2-23-885/12 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

2.24.04.2023 pidas kohus kohtuistungi, kus FiMS § 18 lg.1 korras arutas koos võlgniku ja usaldusisikuga sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi valikut. Käsitleti võlgniku terviseseisundist tulenevat, võimalikke tagasilangusi, töötasu vähenemise riski. Võlgnik oli nõus, et kohus algatab tema võlgade ümberkujundamise menetluse, usaldusisik on nõus koostama Txxxx Mxxxxxxvõlgade ümberkujundamiskava. Kohus määrusega 27.04.2023 algatas Txxxx Mxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. 3.Võlgade ümberkujundamiskava esitati kohtule koos võlausaldajate poolt esitatud seisukohtade ja vastuväidetega. (tl.6-26 IIkd). Võlgnikul on kohustusi (kõik pandiga tagamata) kogusummas 54 338,21 eurot, millest põhinõudeid 47 369,41 eurot. Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud viisil, et võlgnik tasub võlausaldajate nõuete katteks makseid maksimaalselt 60 kuu jooksul. Võlausaldajad on kava koostamisel grupeeritud järgmiselt: võlausaldajad, kelle põhivõlgnevus on kuni 300 eurot, võlausaldajad põhivõlgnevusega 301-600 eurot, võlausaldajad põhivõlgnevusega 6011000 eurot, võlausaldajad põhivõlgnevusega rohkem kui 1000 eurot. Erinevates gruppides on kava täitmise tähtajad erinevad. Põhivõlgnevused alla 300 euro tasutakse 12 kuuga. Kava koostamisel on silmas peetud, et võlgniku kuumakse jääks vahemikku 760-805 eurot, tagamaks võlgniku suutlikkus kava täita. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekust, mis 6 kuu keskmisena on 2362,31 eurot. Arvesse on võetud ka TMS § 132 järgi mittearestitavat summat, mis võlgniku puhul on 1450 eurot kuus. Võlgnik on pidanud võimalikuks teha igakuiseid makseid võlausaldajatele maksimaalselt 800 eurot. Sellises olukorras on võlgnikul kuni 60 kuu jooksul võimalik tasuda kõik võlausaldajate põhinõuded ja kõrvalnõuded vähendatakse 100%. Ümberkujundamiskava selgitustena on esitatud võlausaldajate huvidega arvestamise võrdlus võlgade ümberkujundamisel ja pankrotimenetluse puhul. Usaldusisik on seisukohal, et võrdlus annab tulemuse, et võlausaldajate huvides on pigem võlgade ümberkujundamise menetlus kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse puhul saaks võlausaldajatele tasutud 26000,84 eurot ehk 47,88% koguvõlgnevusest, võlgade ümberkujundamise menetluses saab tasutud 47 369,41 eurot ehk 87,18% koguvõlgnevusest. 4.Usaldusisik esitas võlausaldajatele kava tutvumiseks. Võlgnikul on 13 võlausaldajat, kellest 10 avaldasid tähtaegselt seisukoha. Võlausaldajad Bigbank AS, OK Incure OÜ, Coop Finants AS, Bondora AS, TF Bank AB ja Omega Invest OÜ teatasid kavaga nõustumisest. Vastuväiteid esitasid võlausaldajad Aktiva Group OÜ, Esto AS, TF Bank AB (väiksema nõude osas), kes ei nõustunud nõude vähendamisega sellises ulatuses. Need võlausaldajad on nõus kava kinnitamisega, kui võlgnik tasub koguvõlgnevuse 7 aasta jooksul. AS SEB Pank palus fikseerida tema nõue seisuga 01.06.2023 ja oli arvamusel, et võlgnik ei suuda kava täita.

9.1.Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustu tema nõude ümberkujundamisega kavas esitatud viisil ja palub kohtul jätta kava kinnitamata (tl.20-21 IIkd). Võlausaldajale on arusaamatu, kuidas suudaks võlgnik kava täita, kui ta varasemalt ei ole suutnud elada oma sissetulekust, võtnud erinevaid laene, et oma elu finantseerida. Võlgniku keskmine palk on küll 2300 eurot, kuid see ei välista, et mingitel kuudel ei ole võlgnik võimeline ettenähtud osamakseid tasuma. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnik jääb esitatud kava täitmisel raskustesse. Võlgnik on võtnud võlausaldajalt laenu 8.11.2018.a lepingu alusel. Seisuga 1.06.2023 on lepingust tulenev nõue kokku 1198,33 eurot, millest põhiosa 1050,60 eurot. Võlausaldaja nõustub kava kinnitamisega selliselt, et nõude suurus (põhi- ja kõrvalnõuded kokku) kinnitatakse kavaga 1.06.2023.a seisuga summas 1198,33 eurot ja selle täitmise tähtaega pikendatakse kavas ettenähtud tähtajani. Usaldusisik vastuväitega ei nõustu ja ei pea võimalikuks seda arvestada. FiMS § 16 lg.1 järgi peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Usaldusisik on menetluses nimetatud kohtu määrusega 13.02.2023, seega viiviste arvestus peatus ja nõuet ei saa ümber kujundada ega fikseerida 1.06.2023 seisuga. Kui rakendada kõigi võlausaldajate puhul selle võlausaldaja poolt väljapakutut (viiviste arvestamine jätkub kuni 1.juunini 2023), ei suudaks võlgnik tõesti kava täita. Võlausaldaja on esitanud vastakaid seisukohti- arvates, et võlgnik ei suuda kava täita, kuid samas teeb ettepaneku täita kava veel suuremas mahus. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja vastuväiteid ei saa arvestada, kuna need ei ole kooskõlas FiMS sätetega. Võlausaldaja AS SEB Pank nõue on ümberkujundamiskavas kajastatud järgmiselt: kogunõue 1140,33 eurot, sellest põhinõue 1050,60 eurot. Võlausaldaja palub tema kogunõue kinnitada kavas 1.06.2023.a seisuga 1198,33 eurot, millest põhiosa 1050,60 eurot. Võlausaldaja ei ole esitanud koos vastuväitega tõendeid. FiMS § 17 lg.1 p.2 sätestab: kohtule esitatakse võlgniku võlanimekiri- võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri (edaspidi võlanimekiri) avalduse esitamise seisuga;

hilisemaid viiviseid ega muid kõrvalnõudeid. Kuna võlausaldaja on esitanud vastuväite nõude suurusele, lahendab kohus vastuväite FiMS § 25 lg.3, lg.4, lg.6 alusel ja määrab AS SEB Pank nõude: kogunõue 1140,33 eurot, millest põhinõue 1050,60 eurot. FiMS § 25 lg.6 järgi võib nõude suuruse kindlaksmääramise määrusele esitada määruskaebuse üksnes võlgnik. 9.2.Võlausaldajate Aktiva Finants Group OÜ, Esto AS ja TF Bank (publ) Eesti filiaal nimel on vastuväite esitanud Julianus Inkasso OÜ. Võlausaldajad ei nõustu võlgnevuse ümberkujundamisega kavas toodud kujul, leides, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldajate õigustatud huvidega ja vähemalt üldjuhul ei saa lugeda võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks põhivõla vähendamist. Võlausaldajad on nõus, et võla tasumine ajatatakse 7 aasta peale kui võlgnik tasub selle aja kestel kogu võlgnevuse. Võlausaldaja tugineb ka VÕVS sätetele. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate vastuväited ei ole põhjendatud. Ühelgi võlausaldaja puhul, s.h. vastuväite esitanute puhul ei ole põhivõlga vähendatud. Kõigi võlausaldajatel, s.h. ka Aktiva Finants Group OÜ, Esto AS ja TF Bank (publ) Eesti filiaal põhinõuded täidetakse 100% ulatuses ja kõrvalnõuded jäävad täitmata. Sellisena on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt, tegemata erandit ühelegi võlausaldajale. FiMS § 2 lg.1 järgi on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Kohus on eespool näidanud, et võlgnik Txxxx Mxxxxx on makseraskustes, kuid ta on kohane isik taotlema võlgade ümberkujundamist, kuna võlgade ümberkujundamise kaudu saavad võlausaldajate huvid parimal viisil kaitstud - nende kõigi kõik põhinõuded saavad tasutud. See ei oleks võimalik pankrotimenetluses (nagu võlgnik esialgselt taotles). Makseraskustes füüsilise isiku puhul ei saa eeldada, et ta suudab kõik tema vastu suunatud nõuded kogu ulatuses, s.h. ka kontrollimata kõrvalnõuded, täita. FiMS § 2 lg.3 järgi on võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Olukorras, kus võlgniku kohustuste täitmine tuleb venitada ebamõistlikult pika aja peale, ei saa rääkida makseraskuste ületamisest, mis võimaldab võlgnikule uue alguse. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et seadusandja on pidanud mõistlikuks kohustuste täitmise perioodiks aega mitte üle 4 aasta (FiMS § 49 lg.9). Käesoleval juhul on märkimisväärne ka asjaolu, et võlgnik on kõiki kohustusi seni täitnud vabatahtlikult, tema suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi, mis tähendab, et kõigile võlausaldajatele on võlgnik seni tasunud kohustusi koos kõrvalnõuetega. See tähendab, et kõrvalnõuete vähendamine nullini praeguse menetluse ajal ei kahjusta võlausaldajaid. 10.Käesoleval juhul ei ole ümberkujundamiskavaga nõustunud neli võlausaldajat kolmeteistkümnest (30,77%), kelle nõue moodustab 11,06% kõigist nõuetest. Kavaga on nõustunud 69,23% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 88,94% kõigist kavasse hõlmatud nõuetest. Sellisena on täidetud FiMS § 26 lg.2 määrad. Ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajaid (Aktiva Finance Group OÜ, Esto AS, TF Bank AB ja AS SEB Pank) ei kohelda teistest võlausaldajatest halvemini. Vastupidi, kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kuna kõigi võlausaldajate põhinõuded, s.h. vastuväite esitanud võlausaldajate põhinõuded saavad tasutud 100%. Seevastu kõrvalnõuded jäävad kõigil võlausaldajatel täitmata. Sellise ühetaolise lähenemise tulemusena saab Aktiva Finance Group OÜ kogunõue täidetud ühel juhul 79,49% ulatuses, teisel nõude puhul 82,76% ulatuses, Esto AS nõue saab täidetud 76,29% ulatuses, TF Bank AB (väiksem) nõue saab täidetud 74,69% ulatuses, AS SEB Pank nõue saab täidetud 92,13% ulatuses. Kõigi võlausaldajate kogunõuded saavad tasutud keskmiselt 87,18% ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et kogunõude täitmise protsendi olukorras, kus põhinõue täidetakse 100% ulatuses, määrab ära see, kui suure osa kogu nõudest moodustavad kõrvalnõuded. Mida suurem

on kõrvalnõuete (viivised, intressid jms) osakaal kogu nõudes, seda väiksemaks kujuneb kogunõude täitmise suhtarv. See tähendab aga, et seda suurem on olnud võlausaldaja kasu krediidi või laenu väljaandmisest. Käesolevas menetluses, kus ühegi võlausaldaja nõudeid ei ole kontrollitud kohtumenetluses, ei saa aga ükski võlausaldaja olla kindel, et tema rakendatud viivised, intressid vm kõrvalnõuded kohtuliku kontrolli läbimisel sellisena püsivad. Võlausaldajaid, kes on vastuväite esitanud, on koheldud ümberkujundamiskava koostamisel võrdselt teiste võlausaldajatega. 11.FiMS § 21 lg.1 sätestab: Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (edaspidi isiklikud võlad) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava koostamisel kasutatud kõiki FiMS § 21 lg.1 loetletud ümberkujundamise viise. FiMS § 20 lg.1 p.1-4 näeb ette andmed ja informatsiooni, mida peab võlgade ümberkujundamiskava sisaldama. FiMS § 20 lg.2 järgi kui ümberkujundamiskavaga taotletakse üksnes osa võlgade ümberkujundamist või eri võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab võlausaldajate erinevat kohtlemist põhjendama. Ümberkujundamiskava on koostatud nii, et võlausaldajad on grupeeritud vastavalt nende nõuete suurusele. Kavas on grupeeritud võlausaldajate nõuded järgmiselt: alla 300 eurosed põhivõlgnevused, mille osamakse tuleb alla 5 euro, tasutakse esimese 12 kuuga, põhivõlgnevused vahemikus 301-600 eurot tasutakse 18 kuuga, põhivõlgnevused vahemikus 601-1000 eurot tasutakse 24 kuuga ning üle 1000 eurosed põhivõlgnevused 60 kuu jooksul. Esimese 12 kuu jooksul saavad üle 300 eurose põhivõlgnevusega võlausaldajad 20 eurot, 13.18.kuul saavad üle 600 eurot põhivõlgnevusega võlausaldajad 29 eurot, 19.-24.kuul saavad üle 1000 eurose põhivõlgnevusega võlausaldajad 38 eurot ning alates 25.kuust vastavalt põhivõlgnevuse summale jaotatuna 36 kuu peale. Kohus peab sellist jaotust põhjendatuks ja ühetaoliste nõuetega võlausaldajate suhtes võrdseks kohtlemiseks. Makseraskustes oleva võlgniku puhul, kellelt oodatakse kõigi kohustuste täitmist, ei saa seda oodata kohe ja korraga kõigile võlausaldajatele, vastasel juhul ei ole tegemist makseraskustes isikuga. On põhjendatud, et suuremate nõuetega võlausaldajatele tasutakse kohustusi pikema aja kestel. Kava on koostatud selliselt, et võlgniku kuumakse jääks vahemikku 760-805 eurot tagamaks võlgnikku suutlikkus kava täita. Keskmiselt on võlgniku igakuine makse 789,54€ (1.-9.kuul 767,50 €; 10.kuul 770,27 €; 11.kuul 762,51 €; 12.kuul 732,35 € ; 13.-17.kuul 803,48 €; 18.kuul 803,47 €.19.-23.kuul 793,82 €, 24.kuul 793,81 €; 25.-59.kuul 794,05 € ja 60.kuul 794,16€). Olukorras, kus võlgniku sissetulek on keskmiselt 2362 eurot kuus ja tal on kolm ülalpeetavat, on tema mittearestitav sissetulek TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi 1450 eurot ja võlgnikule jääb käsutamiseks 912 eurot (2362-1450=912). Selline olukord võimaldab eelduslikult võlgnikul tasuda kavakohaseid makseid ka juhul kui tema töötasu konkreetsel kuul on väiksem keskmisest või kui võlgnik on töövõimetuslehel. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kava täitmine on pingeline ja võlgnikul tuleb vahendeid säilitada ka puhuks kui sissetulekus tekib vähenemine. Samas on võlgnik selleks valmis ja võlgniku soovi võlgadest välja tulla tuleb tunnustada. Kõrvalnõuete vähendamine 100% annab võimaluse nõuded rahuldada võlgnikule jõukohase kuumaksega 5-aastase perioodi jooksul ja selliselt koostatud kava tagab võlgnikule võime kava pikema perioodi jooksul täita. Selline mõningase puhvriga koostatud kava võtab arvesse ka üldist olukorda (sissetuleku vähenemine, elamiskulude tõus, tervisest tulenevad

14.FiMS § 26 lg.4 alusel kohus hindab, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses võrreldes võlgade ümberkujundamiskavas ettenähtuga. Siin tuleb nõustuda usaldusisiku poolt esitatud võrdlusega (eespool p.3). Võlgnikul Txxxx Mxxxxx puudub igasugune muu vara peale sissetuleku, mille ta saab töötasu näol OÜ-st xxxxxxxxxxxxxx. Sissetulek on (keskmisena) 2362 eurot kuus. Pankrotimenetluses saaks pankrotihaldur arestida 912 eurot kuus ja mittearestitav sissetulekuosa TMS § 132 lg.1, lg.2 järgi on 1450 eurot (arvestades kolme alaealist ülalpeetavat). Selliselt koguneb pankrotivarasse 5473 eurot arvestades pankrotimenetluse pikkuseks 6 kuud (6x912). Kui pärast pankrotimenetluse lõppu järgneb kohustustest vabastamise menetlus, on igakuiselt kinnipeetavaks summaks FiMS § 47 lg.4 järgi 684 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestuseks FiMS § 49 lg.1 järgi kolm aastat, on pankrotimenetlusele järgnevast kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele kogutav summa umbes 20 520 eurot (30kuudx684). Kokku saaks pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele teha väljamakseid umbes 26 000 euro ulatuses. See tähendab, et võlausaldajate nõudeid saaks võrreldavas pankrotimenetluses rahuldada 47,85% ulatuses koguvõlgnevusest. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses saab võlausaldajatele tasutud 47 369,41 eurot ja sellega rahuldatud 87,18% võlausaldajate kogunõuetest. Käesoleval juhul on ilmne, et pankrotimenetluse reeglite järgi oleksid võlausaldajate huvid oluliselt nõrgemalt kaitstud ja töötava võlgniku Txxxx Mxxxxx puhul, kes on valmis vabatahtlikult tegema makseid võlausaldajate kõigi põhinõuete täitmiseks, on parimal viisil kaitstud nii võlausaldajate, aga ka võlgniku huvid. FiMS § 2 lg.3 järgi on Võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. See tähendab, et seadusandja on pidanud esmase eesmärgina silmas vältida võlgniku pankrotimenetlust. Käesolevas menetluses on tagatud võlausaldajatele nende põhinõuete laekumine kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava alusel ja tähtaja jooksul. Kui võlgniku varaline seisund või muud asjaolud ümberkujundamiskava täitmise ajal oluliselt muutuvad, on võlgnikul, usaldusisikul ja võlausaldajal õigus esitada kohtule taotlus ümberkujundamiskava või selle tähtaja muutmiseks FiMS § 36 lg.1 alusel.

FiMS § 30 lg.1 järgi Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. FiMS § 30 lg.4 järgi Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. FiMS § 35 järgi järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik, võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 53 sätestab usaldusisiku ülesanded, § 54 sätestab tasu määramise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg.5 sätestab: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Annika Rau esitas koos ümberkujundamiskavaga tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg.1, lg.3, lg 5 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu Txxxx Mxxxx võlgade ümberkujundamise menetluses 10,5 töötunni eest määraga 90 eurot tund, kokku 945 eurot. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti lehelt, et Avitase OÜ, kelle kontole tasu maksmist usaldusisik taotleb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on esitanud oma tööaruande ajakulu näitamisega tehtud toimingute kohta. Kohtu hinnangul on usaldusisik teinud võlgade ümberkujundamise menetluses toiminguid põhjalikult ja hea kutseoskusega. Võlgade ümberkujundamiskava on koostatud minimaalsest suurema keerukusastmega, nõuded on grupeeritud. Ajakulu 10,5 tundi on igati põhjendatud. Kohus on kohustanud võlgnikku Txxxx Mxxxxx tegema ettemaksu usaldusisiku tasu katteks, nõutud ettemaks 792 eurot on tasutud. Samas ei piisa sellest rahast kogu usaldusisiku tasu maksmiseks. Seetõttu tuleb usaldusisiku tasu 792 euro ulatuses välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud vahendite arvelt, kuid puudujäävas osas ehk 153 eurot mõista välja võlgnikult Txxxx Mxxxxx äriühingu Avitase OÜ, mille kaudu usaldusisik Annika Rau tegutseb, kontole. FiMS § 8 lg.2 järgi võlgniku võlgade ümberkujundamise puhul kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgnik.