Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-22-150886

nr XXX

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid G AS ja kostja 17. augustil 2020 lepingu nr NK-68331 suitsuanduriteenuse Nublu osutamiseks. Kostja kohustus tasuma lepingu alusel osutatud teenuste eest igakuiste G AS-i poolt esitatud arvete alusel. Lepingu põhitingimuste “teenused” kohaselt teostati lepingu alusel suitsuanduriteenust „Nublu“. Teenuse kuutasu oli 5,90 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas pikendatud garantiid ja asenduspatareisid. Lepingu kohaselt oli valveobjekti asukohaks XXX. Kliendikohustusperiood oli 12 kuud. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. G AS saatis kostjale 1. detsembril 2020 pretensioonkirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles G AS lepingu 9. 2(4)

2-22-150886 detsember 2020 üles. Kuna leping oli lõppenud enne kliendikohustusperioodi lõppu st 12 kuu möödumist ning kostja G AS-le seadmeid ei tagastanud esitati kostjale lisaks tasumiseks arve suitsuanduri teenuse tingimuste 2.2.10 ja 2.2.12 alusel, lepingu lõpetamise eest 50 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 150,00 eurot. Kostjal olid tasumata arved perioodil 16. oktoober 2020 – 18. jaanuar 2021, kokku 217,70 euro ulatuses. Kostjalt on toimunud laekumisi summas 41,00 eurot. Seega moodustub põhivõla nõue 176,70 eurot (217,70-41,00). G AS loovutas 7. oktoobril 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras. Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31. detsembrini 2022 8% aastas (kolmekordne määr on seega 24% aastas, see teeb 0,06575% päevas) ning alates 1. jaanuar 2023 kuni käesoleva hetkeni 10,5% aastas (kolmekordne määr on seega 31,5% aastas, see teeb 0,08630% päevas. Hageja arvestab viiviseid lepingujärgse viivise määraga alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 29. maini 2023 kokku 108,82 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustub sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 108,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhivõlalt, s.o 176,70 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 30. maist 2023 lepingujärgse viivisemäärana 31,5% aastas. G AS ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot moodustab esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku on sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 176,70 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 108,02 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks alates 30. maist 2023 kuni põhinõude summas 176,70 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga võrdses määras 31,5% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 140 eurot ja hageja õigusabikulud 273,50 eurot ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud etoimiku vahendusel. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus lahendada hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks 25. juuliks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 176,70 eurot, kuni 29. maini 2023 3(4)

2-22-150886 sissenõutavaks muutunud viivise 108,02 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 30 eurot, kokku 314,72 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates 30. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 31,5% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 140 eurot ja õigusabikulude summas 273,50 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 140 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 253,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 273,50 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud ühe tunni eest kokku 169 eurot, millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 329 eurot (140+20+169). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 713262915. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.