 22.06.2021. CMR saatelehelt ei nähtu, et kauba vigastuse kohta oleks märkeid tehtud. Pretensioon kauba vigastuse kohta tuli esitada 22.06.2021 (kui tegemist oli välise vigastusega) või hiljemalt 7 päeva jooksul (arvestamata riiklikke pühasid ja puhkepäevi) ehk 05.07.2021 (kui tegemist ei olnud välise vigastusega). Kostja ei ole väitnud, et oleks esitanud avaldust (pretensiooni) kirjalikult tähtaegselt ei 22.06.2021 ega ka 05.07.2021. Hageja kinnitusel saatis kostja alles 22.07.2021 hagejale e-kirja, milles märkis, et kaubad olid kahjustatud. Hageja
2-21-14173 02.09.2021 kirja (tl 19) kohaselt ei olnud kostja ka 02.09.2021 seisuga teavitanud hagejat kahjunõude (sh selle suuruse) kohta. Kuna objektil taastus ehitustegevus esitatud väidete kohaselt 29.06.2021, siis oli eelduslikult sel ajal võimalik kauba saajal kaup üle vaadata ja vigastused fikseerida ning neist hagejat teavitada. Seda ei ole tähtaegselt tehtud. CMR art 17 p-st 1 tuleneb, et vedaja vastutab kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. CMR konventsiooni art 30 lg 1 näeb ette, et kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Hageja esitatud fotodelt (tl 48-51) ei nähtu vigastuste olemasolu. Ka ühestki teisest esitatud tõendist ei nähtu, et kaubal oleks olnud selle üleandmise (mahalaadimise) hetkel vigastused. Kohus ei saa lugeda tõendatuks vigastuste olemasolu ka kostja esitatud tõendite pinnalt. Kui vigastused tekkisid hiljem, siis hageja nende eest ei vastuta. Seega on tõendatud CMR art 17 p 1 kohaselt kauba vastuvõtmine sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis, ehk ilma vigastusteta.
7.Kostja väite kohaselt tekkis kostjal kahju ka veose kohaletoimetamisega viivitamise tõttu. Kostja saab esitada kahju hüvitamise nõude, tuginedes sellele, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kostjale kahju. Selleks annab aluse CMR konventsiooni art 23 lg 5, milles on sätestatud, et kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakset. CMR art 30 lg 3 kohaselt võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kauba saaja käsutusse andmine (mahalaadimine) toimus 22.06.2021. Kumbki pool ei ole väitnud, et kostja oleks hiljemalt 13.07.2021 hagejale pretensiooni esitanud. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et kauba kohaletoimetamisega on viivitatud. Kohus märgib täiendavalt, et esitatud tõenditest ei nähtu ka ajalubadusega veolepingu sõlmimine. Seda ei saa samastada poolte vahel eeldatava sihtkohta saabumise tähtaja täpsustamisega. Hageja on küll hagis viidanud, et veos pidi sihtkohta jõudma 17.06.2021 ja jõudis alles 18.06.2021, kuid taolist kokkulepet ei saa käsitleda ajalubadusega veolepinguna. CMR artiklis 26 on sätestatud, et kui saatja tasub veomaksete kokkulepitud lisamaksu, siis võib ta kindlaks määrata kohaletoimetamisel erihuvi pakkuva kaubakoguse selle kaotsimineku, vigastamise või kokkulepitud tähtajaks kohaletoimetamisega viivitamise korral, märkides selle koguse saatedokumenti. Taoline erikokkulepe konkreetse kuupäeva osas ja sellega seonduv lisatasu kokkulepe puudub, selle esinemist ei ole tõendatud. Taoline kokkulepe ei nähtu veotellimuses ega hagejapoolses kinnituses (tl 5, 6). Ajalubadusega veolepingu sõlmimine ei nähtu ka pooltevahelisest sõnumivahetusest (tl 30-32), kus hageja on teavitanud esialgse saabumisaja edasilükkumisest. See, kui hageja on kinnitanud, et mõistab kostja muret seoses tolle edasilükkumisega ning püüab leida lahendust, ei tähenda ajalubadusega veolepingu olemasolu. Tegemist on üksnes mõistlike kompromissilahenduste leidmisega äripartnerite vahel. Kostja
2-21-14173 kohustus oli viivitusele tuginemise korral tõendada, et pooltel oli kokkulepe kauba kohaletoimetamise tähtaja osas, kostja sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud ei ole.
8.CMR art 19 järgi kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. Hageja väitel (mida kostja ei ole vaidlustanud) jõudis veos kohale 18.06.2021, s.o eeldatud ajast 1 päev hiljem. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest asjaolud, mis võiks anda aluse jõuda järeldusele, et veo tegelik kestus ületab aega, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale. Seega ei esineks viivitamist ka juhul, kui kostja oleks esitanud hüvitise tasumise avalduse 21 päeva jooksul.
9.Samuti jääb kohtule selgusetuks, kuidas sai väidetava viivitusega seoses tekkida kahju objektile tõstuki, mehhanismide ja tööliste tellimisega. Kostja ei ole välja toonud, et kauba mahalaadimine oleks olnud hageja kohustus. Ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks endale sellise kohustuse võtnud; hageja pakkumises (tl 6) on selgelt kirjas, et hind ei sisalda kauba mahalaadimist ja sellega seonduvaid kulusid. CMR konventsioonis ei ole ammendavalt reguleeritud kauba mahalaadimise kohustust ning selles osas laienevad veolepingule VÕS sätted. VÕS § 779 lg-te 1 ja 2 järgi peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Eeldatakse, et saatja peab veose ka maha laadima. Vedaja peab looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks peale- ja mahalaadimiseks. Seega oleks kostjal olnud kauba mahalaadimisega seonduv kulu ka juhul, kui hageja oleks toimetanud saajale kauba hiljemalt 18.06.2021.
10.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõutud veotasu suurusele. Kostjal puuduvad vastuväited selles osas, et hagejalt tellitud töö on teostatud. Hageja on esitanud kostjale arve nr EE00073427, millest kostjal on vaidlustamata asjaoluna tasumata 3780 eurot. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohus leiab, et hageja põhinõue 3780 eurot on põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
11.Kostjalt hageja kasuks rahasumma välja mõistmata jätmine võiks olla võimalik olukorras, kus kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ning hageja ei saa esitada tasaarvestavale nõudele vastuväiteid. Kostja on 15.02.2023 esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse summas 3705,06 eurot. Kostja on tuginenud menetlusliku tasaarvestuse tegemisel sellele, et hageja tegevus (kauba mahalaadimine hageja juhtimisel ja korraldusel ning ilma kostja kooskõlastuseta) põhjustas kostjale lisakulutusi ja kahju summas 3705,06 eurot. VÕS § 197 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 esimene lause). VÕS § 200 lg-s 4 on sätestatud, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
2-21-14173
12.Kostja 15.02.2023 tasaarvestusavaldus ei sisalda konkreetset teavet selle kohta, millest tasaarvestatav nõue koosneb. Samas on kostja tasaarvestusavaldusega tutvudes ilmne, et väidetavad kulud ja kahju on sama, mis on välja toodud 09.11.2021 seisukohas. Tolle seisukoha kohaselt seisnesid lisakulutused ja kahju selles, et kostja klient pidi hagejapoolse tarne hilinemisega seoses tellima uuesti objektile tõstukid, mehhanismid ja töölised, kes avasid uuesti montaažiava ja teostasid seadme hilisema transpordi (arve nr 201879 summas 1157,06 eurot, tl 37, tõlge tl 38) ning nõuetele mittevastav kauba mahalaadimine ja ladustamine tingis kauba määrdumise, mille tulemusena nõudis tellija seadmete puhastamist ja desinfitseerimist (arve IBZ0040 summas 2548 eurot, tl 39, tõlge tl 66). Kokku on esitatud arvete summa 3705,06 eurot. Kohus nõustub hageja kriitikaga selles, et kumbki neist arvetest ei ole esitatud kostjale. Ühe arve adressaadiks on Skawen Tchnologies AB ja teise arve adressaadiks Skawen Technology AB. Kohus eeldab, et tegemist on kirjaveaga ning kummagi arve adressaadiks on ikkagi sama juriidiline isik. Skawen Technologies AB on teinud omakorda arve (tl 40, tõlge tl 41) kostjale kogusummas 3705,06 eurot. Hageja on leidnud, et taoliste arvete esitamine ei tõenda kostjal kahju kandmist. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et arvete esitamine ei tõenda, et kostjal on tekkinud ka tegelik kohustus neid tasuda ja et kostja on taolise kohustuse täitnud.
13.Kui kostja oleks tõendanud temale endale esitatud arve (tl 40-41) tasumist, siis ka sel juhul ei saaks kohus lugeda tõendatuks taolise nõude olemasolu, mille saaks tasaarvestada hageja nõudega. Nimelt on üks osa nõudest seotud väidetavast viivitusest tulenevate lisakuludega summas 1157,06 eurot. Kohtus ei ole leidnud tõendamist sellise viivituse esinemine veoteenuse osutamisel, mis võiks tuua endaga kaasa kahju hüvitamise kohustuse. Samuti, kuna kauba mahalaadimine oli kostja enda kohustus, siis oleks kostja pidanud igal juhul kandma mahalaadimisega seonduva kulu.
14.Samuti ei leia kohus, et kostjal on tõendatud sellise kahju tekkimine, mille eest peaks vastutama hageja. Kostja väite kohaselt seondub nõutav kahju kauba nõuetele mittevastavast paigutamisest tuleneva määrdumisega, mis tingis vajaduse tellida seadme puhastamise teenuse. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et kauba mahalaadimine ei olnud hageja kohustus. Sellest ei saa samas järeldada, et hageja oleks pidanud kannatlikult ootama, kuni kostjal tekib võimalus ise mahalaadimine teostada. Kostja on heitnud hagejale ette, et hageja ei soovinud oma veokit objektil kinni hoida kuni 29.06.2021. Kohus leiab, et hageja soov oli täiesti mõistetav ning seda ei saa hagejale ette heita. Veoteenust osutaval ettevõttel on vajalik kasutada planeeritud tööde teostamiseks eelduslikult kogu oma masinaparki ning kõiki oma autojuhte. Olukorras, kus üks sõiduk jääb ootamatult nädalaks objektile mahalaadimist ootama, satub ohtu ettevõtja poolt planeeritud järgmiste tööde teostamine, samuti oleks hageja kandnud kahju saamata jäänud tulu läbi (sõiduk seisab ega teeni tagasi sõiduki soetamise investeeringut). Sellele viitas ka hageja esindaja pooltevahelises kirjavahetuses (tl 15). Samuti tähendaks see ootamatuid kulutusi seonduvalt hageja autojuhiga (majutus, lähetuskulud või siis objektilt koju ja objektile tagasi transport). Esitatud vestlusest ei nähtu, et kostja oleks pakkunud hagejale seisuajakulu mõistlikku hüvitamist. Kuna poolte vahel ei ole tõendatud ajalubadusega veolepingu sõlmimine ning ei saa ka leida, et veo kestus oleks ületanud mõistlikku aega, siis ei saanud kostja eeldada, et taolised kulud kannab hageja ise. Seega ei saa hagejale ette heita kauba mahalaadimise korraldamist.
15.Kostja on tuginenud sellele, et kuna kostja ei saanud ise korraldada kauba mahalaadimist, siis vastutab hageja teadmata isiku poolt ja nõuetele mittevastava mahalaadimise korraldamise või teostamise eest. Kostja väitel ei ole selge, kes on see kaubad maha võtnud isik. Hageja 22.06.2021
2-21-14173 kirjast kostjale nähtub, et hageja on edastanud kostjale kaupa vastu võtma nõustunud projektijuhi telefoninumbri ning palunud kostjal omakorda tolle isikuga ühendust võtta ning mahalaadimine kinnitada. Kostja ei ole väitnud, et tal ei ole õnnestunud tollel telefoninumbril tolle isikuga ühendust võtta. Kostja ei ole ka väitnud, et isikud, kellele 22.06.2021 e-kiri suunatud oli, ei olnud kostja töötajad ning et kiri on saadetud õige adressaadi asemel kõrvalistele isikutele. Kostja esindaja T. L. on 21.06.2021 sõnumis (tl 32) hageja esindajale ka kinnitanud, et sai Saksamaalt kõne seoses kauba mahalaadimisega. Seda, kes helistas, antud sõnumivahetusest ei nähtu, kuid sõnumite sisust võib siiski järeldada, et kostjal oli olemas kontakt Saksamaal objektil viibiva isiku või isikutega ning seega võimalus tuvastada, kes on kauba mahalaadimist võimalikuks pidav isik. Kostjal oli seega olemas teave, mille kaudu tuvastada, kes on kauba mahalaadimise korraldanud või teostanud isik. Kohus ei nõustu sellega, et hageja peab tõendama, kes mahalaadimise teostas. Vaidlus puudub selles, et veos jõudis objektile ning laeti seal 22.06.2021 maha. Kostja on ise viidanud sellele, et tegemist oli suletud objektiga. Eluliselt usutav ei ole, et taolisel objektil said viibida kõrvalised isikud, kel juhuslikult oli veel ka olemas taolise suuremahulise veose mahalaadimiseks sobiv tehnika (viidatud on kraana vajadusele). Veel vähem usutav on see, et hageja leidis objektist väljaspool, lähikonnas viibiva kõrvalise isiku (kel juhtus olema vajalik tehnika) ning palus tal teenuse korras tulla suletud objektile ning laadida kaup maha. Kui objektil viibisid isikud, kes olid õigustatud seal viibima (vastupidist ei saa ka eeldada), siis ei saa hagejalt eeldada, et ta asub põhjalikult kontrollima nende isikute õigustatust, pädevust ja oskuseid just selle veose mahalaadimiseks. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja rakendas oma veoki kättesaamiseks ebapädevaid või kostjale mitte teadaolevaid spetsialiste. Seega ei saa ka seadme võimalik määrdumine olla hageja tegevuse tulemus.
16.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud kostjal sellise kahju või lisakulude tekkimine, mille eest vastutaks hageja. Seega ei saa kostja tasaarvestada hageja nõuet oma nõudega ning hageja põhinõue kuulub kostjalt väljamõistmisele.
17.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Riigikohus on 19. detsembri 2012 otsuse nr 3-2-1-165-12 punktis 43 leidnud, et CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. Hageja on hagiavalduse kohaselt arvestanud viivist arves märgitud maksetähtajale järgnevast päevast (24.06.2021) alates kuni hagi esitamiseni 09.09.2021 VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras, s.o arvestatud perioodil 0,022% päevas. Kostja on olnud arve tasumisega viivituses ajavahemikus 24.06.-10.08.2021 põhinõude 10 530 euro ulatuses, viivise summa 110,78 eurot ja 10.08.-09.09.2021 põhinõude 3780 euro ulatuses, viivise summa 25,68 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist ka TsMS § 367 kohaselt alates 10.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte enam kui 3780 eurot. Kuna kostja on olnud veoteenuse eest esitatud arve tasumisega viivituses, rahuldab kohus hagi ka viivise nõudes.
2-21-14173 Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
19.Hageja menetluskulud on menetluskulude kindlaksmääramise taotluste kohaselt kokku (1186,67+1570,81+227,50) 2984,98 eurot, sh riigilõiv hagilt 350 eurot. Hageja esindaja tunnihind 130 eurot (käibemaksuta summa) on mõistlikus suuruses. Menetluskulude nimekirjades välja toodud toimingud ja nende ajakulu on samuti mõistlikus suuruses. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kogu ulatuses. Vastavalt menetluskulud jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu kokku 2984,98 eurot.
20.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2984,98 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.