Omega Laen AS hagi I Ui ja V U vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Omega Laen AS (registrikood: 11691792; Narva mnt 13, Tallinn 10151; Pirita tee 20/2, Tallinn 12011; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Julia Mai Rinne (Pirita tee 20/2, Tallinn 12011; e-post: [email protected]); Kostja I: I U (isikukood: xxx; xxx; e-post xxx); Kostja II: V U (isikukood: xxx; xxx, Tallinn; e-post xxx; xxx); Kostjate lepinguline esindaja: Marina Smirnova (OÜ Dorida; registrikood: 10422989; Tuulemäe 5-109, Tallinn 11411; tel. xxx, xxx; e-post: xxx)
Korteriomandi müügihind on 167 500 (ükssada kuuskümmend seitse tuhat viissada) eurot.
2.3.Juhul, kui müügileping jääb p 2.1 ja 2.2 nimetatud tingimustel sõlmimata hagejast sõltumata põhjustel, kohustuvad kostjad korteriomandi valduse üle andma hagejale hiljemalt 15.08.2023.
2.4.Juhul, kui p 2.1 – 2.3 jäävad kostjate poolt täitmata, siis kohustavad kostjad tasuma hagejale alates 15.08.2023 100 (ükssada) eurot iga viivitatud päeva eest kuni korteriomandi valduse hagejale üleandmiseni.
2.5.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-23-6122
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-6122 menetlus.
4.Tagastada Omega Laen AS-ile pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ja kanda see hageja arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).
5.Saata määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Omega Laen AS hagi I Ui ja V U vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
2.Pooled esitasid 14.07.2023 kohtule kompromissi, mille palusid kohtumäärusega kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ning soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Kompromissis on märgitud, et korteriomandi müügilepingu sõlmimisel ja müügihinna tasumisel hagejale lõppevad kõik tsiviilasjas nr 2-23-6122 esitatud hageja nõuded kostjate vastu ning kui kostjad ei täida sõlmitud kokkulepet nõuetekohaselt ja tähtaegselt on hagejal õigus kompromissi käsitleda kui täitedokumenti ning edastada see täitmisele. Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ja kanda see hageja arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).
3.28.07.2023 esitasid kostjad taotluse kompromissist taganemiseks ning menetluse lõpetamiseks. Kostjad märkisid, et hageja ja Krediidi Ressurss OÜ vahel oli 27.07.2023 sõlmitud korteriomandi aadressil xxx müügileping nr xxx, mistõttu vaidlus hageja ja kostjate vahel on lahendatud kohtuväliselt.
4.Hageja esitas 02.08.2023 oma seisukoha kostjate 28.07.2023 taotlusele ning leidis, et kostjate avaldus tuleb jätta tähelepanuta, kinnitada kostjate ja hageja vahel sõlmitud kompromiss ning sellega menetlus lõpetada.
5.Kohus, tutvunud esitatud menetlusdokumentidega, leiab, et 28.07.2023 taotlus tuleb jätta rahuldamata, kompromiss tuleb kinnitada, hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohtu hinnangul ei ole kostjate taganemine 14.07.2023 sõlmitud kompromissist kehtiv, kuivõrd taganemiseks puudub alus. Allkirjastatud kompromissi näol on tegemist tehinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 mõttes (konkreetselt reguleerivad kompromissilepingut VÕS § 578 ja § 579) ning sellest saab vabaneda vastavalt VÕS-s sätestatud alustele. Kostjate taotluses märgitud asjaolu ei ole kohtu hinnangul kompromissist taganemise aluseks. Kostjad ei ole muid, taganemisõiguse
2-23-6122 rakendamiseks vajalikke asjaolusid välja toonud. Järelikult ei ole kostjad kompromissist kehtivalt taganenud ning 28.07.2023 taotlus tuleb jätta rahuldamata.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
8.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
9.TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
11.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12.Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Hageja palus tagastada tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (TsMS § 150 lg 3). Kompromiss sõlmiti esimeses kohtuastmes. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise
2-23-6122 nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, so 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr xxx (AS LHV Pank).
13.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised määruskaebuse esitamise tähtaega ei lühendanud ja kaebeõigust ei välistanud, mistõttu saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.