Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht
05. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-750
Tsiviilasi
E Ti, V Pi, A A hagi Aiandusühistu "Kasekene" vastu Aiandusühistu "Kasekene"09.11.2024.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: E T (isikukood xxx)
esindajad
Hageja II: V P (isikukood xxx) Hageja III: A A (isikukood xxx), lepingule esindaja I R Hagejate lepinguline esindaja J D Kostja: Aiandusühistu "Kasekene" (registrikood 80000497), lepinguline esindaja V K
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 19.11.2025
Rahuldada hagi. Tuvastada Aiandusühistu "Kasekene" (registrikood 80000497) 09.11.2024 üldkoosoleku otsuste tühisus. Jätta menetluskulud Aiandusühistu "Kasekene" kanda. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt Aiandusühistult "Kasekene" solidaarselt E Ti, V Pi ja A A kasuks välja menetluskulud summas 2143,60 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-25-750 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
E T, V P ja A A esitasid 15.01.2025 hagi Aiandusühistu "Kasekene" vastu Aiandusühistu "Kasekene" 09.11.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
Hageja tugineb sellele, et 09.11.2024 toimus hooneühistu liikmete korraline koosolek, mille kokkukutsumise korda rikuti. Aiandusühistu "Kasekene" põhikirja p 4.2 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult ette teada 14 kalendripäeva. Seda ei ole tehtud, mistõttu on koosolekul vastuvõetud otsused tühised:
Kostja vaidleb hagile vastu.
2-25-750 Kuna hagejate poolt esitatud protokollis puuduvad vastuväited protokollile, ei ole hagejal II õigust nõuda üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamist.
Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et Aiandusühistu „Kasekene“ 09.11.2024 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 ja Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 6 lg 1 p 7 kohaselt märgitakse põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg. TÜS § 6 lg 2 teise lause kohaselt kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seadusega sätestatut.
Kohus tuvastab, et AÜ „Kasekene“ põhikirja p 4.2 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Ühistu juhatus kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette, märkides ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (dtl 15).
TÜS § 41 lg 1 koostoimes juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. TÜS § 41 lg 1 2 kohaselt kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.
Kohus tuvastab, et 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumiseks on kostja avaldanud kokkukutsumise teate Facebooki kinnises grupis, kus kõik AÜ liikmed ei osale (dtl 154).
Kohus tuvastab, et muul viisil kui Facebooki grupis teate avaldamisega 09.11.2024 koosolekut kokku ei kutsutud.
2-25-750 tunnistaja, kas dtl 116 asuv teade, mida kohus tunnistajale näitas, on teade, mida tunnistaja 24.10.2024 väidetavalt vägi (19.11.2025 istung, ajamärge 00:25:05, dtl 267). Samuti ei mäletanud tunnistaja kuupäevaliselt ühtegi teist koosolekut (19.11.2025 istung, ajamärge 00:41:09, dtl 267). Olukorras, kus tunnistaja ei mäleta kõnealuse koosoleku kokkukutsumise teate kohta mitte midagi muud peale konkreetse kuupäeva, millal see territooriumil oli, ning samuti ei mäleta tunnistaja mitte midagi teiste koosolekute kohta sama detailsusastmega, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et tunnistaja tegelikult 24.10.2024 kui teate avaldamise kuupäeva sai mäletada. Sellel põhjusel loeb kohus tunnistaja L Š ütlused üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mille sisu tunnistaja samuti nimetada ei osanud, aiandusühistu territooriumil avaldamise kohta ebausaldusväärseks ning tunnistaja ütlustega ei arvesta.
Seega kohus tuvastab, et 09.11.2024 koosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja p 4.2 tulenevaid nõudeid. Asjaolu, et koosolekul osales üle poole liikmetest ja kvooruminõue oli täidetud, ei muuda asjaolu, et kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud.
TÜS § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuivõrd 09.11.2024 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, tuvastab kohus, et TÜS § 42 kohaselt on 09.11.2024 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised.
Vastuseks kostja vastuväidetele, et hagejal III ei ole õigust hagi esitada, sest tema ei olnud 09.11.2024 koosoleku toimumise seisuga AÜ liige, märgib kohus järgmist. Kostja on tõendanud, et hageja III võeti Aiandusühistu „Kasekene“ liikmeks 18.11.2024 (dtl 88). Osaniku tuvastushuvi otsuse tühisuse tuvastamise vastu ei välista ainuüksi see, kui osanik on omandanud osaluse ühingus pärast osanike otsuse vastuvõtmist (vt RKTKo 14.10.2014, 3-2-1-76-14, p-d 18–19). Sama põhimõte on kohaldatav hooneühistu liikmele. Hagejal III on kostja liikmena õigus TÜS § 52 alusel aiandusühistu otsuse tühisuse hagi esitamiseks. Asjaolu, et hageja III sai liikmeks pärast otsuse vastuvõtmist, ei võta hagejalt III ära õigust otsuse tühisuse hagi esitamiseks.
Kostja on samuti esitanud vastuväite, et 09.11.2024 koosolekul osalesid nii hageja II kui ka hageja III õiguseellane, mistõttu ei ole neil õigust otsuse tühisuse tuvastamise hagi esitada. Kohus kostjaga ei nõustu. TÜS § 52 lg 3 kohaselt ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul nõuavad hagejad otsuse tühisuse tuvastamist, seega TÜS § 52 lg 3 käesolevale nõudele ei kohaldu.
Seega kohus rahuldab hagi ning tuvastab Aiandusühistu „Kasekene“ 09.11.2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
4
2-25-750 TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hagejad on menetluskulude nimekirja (dtl 274-275) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 17 tunni ja 45 minuti tunnitasuga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusteenuse kuluks 3017,50 eurot, millele lisandub käibemaks 628,25 eurot. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased ning on palunud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.
Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
Kohus peab hagejate juristist lepingulise esindaja tunnitasumäära 170 eurot ebamõistlikult kõrgeks, tegemist on vandeadvokaadi turukeskmise tunnitasuga. Kohus peab põhjendatud tasumääraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades osaliselt ülepaisutatud.
5
2-25-750 Hagejad on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 2143,60 eurot (1723,60 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
Hagejate taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv, kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.