Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-20-15060 11. august 2023, Narva
Kohtuasi
G Z hagiavaldus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva-Jõesuu Niguliste Koguduse vastu: - üürisuhete tuvastamiseks eluruumi asukohaga XXX, valdamise ja kasutamise kohta; - kostja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek hagejal elektrienergia tarbimiseks olemasoleva elektriühenduse ja lepingu kaudu aadressil XXX ning ruumi nr XXX kasutamiseks vajalikes hoone üldkasutatavates koridoris ja trepikojas või (alternatiivselt) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek elektrienergia müüjatele hagejaga elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks elektri tarbimiseks aadressil XXX ning ruumi nr XXX kasutamiseks vajalikes hoone üldkasutatavates koridoris ja trepikojas; - tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste pakkujatega liitumisleping liitumiseks vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis on paigaldatud XXX maja juures; - tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste pakkujatega leping, mille alusel võib hageja tarbida vett ja kasutada kanalisatsiooni aadressil XXX; - tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida olmeprügi väljaveo pakkujatega leping, mille alusel G Z võib korraldada olmeprügi väljaveo aadressilt XXX; - tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida kaabeltelevisiooni- ja interneti teenuste pakkujatega leping, mille alusel võib hageja kasutada kaabeltelevisiooni- ja interneti teenuseid aadressil XXX; - asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega;
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-20-15060
-
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
kohustada kostjat teostama elamumaja aadressil XXX, katuse remont 7000 (3500+3500) Hageja G Z (isikukood XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev (Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku NarvaJõesuu Niguliste Kogudus (registrikood 80211030), seaduslik esindaja Liina Piirisalu (e-post [email protected]) Hagimenetlus 07.06.2023 kohtuistungil
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärast nõuete täiendamist ja täpsustamist on hageja G Z Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva-Jõesuu Niguliste Koguduse vastu esitatud nõuded järgmised: - üürisuhete tuvastamiseks eluruumi asukohaga XXX, valdamise ja kasutamise kohta; - kostja kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek hagejal elektrienergia tarbimiseks olemasoleva elektriühenduse ja lepingu kaudu aadressil XXX ning ruumi nr XXX kasutamiseks vajalikes hoone üldkasutatavates koridoris ja trepikojas või (alternatiivselt) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek elektrienergia müüjatele hagejaga elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks elektri tarbimiseks aadressil XXX ning ruumi nr XXX kasutamiseks vajalikes hoone üldkasutatavates koridoris ja trepikojas;
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
-
-
-
-
tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste pakkujatega liitumisleping liitumiseks vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis on paigaldatud XXX maja juures; tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste pakkujatega leping, mille alusel võib hageja tarbida vett ja kasutada kanalisatsiooni aadressil XXX; tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida olmeprügi väljaveo pakkujatega leping, mille alusel G Z võib korraldada olmeprügi väljaveo aadressilt XXX; tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek sõlmida kaabeltelevisiooni- ja interneti teenuste pakkujatega leping, mille alusel võib hageja kasutada kaabeltelevisiooni- ja interneti teenuseid aadressil XXX; asendada kostja nõusolekud kohtuotsusega; kohustada kostjat teostada elamumaja aadressil XXX, katuse remont.
Kokkuvõtvalt on nõuete põhjenduste kohaselt hoones, mille praegune aadress on XXX (varasem aadress oli XXX), hageja valduses eluruum nr XXX. Nimetatud eluruum anti hageja valdusesse ja kasutusse 17.10.1991 Narva-Jõesuu Alevivalitsuse 13.09.1991 otsusega nr 188, mille kohta on 17.10.1991 väljastatud order nr 19. Hageja on nimetatud eluruumi pidevalt kasutanud ja see on ka käesoleval ajal hageja alaliseks elukohaks. Elamumaja omanik on kostja. Narva-Jõesuu Linnavalitsus G Z nimele saadetud 11.03.2020. a kirjas nr 3-1/12 viitas, et eluruumi omanik (kostja) taotleb G Z rahvastikuregistrisse kantud aadressi (XXX) andmete muutmist, kuna isiku elukohaks märgitud omanikule kuuluvat ruumi ei ole isikul õigust kasutada oma elukohana ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Narva-Jõesuu Linnavalitsus palus G Z esitada dokumendid, millega ta tõendab oma õigust kasutada ruumi oma elukohana või enda ja omaniku vahel pooleli olevat kohtuvaidlust ruumi kasutusõiguse üle. 15.04.2020. a kirjaga nr 3-1/19 teatas Narva-Jõesuu Linnavalitsus G Z, et tema elukoha andmed rahvastikuregistris on muudetud. Kostja on saatnud G Z 07.06.2020. a teate nr 011, milles teatab, et tal ei ole alates 15.04.2020. a enam õigust kasutada XXX majas asuvat korterit nr XXX oma eluruumina ja palub vabastada korter kuni 01.07.2020. G Z teatas Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, et ei ole nõus tema elukoha andmete muutmisega rahvastikuregistris, kuna tal on õigus kasutada aadressil XXX asuva korterit elamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsus vastas 14.04.2020 G Z, et kuna ta ei esitanud dokumente, millised kinnitaksid tema õigust kasutada eluruumi elamiseks, siis avaldus ei ole põhjendatud. Hiljem taastati G Z elukoha registreerimine aadressil XXX rahvastikuregistris. EELK Narva-Jõesuu Niguliste Kogudus sai aadressil XXX, asuva vallasomandi omanikuks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.06.1998. a korralduse nr 249 ja põhivahendite üleandmisevastuvõtu 20.03.2002. a akti alusel. 25.06.2003. a kinnistamisotsuse alusel on EELK NarvaJõesuu Niguliste Kogudus kantud kinnistusregistrisse kinnistu ühiskondlike hoonete maa asukohaga XXX omanikuna 25.06.2003. Elamu tagastamisel kostjale omandireformi aluste seaduse alusel kasutas G. Z oma eluruumi 17. oktoobri 1991. a teenindusliku orderi nr 19 alusel. Orderi punktidest 7 ja 8 nähtuvalt arvati elamumaja korter nr XXX elamispinnaga 14 m2 eluruumide hulka ning order on kehtiv eluruumi üürilepingu sõlmimiseks ja selle asustamiseks.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
Pärast tagastatava elamu kostjale üleandmist jätkas hageja ja jätkab käesoleva ajani korteri kasutamist oma elukohana. Vaatamata sellele, et kostja ei ole sõlminud ega sõlmi hagejaga kirjalikku üürilepingut, on hageja ja kostja vahel tekkinud üürisuhteid. Peale seda, kui aastal 1998 sai kostja algul elamu kui vallasasja omanikuks ja hiljem aastal 2003 kinnistu omanikuks, kasutas hageja oma eluruumi nagu üürnik ning kostja aktsepteeris seda. Kostja ei vaidlustanud ka kohtus hageja eesõigust kasutada eluruumi elamiseks. Tegelikkuses on kostja pakkunud korduvalt hagejale vabastada eluruum vabatahtlikult. Kuna hageja ei ole nõus sellega, siis kostja võttis ette konkreetsed sammud selleks, et sundida hagejat, et tema ise vabastaks eluruumi. Sel eesmärgil lõpetas kostja lepingud, mille alusel oli elamumaja elektri ja veega varustatud. Pikema aja jooksul on hageja sunnitud elama ilma elektri ja veeta. Sellega tekitab kostja hagejale mittevaralise kahju. Aastal 2014 pöördus hageja kostja poole taotlusega sõlmida üürileping. Kostja esindaja vastas hagejale hageja tunnistajate juuresolekul, et ei sõlmi üürilepingut. Kuna hageja kasutab eluruumi üle ühe aasta ja temaga jäi leping kirjalikult sõlmimata, siis loetakse leping sõlmituks tähtajatult. Hageja ei saanud kätte tema nimele adresseeritud kirju, millised kostja esitas kohtule selle asjaolu tõendamiseks, et hageja olevat justkui teadlik vana üürilepingu lõpetamisest ja uue üürilepingu sõlmimise vajadusest. Seega, elamuseaduse § 32 lg 2 sätteid arvestades, loetakse hagejaga sõlmitud üürileping pikenenuks kuni käesoleva ajani, perioodilisusega 5 aastat. Kostja ei taga elamumaja hoidmist sobivas seisundis, mis võimaldaks hagejal kasutada oma korterit nõuetekohaseks elamiseks. Kostja lõpetas lepingud, mille alusel toimus elamumaja elektri-, veevarustus ja prügi väljavedu, samuti oli kaabeltelevisiooniühendus. Elamumaja katus vajab remonti. Hageja taotleb kohustada kostjat tagama talle eelnimetatud teenuste kasutamist ja teostama elamumaja katuse remondi. VKG Elektrivõrgud OÜ (VKG) katkestas hageja nimel oleva elektriühenduse 2008. aastal. Hageja esitas VKG väitele võlgnevuse kohta vastuväite, mispeale VKG hagi kohtusse ei esitanud ja menetlus lõpetati. Edasi kasutas hageja elektrienergiat P M nimel samas hoones toiminud elektriühenduse kaudu. Hageja tasus kõik arved ja mingisugust võlgnevust ei olnud. 01.06.2020 katkestas VKG aga ka P M nimel toiminud ühenduse põhjendusega, et VKG sai XXX omanikult EELK Narva-Jõesuu Niguliste koguduselt (s.o. kostjalt) avalduse võrgulepingu sõlmimiseks omaniku nimele. 22.07.2020 esitas hageja VKG-le avalduse elektrivarustuse taastamiseks aadressil XXX. VKG vastas 24.07.2020 e-kirjaga ja teatas, et ei taasta elektrivarustust hagejale. 26.08.2020 esitas hageja kostjale avalduse hagejal elektritarbimise võimaldamiseks aadressil Vabaduse 51. 02.09.2020. a vastuskirjas nr 15 kostja keeldus elektriühenduse võimaldamisest. Järelikult on elektrivarustuse taastamine võimalik üksnes juhul, kui kostja annab selleks omapoolse nõusoleku.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
Elektrivarustuse toimimine on elutähtis teenus (vt nt hädaolukorra seaduse § 1 lg 1, § 36 lg 1 p 1, § 38 lg 1). Elektrienergia kasutamise võimalus on üldjuhul igale inimesele elutähtsaks tingimuseks. Elektrienergiaga varustamise takistamine tekitab hagejale tänapäevasele elustandardile mittevastavaid elutingimusi ning märkimisväärseid füüsilisi ebamugavusi ja kannatusi. Elektrienergia kasutamise võimatusest tekib hagejale oluline varaline ja mittevaraline kahju. Elektrienergiata ei ole hagejal eluruumis võimalik kasutada koduolmetehnikat (nt pliit, pesumasin, nõudepesumasin, röster, veekeetja, triikraud, televiisor, erinevad audioseadmed, arvuti, printer, seadmete akude laadijad jne). Elektrienergiata ei ole võimalik kasutada ka elementaarseid olulisi side- ja meediateenuseid nagu raadio, televisioon ja internet. Telefoni, arvuti ja teiste akuseadmete laadimiseks tuleb leida mingisugune koduväline koht ja vastav nõusolek. Elektrienergiata ei ole hagejal eluruumis normaalset kunstlikku valgust. Hädapärase kunstliku valguse saamiseks tuleb teha olulisi lisakulutusi patareivalgustitele ja patareidele. Ilma eluruumi valgustamise võimaluseta elamine, ilma olmetehnika kasutamise võimaluseta elamine ja ilma sideteenusteta elamine kahandavad igaüks eraldi oluliselt hageja elus toimetuleku võimalusi, hageja tegutsemisvõimalusi ja üldiselt elukvaliteeti. Nende loetletud võimaluste puudumine on ohtlik ka hageja füüsilisele tervisele. Olmetehnika kasutamise võimatus kahjustab hageja hügieenivajadusi. Piisava valguse puudumine võib kahjustada hageja nägemisvõimet. Valguse, elementaarsete mugavuste, olmetehnika, hügieenivahendite, meedia tarbimise seadmete ja sidevahendite kasutamise võimaluste puudumine igaüks on üldteada suureks ohuks ka hageja vaimsele tervisele, põhjustades hingelisi üleelamisi-kannatusi ja depressiooni. Eluruum XXX on hageja valduses, mistõttu on õigusvastane kostja poolt selle ruumi elektrivarustuse võimaldamise takistamine. Kostja kompromissi ettepanekule vastas hageja, et on valmis kompromissi korras vaidluse lõpetama ja hoonest välja kolima juhul, kui EELK Narva-Jõesuu Niguliste Kogudus annab G Z omandisse rõduga 3-toalise möbleeritud normaalses seisukorras korteri ühes XXX-korruselises korterelamus.
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kokkuvõtvalt kostja vastuväidete põhjenduste kohaselt esitas EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudus 09.03.2020 avalduse EV Elanikeregistri pidajale G Z aadressiandmete muutmiseks, kuna isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum, mille eluruumina kasutamiseks ei ole isikul õigust: isik on korduvalt keeldunud (võlateatis 18.06.2005; 17.07.2005. a kirja p 11; 29.09.2005. a kirja p 2; 07.01.2007. a kirjale nr 11 vastamata jätmine) omanikuga ruumi kasutamise õiguse saamiseks üürilepingu sõlmimisest. G Z ei ole tõendanud oma õigust XXX ruumi oma eluruumina kasutada. XXX hoone eluruum nr XXX kasutamisõigus, mida G Z tõendab 17.10.1991 väljastatud orderiga nr 19, on välja antud 17.10.1991 Narva-Jõesuu Alevivalitsuse 13.09.1991. a otsuse nr 188 alusel. Narva-Jõesuu alev administratiivüksusena likvideeriti 1992, selle õigusjärglaseks on Narva-Jõesuu linn, registrinumber 77000499. Kohalik omavalitsus tagastas kogudusele vara ORAS § 5 lg 1 alusel, kuid jättis seejuures täitmata ORAS § 121 lg 5 sätestatud kohustuse. ORAS § 121 lg 9 sätestas tagastatud elamus
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
elavatel üürnike õiguse uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras. EELK Narva-Jõesuu kogudusele tagastati XXX kinnistu ja sellel olev hoone koos üürnikega, kes aga keeldusid uut omanikku tunnistamast, üüri maksmast ja omanikuga üürilepinguid sõlmimast, anastades sisuliselt kogudusele tagastatud hoone oma valdusesse, kuid samas keeldudes hoones selle avariiohtliku olukorra tõttu ka elama st (elanike 17.07.05. a kiri punktid 7 ja 10; lepingute sõlmimise 06.09.05. a ettepanek; elanike 29.09.05. a vastus). Kogudus üritas 2007. a veel kord alustada hoone remondiga, kuid elanike ja tollase linnavalitsuse vastuseisu tõttu jäi ka see katse tulemusteta (07.01.07. ateade Zubovile; 25.02.07. a kiri LV). Praeguseks on XXX hoone kunagised üürnikud lahkunud ja nende registrikanded on muudetud. Elamiskõlbmatusse hoonesse on jäänud ainult hageja, kes keeldub hoonest lahkumast vaatamata sellele, et tal ei ole üürilepingut hoone omanikuga. XXX asuv pastoraadihoone on ehitatud 1800. aastate lõpul. Hoonet ei ole kapitaalselt remonditud alates ligikaudu 1980. aastatest. Juba hoone tagastamise ajal EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudusele oli hoone elanike ütluste kohaselt avariiolukorras. Viimased 27 aastat (alates hoone tagastamisest õigusjärgsele omanikule 1993. a) ei ole hoonet ka hooldatud, kuna hoones olnud elanike soovimatuse tõttu omanikuga rendilepinguid sõlmida ja koguduse esindajaid majja lasta ei ole hoone omanikul olnud võimalust hinnata olemasolevate kommunikatsioonide olukorda. XXX hoones ei ole keskkütet, kanalisatsiooni ega veevarustust. Elanikud kasutasid hoone hoovis olevat välikemmergut ja vee võtmiseks salvkaevu, mida eeldatavasti kasutab käesoleval ajal ka G. Z. Korterite elektrijuhtmed on paigaldatud eeldatavasti 1950. aastatel, kui nõukogude võim pastoraadihoone elumajana kasutusele võttis. Elektrivarustussüsteemi ei ole uuendatud ega vahetatud. Täiesti teadmata on küttekehade (ahjude) ja korstnate seisukord aastaid tühjalt seisnud ruumides. Katus jooksis läbi juba 1990. aastatel. Hoone on varisemisohtlik, tuleohtlik ja sanitaarselt kasutuskõlbmatu. Kuna hoone on nüüdseks suuresti ka G. Z soovimatuse tõttu omanikke hoonesse lubada, täielikult amortiseerunud ja kuna kogudusel puuduvad vahendid hoone kapitaalremondiks, on kogudus otsustanud hoone konserveerida, lõpetades selleks kõik hoonega seotud lepingud ja ehitis eluruumide hulgast välja arvata. Arvestades XXX pastoraadimaja seisukorda ei saa EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudus võtta endale vastutust inimeste elude ja naabrite ohutuse eest ning anda nõusolekut elektrivarustuse lubamiseks. Elanike 2005. a kirjutatud vastusest selgub, et juba sel ajal (aastatel 2003-2005) toimus kaks elektrijuhtmete põlengut. Lisaks sellele, et elektrivarustuse taastamist nõudval G. Z puudub õigus hoones olevat eluruumi nr XXX kasutada, ei ole G. Z, lähtudes tema eelnevatest suhetest teenuse tarnija AS VKG Elektrivõrkudega, ka usaldusväärne lepingupartner. Elektrivarustuse lepingu hagejaga aadressil XXX, sõlmis VKG Elektrivõrgud OÜ 2001. a paiku. VKG Elektrivõrgud OÜ katkestas hageja elektriga varustamise võlgnevuse tõttu 2008. a ja lõpetas lepingu tarbimise puudumise tõttu 2016. a (VKG Elektrivõrgud OÜ 24.07.2020.a e-kiri hagejale). Seega ei olnud hagejal kehtivat elektrivarustuse lepingut alates 2016. aastast. VKG Elektrivõrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste punkti 3.13 kohaselt kui kostja ei ole kolme aasta jooksul võrguteenust kasutanud ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimalust (VKG Elektrivõrgud OÜ 10.08.2020. a e-kiri hagejale). XXX hoone tagastamise järel alates 1993. a ei olnud VKG Elektrivõrgud OÜ ja EELK NarvaJõesuu Niguliste koguduse vahel aadressil XXX elektrivarustuse lepingut sõlmitud. Kogudus sõlmis VKG Elektrivõrgud OÜ-ga XXX kinnistu elektrivarustusega liitumise lepingu nr 36185915 alates 01.06.2020 kinnistu õuemaa tähtajaliste rentnike elektrivooluga varustamiseks. Alates 01.09.2020 on leping peatatud.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
G. Z eelistas ausale arvete maksmisele kriminaalset tegutsemist, omastades 12.08.2010. a surnud P M nimele sõlmitud elektrivarustuslepingu ja kasutades võõra surnud inimese identiteeti omale hüve (elektrienergia) saamiseks. G. Z sai seda teha ainult kriminaalsel teel, sisenedes omavoliliselt P. M kasutuses olnud eluruumi nr XXX ja ühendades krt nr XXX elektrivarustuse krt nr XXX asuvasse elektrikilpi, mis on selgelt seadusevastane tegevus. EELK Narva-Jõesuu kogudus ei olnud teadlik, et VKG-l olid kehtivad sõlmitud lepingud XXX hoones, sest hoone omanikuna eeldas hageja, et tarnija (antud juhul VKG) sõlmib tarnelepingud hoone omanikuga, nagu on tavaks. Olukorrast teada saades lõpetas EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudus 01.06.2020 kõik XXX hoonega seotud elektrilepingud, kaasa arvatud P M sõlmitud leping. Seega puudub G. Z igasugune õigus nõuda kostjalt elektrivarustuse lubamist, kuna poolte vahel ei ole selleks alust andvaid lepingulisi suhteid. Hageja kasutab XXX hoones olevat eluruumi nr XXX ilma omaniku nõusolekuta, ilma üürilepinguta ja on korduvalt keeldunud omanikuga lepingu sõlmimisest (võlateatis 18.06.2005; 17.07.2005. a kirja p 11; 29.09.2005. a kirja p 2; 07.01.2007. a kirjale nr 11 vastamata jätmine). Kostja tegi hagejale 06.06.2020. a kirjaga nr 011 ettepaneku vabastada elamu ja anda võtmed koguduse esindajale üle tähtajaga 01.07.2020. Hageja kirjale ei vastanud ja võtmeid üle ei andnud. EELK Niguliste kogudus on seisukohal, et G Z ei ole õigust nõuda EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudusele kuuluvas kinnisvaras XXX, mida ta kasutab ilma omaniku nõusolekuta ja ilma kehtiva üürilepinguta, tema jaoks elektrienergia ja kommunaalteenustega varustamise lubamist. Kinnistul asuv hoone kuulub kogudusele, kellel ei ole G Z mitte mingisuguseid lepingulisi suhteid, veel enam, G. Z on aastaid järjekindlat keeldunud hoone omanikuga suhtlemisest ja üürilepingu sõlmimisest. Nüüdseks on kõnealune hoone muutunud täielikult elamiskõlbmatuks ja selle kasutamine elamuna on tuleohtlik ja eluohtlik. Vaatamata EELK Narva-Jõesuu Niguliste koguduse jõupingutustele (09.03.2020. a kiri nr 004 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjonile; väljavõte komisjoni protokollist) G Z munitsipaaleluruumi saada keeldub G. Z jätkuvalt NarvaJõesuu linnavalitsusele eluruumi saamiseks avaldust kirjutamast, on faktiliselt jõuga okupeerinud lisaks korterile nr XXX terve kogudusele kuuluva maja, vahetades majas olevate ruumide ja sissepääsude lukud ning pannes välja silte lähenemiskeeluga (fototabel 10.06.20). EELK Niguliste koguduse esindajad on suhelnud Narva-Jõesuu linnapea, majandusala aselinnapea ja sotsiaalosakonna juhatajaga G. Z eluruumi eraldamise teemal. Käesoleval ajal on Narva-Jõesuu linnas olemas vabu munitsipaaleluruume, mida sundüürnikule kasutada anda, kuid eluruumi eraldamiseks on vajalik isiku sooviavaldus. G. Z aga keeldub igasugusest koostööst kogudusega ja linnavalitsusega ning on ennast piltlikult öeldes barrikadeerinud tema poolt ebaseaduslikult hõivatud kogudusele kuuluvasse pastoraadihoonesse. EELK Niguliste kogudus on seisukohal, et G Z ei ole ei juriidilist ega moraalset õigust nõuda EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudusele kuuluvas kinnisvaras XXX, tema jaoks elektrienergiaga varustamise lubamist. Kinnistul asuv hoone kuulub kogudusele, kellel ei ole G Z mitte mingisuguseid lepingulisi suhteid. Kõnealune hoone ei ole elamiskõlbulik ja elektrienergia sisse lülitamine on tuleohtlik ja eluohtlik. Kostja tegi hagejale kompromissi ettepaneku järgmistel tingimustel: G. Z nõustub kirjutama avalduse Narva-Jõesuu Linnavalitsusele munitsipaaleluruumi saamiseks. Peale eluruumi talle eraldamise otsuse vastu võtmist vabastab G. Z ühe kuu jooksul XXX hoone ja annab koguduse esindajale üle maja sissepääsude ja tema poolt lukustatud ruumide võtmed. EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudus nõustub ootama, kuni G. Z lahkub XXX hoonest tema avalduse alusel talle eraldatavasse munitsipaaleluruumi ja ei algata sunniviisilist väljatõstmismenetlust kohtu kaudu
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
eeldusel, et G. Z kirjutab munitsipaaleluruumi taotlemise avalduse kuu aja jooksul peale kompromisskokkuleppe fikseerimist. Hageja vastas kostja ettepanekule, kuid see ettepanek ei ole kostja poolt vastuvõetav. Hageja on asunud avalikku võitlusse Narva-Jõesuu Niguliste koguduse vastu, levitades avalikult kogudust laimavaid teateid kogudusele kuuluva hoone seinal ja territooriumi, saates koguduse liikmetele ähvardava sisuga kirju ja takistades igati koguduse majandustegevust kogudusele kuuluval kinnistul ning tekitades sellega kogudusele otsest materiaalset kahju. G. Z terroriseerib koguduse kinnistul kogudusega sõlmitud lepingute alusel tegutsevaid rentnikke, kes on sunnitud lõpetama rendilepingud igapäevase kiusamise ja otsese materiaalse ja moraalse kahju tekitamise tõttu G. Z poolt.
Kohus arutas asja 23.03.2023 ja 07.06.2023 kohtuistungitel. Pooled jäid oma nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Hageja selgitas, et ei saanud kostjalt mitte mingeid ettepanekuid üürilepingu sõlmimiseks ega eluruumi vabastamiseks. Kostja esitatud kirjades olev väidetavalt hageja allkiri ei ole tema oma. Hageja ei vaielnud vastu, et ei lase kostja esindajaid majja. Posti saab hageja kätte välisuksel tehtud avause kaudu. Kostja teatisekirja, et alates 01.06.2020 lülitatakse välja elekter, saatis kostja hagejale postkasti. Hageja on seisukohal, et tal ei ole ei õigust ega vajadust nõuda eluruumi kohalikult omavalitsuselt, kuna ta kasutab vaidlusalust eluruumi seaduslikul alusel, mistõttu ei esita ta avaldust kohalikule omavalitsusele eluruumi saamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjale oli tagastatud hoone ebaseaduslikult. Hageja väitel elab ta vaidlusaluses hoones juba 50 aastat, elab pidevalt käesoleva ajani. Kostja arvamusel näitas hageja oma keeldumisega teisest eluruumist selgelt, et ta ei ole tegelikult huvitatud oma elamistingimusi parandada, seega ei ole hagejal ei juriidilist ega moraalset õigust pretendeerida XXX asuvale eluruumile. Hageja käitumine on täiesti ebaadekvaatne ja ta lihtsalt kiusab kogudust. Asjaolu, miks kostja ei pöördunud tänini kohtusse hageja väljatõstmise nõudega, selgitas kostja sellega, et kostja kui kogudus püüdis leppida hagejaga kokku inimkeelselt.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja G Z nõuab tuvastada üürisuhted aadressil XXX asuva eluruumi valdamise ja kasutamise kohta. Ida-Viru Maakonna hooneregistri 17.12.2002 registreerimise tunnistuse nr 7443 andmete (toimiku 2-21-5969 tl 15) kohaselt sai kostja aadressil XXX, asuva vallasomandi omanikuks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.06.1998. a korralduse nr 249 (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 116) ja põhivahendite üleandmise-vastuvõtu 20.03.2002. a akti (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 117, 118, 119) alusel.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
25.06.2003. a kinnistamisotsuse (toimiku 2-21-5969 tl 16) alusel on kostja kantud kinnistusregistrisse XXX kinnistu ühiskondlike hoonete maa omanikuna 25.06.2003 (toimiku 220-15060, kd 1, tl 5). Vara tagastati kostjale omandireformi käigus kui õigusvastaselt võõrandatud vara Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) alusel. Hoones, mille praegune aadress on XXX ning endine aadress oli XXX (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 121), anti hageja valdusesse 17.10.1991. a orderiga nr 19 (kd 1, tl 6) üle 14 m2 suurune eluruum nr XXX. Orderi punkti 7 kohaselt arvati elamumaja korter nr XXX eluruumide hulka. Orderi punkti 8 järgi kehtib order eluruumi üürilepingu sõlmimiseks ja selle asustamiseks. Üürileping hagejaga on sõlmitud 01.11.1991 (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 91-93) tähtajaga viis aastat. Hageja väitel, millele kostja vastu ei vaielnud, on hageja nimetatud eluruumi pidevalt kasutanud ja kasutab käesoleva ajani oma elukohana. Poolte vahel puudub vaidlus, et Narva-Jõesuu alev administratiivüksusena likvideeriti 1992. a-l, selle õigusjärglaseks on Narva-Jõesuu linn. Varem kehtinud Eesti Vabariigi elamuseaduse (ES) § 32 lg 1 kohaselt on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Kohtule jäeti esitamata tõendid, et hagejaga 01.11.1991 sõlmitud üürileping oleks lõpetatud või selle asemele oleks sõlmitud uus üürileping, seega pikenes hagejaga sõlmitud üürileping iga viie aasta järel automaatselt veel viieks aastaks. Vara tagastati kostjale 20.03.2002. a põhivahendite üleandmise-vastuvõtu aktiga (toimiku 2-2015060, kd 2, tl 117, 118, 119). Seega, kostjale elamu omandiõiguse ülemineku ajal oli hagejal kehtiv üürileping, mis pikenes viieks aastaks alates 01.11.2001. ORAS § 121 lg 1 esimese lause järgi loetakse elamu tagastamisel kehtiv üürileping kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. Sama paragrahvi lg-st 3 nähtuvalt pikeneb üürileping käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürilepingu tähtaja möödumisel viieks aastaks. Üürileandja võib vaidlustada üürilepingu pikenemise üksnes käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. Vaidluse korral otsustab pikenemise kohus. Kui Eesti Vabariigi elamuseaduse § 45 alusel oli üürnikule antud teine eluruum, pikeneb üürileping nimetatud eluruumile. Seetõttu muutub omanik õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamise korral eluruumi üürilepingu pooleks, kuigi ta ise sellist lepingut sõlminud pole. ORAS § 121 lg 11 järgi laienevad käesoleva paragrahvi sätted üürisuhtele, mille pooleks olev üürnik elas eluruumis elamu tagastamise hetkel. Käesoleva paragrahvi alusel võib üürilepingut pikenenud üürilepingu tähtaja möödumisel pikendada Eesti Vabariigi elamuseaduse §-de 32 ja
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
33 alusel. Käesolevas lõikes nimetatud juhul ei kohaldata eluruumi üürilepingu pikenemisele võlaõigusseaduse eluruumi üürilepingu sätteid. Elamuseaduse (ES) § 32 lg 1 kohaselt on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus 3. oktoobri 2007. a otsuse 3-2-1-79-07 p-s 13 jäi tsiviilasjas nr 3-2-1-11-05 tehtud otsuse p-s 20 väljendatud seisukoha juurde, et ES § 32 lg-st 2 tulenevalt peavad pooled enne üürilepingu lõppemist avaldama kirjalikult tahet kas üürilepingu lõpetamiseks või uue lepingu sõlmimiseks, kui nad ei soovi senise üürilepingu pikenemist. Seega, üürilepingu ES § 32 lg 2 järgse automaatse ehk vaikimisi pikenemise välistamiseks piisab teisele poolele lepingu lõpetamise või uue üürilepingu sõlmimise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi enne üürilepingu tähtaja möödumist. ES § 32 lg 2 sätestatud lepingu lõpetamise teade ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena VÕS § 325 tähenduses, kuna selline teade ei lõpeta iseenesest veel üürisuhteid, kui üürnik soovib ES § 32 lg 1 alusel uut üürilepingut sõlmida. Uue üürilepingu sõlmimise tahteavaldus peab olema pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1 tähenduses, s.t piisavalt määratletud ja väljendama tahteavalduse tegija tahet olla ettepanekuga nõustumisel sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kui üürileandja on enne üürilepingu tähtaja möödumist lepingu lõpetamise soovi avaldanud ja üürnik ei avalda ES § 32 lg-s 1 sätestatud eesõiguse kasutamise tahet, siis üürileping ei pikene ES § 32 lg 2 alusel ja see lõpeb tähtaja möödumisel. Kostja 18.06.2005. a kirja (toimiku 2-20-15060, kd 1, tl 8) kohaselt pakkus ta hagejale likvideerida alates 2003. a märtsist 01.05.2005 seisuga tekkinud üüriraha võlgnevus. Üürilepingu uuendamiseks palus kostja hagejal võtta kostjaga ühendust sobiva aja kindlaks määramiseks. Hagejale adresseeritud kostja 07.01.2007. a kirja nr 11 (toimiku 2-20-15060, kd 1, tl 10) järgi keeldub hageja 2005. a-st kostjaga uusi üürilepinguid sõlmimast. Kostja teatas hagejale, et alustab maja kapitaalremonti ning et soovi korral on hagejal võimalus pärast kapitalremondi lõppu sõlmida üürilepingud, teatades sellest soovist kostjale kirjalikult ette 01.07.2008. Need kirjad esitas hageja ise, need on hageja nimele koostatud ja nendes on hageja elukoha aadressi märgitud, mistõttu kohtul ei ole alust kahelda, et hageja sai need kirjad kätte küll. Kostja 06.09.2005. a kirja nr 6 (toimiku 2-20-15060, kd 1, tl 45) kohaselt on selle adresseerijaks XXX elanikud. Kirjas on välja toodud, et senini on varem sõlmitud üürilepingud kehtimas. Kõik seni kehtinud üürilepingud kaotavad kehtivuse 30.09.2005. Pakutakse likvideerida üürivõlgnevused ning teavitatakse, et uued üürilepingud sõlmitakse elanikega, kellel puuduvad üürivõlgnevused. Uue üürilepingu sõlmimiseks palutakse ilmuda kostja juurde 29.09.2005. Kohus leiab, et kostja 06.09.2005. a kirja nr 6 saab tõlgendada tahtena muuhulgas lõpetada hagejaga üürilepingu. Kuigi kostja tahteavaldus sisaldab ebaõiget üürilepingu kehtivuse kaotamise lõppemise aja, nähtub sellest siiski üheselt, et kostja soovib üürilepinguid lõpetada. Kohtule jäeti esitamata tõendid, et hageja oleks avaldanud ES § 32 lg-s 1 sätestatud eesõiguse kasutamise tahet. Hageja avaldatu kohaselt ei ole ta kostja 06.09.2005. a kirja nr 6 kätte saanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teise lause järgi muutub kindlale isikule suunamata tahteavaldus kehtivaks tahte väljendamisega. Seega, kohtu hinnangul muutus kostja tahe lõpetada üürilepingu kehtivaks tahte väljendamisega 06.09.2005.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
Eeltoodu põhjalt leiab kohus, et hagejaga 01.11.1991 sõlmitud leping pikenes kuni 20. märtsini 2010 (20.03.2002-20.03.2005 ja 20.03.2005-20.03.2010) ja lõppes 20.03.2010 tähtaja möödumisel. Kostja andis hagejale lepingu lõpetamisest teada pärast 20.03.2005, kuid enne 20.03.2010. Seetõttu jääb põhjendamatuks hageja väide, et tema kasutavat korterit käesoleva ajani kehtiva 01.11.1991 üürilepingu alusel, mille tähtaega pikendatakse seaduse kohaselt käesoleva ajani viieaastase perioodilisusega ning et selle lepingu alusel kehtivad pooltevahelised üürisuhted. Kohtul ei ole alust liigitada ka pärast 20.03.2010 pooltevahelist õigussuhet üürilepingu hulka. VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on üheks üürilepingujärgseks põhikohustusteks üürnikupoolne tasu maksmise kohustus. Hageja vastusooritus, mis vastaks tasule kostja vara kasutamise eest, ei ole menetluses tõendamist leidud. Hageja esitatud faktilistest asjaoludest ja kohtu poolt tõendatuks loetud asjaoludest nähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue üürisuhete tuvastamiseks XXX eluruumi valdamise ja kasutamise kohta ei ole põhjendatud ja jätab hagi rahuldamata selles osas. Kuivõrd poolte vahel puuduvad üürisuhted, ei ole kostjal kohustust kindlustada hagejat teenustega (elekter, veevarustus, kanalisatsioon, olmeprügi väljavedu, kaabeltelevisioon, internet, elamumaja katuseremont), mistõttu ei käsitle kohus kõiki teenuse osutamisega seotud hageja väiteid ja nõudeid, kostja vastuväiteid ning jätab tähelepanuta kõik nendega seotud tõendid. Kohus jätab kõne all oleva nõude osas esitatud hagi ka rahuldamata. Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja väitel on kostja poolt esitatud elumaja elanike väidetav 17.07.2005. a kiri ja elanike väidetav 29.09.2005, a vastuskiri (toimiku 2-20-15060, kd 1, tl 36 pöördel-37, tõlge tl 36; 38 pöördel-39, tõlge tl 38) võltsitud, sest neid polevat hageja allkirjastanud ja ta polevat nendest teadnud. Asjaolus, et hageja allkiri ei sarnane nimetatud kirjadel olevate allkirjadega, võib lihtsasti veenduda võrreldes kõnealuste kirjade allkirju ja hageja allkirju riigi õigusabi tasutaotlustel. Hageja ja hageja ema nime juurest leiduvad allkirjad viidatud kirjadel ei ole hageja ega hageja ema allkirjad mitte. Hageja vaidlustab nende kirjade ehtsuse (TsMS § 277 lg 1). TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lg-st 4 tulenevalt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Kohtu hinnangul ei oma vaidlustatud kirjad asja lahendamisel tähtsust ja kohus nendele ei tuginenud, mistõttu jätab kohus viidatud kirjad otsuse tegemisel arvestamata. Kohus jätab käsitlemata väited ja vastuväited ning jätab tähelepanuta tõendid hageja elukoha registreerimise ning samaväärse eluruumi hagejale andmise kohta. Hageja on loobunud samaväärse eluruumi andmise nõudest ja kohus 21.04.2023. a määrusega (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 127-129) lõpetas menetluse selles osas.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seeläbi on otsus tehtud hageja kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja teatas kohtule 12.06.2023. a kirjas (toimiku 2-20-15060, kd 2, tl 176), et ei esita taotlust menetluskulude kohta. Kostja ei esitanud ka menetluskulude nimekirja. Seega G. Z poolt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva-Jõesuu Niguliste Koguduse kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Seetõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
(14)
Tsiviilasi nr 2-20-15060
eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on määranud, et seda riigi õigusabi tasu ei pea hageja hüvitama. 08.06.2023. a määrusega nr 2-20-15060 (kd 2, tl 171-173) määrati hagejale osutatud õigusabi eest teda esindavale advokaadile S. Poltševile riigi kulul tasu koos käibemaksuga ja sõidukulude hüvitis koos käibemaksuga kokku 1946,64 eurot. Et hagejale oli antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ei ole hagejal ka hagi rahuldamata jätmisel riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 alusel. TsMS § 180 lg 4 järgi on tsiviilkohtumenetluse seadustikus riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduses (RÕS) sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 8, § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 alusel määras kohus hagejale riigi õigusabi andmise 21.07.2020. a määruses, et riigi õigusabi antakse hagejale kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tähendab, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend hageja kahjuks. Kohus juhindus Riigikohtu 13.02.2013. a kohtumääruse asjas nr 3-2-1-152-12, p-s 23 väljendatud seisukohast. Seega jätab kohus hageja riigi õigusabi tasu ja kulud kogusummas 2594,64 eurot (1946,64+648) riigi kanda. Tamara Šabarova Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2024 kohtuotsusega.
(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.