Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-149847/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.08.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1646

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2023.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-149847

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi M R vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4391,19 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20 10150, Tallinn; Lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, E-post: [email protected];

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kostja: M R, isikukood: xxx, aadress: xxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M R hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 2479,23 eurot, intress 251,62 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 579,34 eurot ning viivised alates 9.03.2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 479,86 eurot täitmiseni 39,98% aastas ning kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 1999,37 eurot täitmiseni 40,02% aastas.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4.Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb M Ril tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 28.08.2017 sõlmis P G OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja krediidilimiiti summas 500,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud arvete alusel (Lisa 6). Kostja on kasutusele võtnud krediiti summas 479,86 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on lepingust nr. XXX tulenev põhivõlg summas 479,86 eurot. 4.02.2019 sõlmis P G OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. XXX. 18.02.2019 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel sai kostja krediidilimiiti summas 2000,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud arvete alusel. Kostja on kasutusele võtnud krediiti summas 1999,37 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on lepingust nr. XXX tulenev põhivõlg summas 1999,37 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2479,23 eurot (479,86+1999,37). Lepingus nr. XXX leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud arvete alusel (Lisa 6). Kostjal on intressi võlgnevus alates 12.06.2022 kuni 12.08.2022 summas 49,98 eurot (17,21+16,25+16,52). Kostja intressi tasunud ei ole. 2.2.2. Lepingu nr. XXX muutmise kokkuleppes leppisid pooled intressimääraks 40,02% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud arvete alusel (Lisa 7). Kostjal on intressi võlgnevus alates 18.05.2022 kuni 18.07.2022 summas 201,64 eurot (66,06+68,90+66,68). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 251,62 eurot (49,98+201,64).

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113.2 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 90,00 eurot (40,00+50,00). Hageja nõuab viivist lepingu nr. XXX põhivõla summalt 479,86 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.08.2022 kuni hagi esitamiseni 8.03.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 101,44 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 101,44 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu nr. XXX põhivõla summalt 1999,37 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 3.08.2022 kuni hagi esitamiseni 8.03.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 477,90 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 477,90 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 9.03.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 39,98% aastas. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 9.03.2023 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,02% aastas. Hageja palub mõista kostjalt M R hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 2479,23 eurot, intress 251,62 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 579,34 eurot; viivis alates 9.03.2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 479,86 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,98% aastas ning kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 1999,37 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,02% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 490,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisana) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.06.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 527 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 490 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 490 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 3 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*100+km). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 750 eurot (490+20+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (750 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.