lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-102838/18

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-102838/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing TAMMIKU MAJA10317790(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Määruse tegemise aeg ja koht

11.august 2023, Jõhvi

Kohtuasja number

2-23-102838

Kohtuasi

Osaühing Tammiku Maja avaldus D. S. vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuistungite toimumise aeg

19.06.2023

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Osaühing Tammiku Maja (registrikood 10317790, Registrijärgne aadress: Estonia pst 38, Ahtme linnaosa, 31021, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, epost [email protected] ), esindaja R.T. Puudutatud isik: D. S. (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX, e-post XXX )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Osaühing Tammiku Maja avaldus D. S. vastu võlgnevuse nõudes;
2.Välja mõista D. S. (isikukood XXX) OÜ Tammiku Maja kasuks 2293,31 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kolm eurot 31 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud D. S. kanda ja mõista temalt OÜ Tammiku Maja kasuks välja 250 eurot avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada võlgnik määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1.Viru Maakohtusse saabus 02.03.2023 Osaühing Tammiku Maja avaldus D. S. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse asjaolude kohaselt Kohtla-Järve linnas Estonia pst. 15 on asutatud korteriühistu. Avaldaja OÜ Tammiku Maja teostab korteriühistu asukohas korterelamu ja korteriomandite haldamist, majandamist ja hooldust. Korteriühistu volitas avaldajat võlgnikelt hoolduskulude võlgnevust sisse nõudma. Korteriomandi nr.X omanikuks ja korteriühistu liikmeks oli kuni 14.06.2018 J. K.. 17.04.2020 väljastas Viljandi notar K K pärimistunnistuse, mille kohaselt said korteri pärijateks 1⁄2 osas kumbki Kohtla-Järve linn ja N. B.. Notar K K tühistas eelpoolnimetatud pärimistunnistuse 08.11.2021 ja väljastas uue pärimistunnistuse, mille kohaselt sai uueks pärijaks D.S. (edaspidi võlgnik). Avaldaja on esitanud võlgnevusenõude kahe perioodi osas eraldi:

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Periood 01.06.2018-08.12.2021 summas 1371,03 eurot; Periood 09.12.2021-01.01.2023 summas 922,88 eurot. Võlgnik ei ole ühtegi hoolduskulude arvet tasunud.

2.Võlgnik D.S. esitas võõrkeelse vastuse. Kohus nõudis 25.04.2023 võlgnikult vastuse ja selle lisade tõlget ja hoiatas, et kui võlgnik kohtu määratud tähtajaks tõlget ei esita, võib kohus jätta võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta. Võlgnik vastuse tõlget ei esitanud ja kohus jätab selle tähelepanuta. 19.06.2023 toimunud kohtuistungil vaidles võlgnik võlanõudele vastu järgmistel motiividel: 1) võlgnik on üksnes 1⁄2 korteri omanik; 2) avaldajal puudub volitus korteriühistu esindamiseks; 3) võla eest vastutab avaldaja; 4) võlgnik ei saa aru millest võlgnevus koosneb. Võlgnik kinnitas, et ei ole alates pärandi vastuvõtmisest ühtegi arvet tasunud. Samuti kinnitas ta, et notar selgitas talle pärandi vastuvõtmisel pärandi koosseisu. Võlgnik kinnitas, et on võlgnevuse osas avaldajaga varasemalt suhelnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Avalduse ese: korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse nõue.
5.Maakohus tuvastas järgmist: 5.1 korteriomandi (registriosa number XXX) asukohaga: XXX omanikuks oli kuni surmani 14.08.2018 J. K. (ikXXX); 5.2 Viljandi notar K K väljastas 17.04.2020 pärimistunnistuse nr.917, milles tunnistas, et korteriomand aadressiga: XXX oli J. K. ja tema endise abikaasa N. B. ühisvara ning J. K. pärijaks on Kohtla-Järve linn; 5.3 Viljandi notar K K väljastas 08.11.2021 pärimistunnistuse milles tunnistas D. S.i avalduse alusel pärimistunnistuse nr 917 kehtetuks. Eeltoodu alusel tuvastas kohus kokkuvõtvalt järgmist: korteriomandi (registriosa number XXX) asukohaga: XXX ühisomanikud on käesoleval ajal D. S. ja N.B., kes on korteriomandi ühisomanikud. AÕS § 71 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Maakohus on seisukohal, et antud juhul kehtib ühisomanike solidaarvastutus. Võlausaldaja võib ühisomandike puhul valida, kelle vastu ta võlgnevuse nõude esitab. D.S. näitas üles pärijana huvi pärandi vastuvõtmiseks ja kasutab pärandit faktiliselt ning seetõttu on ka põhjendatud, et võlausaldaja nõude D.S. vastu esitas.
6.Võlgniku vastuväide, et avaldaja ei ole tõendanud oma volitust nõude esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule 01.10.2016 Kohtla-Järve linn, Estonia pst. 15 korteriühistu ja OÜ Tammiku Maja vahel sõlmitud teeninduslepingu nr.61, millest tulenevalt volitas korteriühistu avaldajat esindama ennast kohtus võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmiseks (lepingu p-d 1.2.e, 1.4, 2.1.6, 2.1.8, 3.1.5. Seega on avaldaja pädev oma nimel võlgnikult hoolduskulude võlgnevust sisse nõudma.
7.Võlgniku vastuväide, et võlgnevuse eest vastutab avaldaja, ei ole millegagi põhistatud.
8.Võlgniku vastuväide, et võlgnik ei saa aru millest võlgnevus koosneb. Avaldaja esitas võlgnevuse põhistamiseks korteriühistu ja avaldaja vahel sõlmitud teeninduslepingu, tõendi võlgnevuse arvestuse kohta perioodi eest 08.12.2021-01.01.2023 kohta

(periood alates pärandi vastuvõtmisest võlgniku poolt), KÜ Estonia pst 15 üldkoosoleku 02.06.2022 protokolli, kus võeti vastu otsus remondifondi kasutamise kohta korterelamu katuse remondiks, kirjavahetuse võlgnikuga, milles märgiti ära võlgniku võlgnevuse suurus, viivise arvestus ja võlgnikule esitatud arved, millest on näha, milliste teenuste eest hoolduskulusid arvestatakse (Lisad 1-35), VKG Soojus poolt avaldajale esitatud arved keskküttega varustamise eest (Lisad 36-51), Gren Viru AS arve soojusenergia eest alates jaanuarist 2023 (Lisa 52), OÜ Järve Biopuhastus arved veevarustuse kohta (Lisad 54-70), korteriühistu juhatuse 26.05.2022 ja 26.10.2018. 16.05.2019, otsused hooldustasu tõstmise kohta, tõend võlgnevuse arvestuse kohta perioodi eest 01.06.2018-01.12.2020.

9.Võlgniku poolt esitatud Kohtla-Järve linn, Estonia pst.16 korteriühistu Põhikirja p. 9. kohaselt korteriomaniku surma korral loetakse tema pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu liikmeks alates päranditombu avanemise päevast. Pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse endise liikme poolt tasutud osamaks liikmeks võetud pärija osamaksuks ja temale lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused. Põhikirja p.31 kohaselt on ühistu liige tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus. Võlgnik on alates 2021 korteriühistu liige ja kasutas korterit enda huvides, seega ei saanud ta arvata, et korteri kasutamine ei ole seotud korteri ülalpidamiskuludega. Võlgnik pidi mõistma, et Eesti kliimatingimustes on vajalik korteri säilitamiseks keskküte, võlgnik kasutas ka vee- ja kanalisatsiooni teenust. Võlgnik pidi mõistma et, korterelamu omanike huvides sh võlgniku huvides on vaja korterelamut remontida, valgustada, hooldustöid teha ja prügi vedada.
10.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus tuvastas, et võlgnik on rikkunud korteriühistu põhikirjast tulenevat kohustust tasuda jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja on avaldust põhistanud ja esitas nõude tõendamiseks tõendid (avalduse Lisad 1-70 ning Järve Biopuhastusarved ning juhatuse otsused hoolduskulude osas).
11.Maakohus peab põhjendatuks ka avaldaja viivise nõuet. Viivise arvestamise alus tuleneb korteriühistu põhikirjast ja KrtS § 42 lg.1.
12.Maakohus selgitab võlgnikule, et kuna korteriomandi ühisomanikud vastutavad korteriomandiga seotud kohustuste solidaarselt, on võlgnikul õigus nõuda tema poolt kantud kohustuste hüvitamist teiselt ühisomanikult.

MENETLUSKULUD

13.Maakohus on seisukohal, menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 250 eurot, mille avaldaja tasus riigilõivuna avalduse esitamisel kohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja