2-23-102167/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 03.04.2018 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenu lepingu nr xxxx (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 5 000.00 eurot. Lepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu 7. päeval, esimese maksega 07.05.2018 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 07.04.2023. Lepingu punkti 2.1.1 kohaselt oli intressimäär 12.000 % aastas. Lepingu punkti 5 kohaselt oli lepingu jõustumisel krediidi kulukuse määr 16.620 % aastas eeldusel, et intressimäär on 12.000 % aastas, eeldusel et laenutähtpäev on 07.04.2023, lepingutasu on 0.00 eurot, arvelduskonto(de) kuutasu on 0.30 eurot, SEB laenukaitse lepingu maksete suurused vastavad kindlustuslepingule lisatud prognoostabelis toodud maksetele ning kogu laen summas 5 000.00 eurot võetakse kohe kasutusele. Alates 07.09.2022 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Laenumaksete aruandest nähtub millisel kuupäeval millises summas on kostjal tasumise kohustus olnud ning millisel kuupäeval ja millises summas on tasumised toimunud. Kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 15.12.2022 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 05.01.2023. Nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja 06.01.2023 lepingu erakorraliselt üles. Laenumaksete aruande esimesest jaotisest „intressimaksed“ nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi kogusummas 1 793.47 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal ära tasunud 1 755.65 eurot. Sellest tulenevalt on hageja intressinõue summas 3 37.82 eurot. Lisaks esitab hageja intressiarvestuse, millelt nähtub milliselt summalt, millisel perioodil ja millises summas on hageja intresse arvestanud. Laenumaksete aruande teisest jaotisest „laenu tagasimaksed“ nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale laenust 4 005.02 eurot, millest tulenevalt on hageja põhinõude jääk 994.98 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on hagejal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, lugedes viivise määraks antud perioodil kehtinud lepingujärgse intressimäära 12.000 % aastas. Hageja palub mõista M. K.’lt AS-i SEB Pank kasuks välja võlgnevus 1 090.09 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 994.98 eurot, intressinõudest summas 37.82 eurot, ning viivisenõudest arvestatuna kuni 23.05.2023 summas 57.29 eurot; viivis määras 12.000 % aastas põhinõudelt (994.98 eurot) aastas alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni; jätta menetluskulud M. K. kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud kostja enda poolt kinnitatud aadressil xxxx 08.07.23 (postkasti jätmisega) maksekäsu kiirmenetluses. Märgitud aadress on ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoha aadrss. Hagile vastamise tähtaeg oli 10 päeva. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 280 eurot. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ning menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole (vaatamata 29.06.23 kohtumääruse (hagi menetlusse võtmine) resolutsiooni p 6, millega kohus kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.