Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10617 Kostja: R.L., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx
elukoht
Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi R.L. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R.L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks R.L. ja ESTO AS vahel 25.08.2021 sõlmitud krediidilepingust nr 5415683949 tulenev põhivõlgnevus 1789,38 eurot, intressinõue 194,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.09.2022 – 02.04.2023 eest summas 354,81 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot, s.o kokku 2374,06 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi R.L. vastu võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot väljamõistmise nõudes.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 350 eurot ning mõista nimetatud summa R.L.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 03.04.2023 hagiavalduse, mida hageja täiendas 05.04.2023, kostja vastu põhivõlgnevuse 1789,38 euro, intressi 194,87 euro, viivise 354,81 euro ja võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. Nõuete aluseks on kostja ESTO AS vahel 25.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 5415683949. Lepingus leppisid pooled kokku krediidilimiidis 3400 eurot, intressimääraga 37,50% aastas (0,10% päevas), krediidi kulukuse määraga 53,87% aastas.
2.Hageja esitas asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (570 EUR), AS-lt Pensionikeskus (0 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (567.07 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (0 EUR) kohta 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-103596 ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215.30 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Majapidamiskulude määra arvutamisel on krediidiandja võtnud aluseks Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti inimese keskmise tarbimiskulu alusel kehtestatud majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra. Aktsiaseltsi juhatus kehtestab õigusvaldkonna juhi ettepanekul iga aasta hiljemalt 31. detsembriks järgmise aasta majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra.
3.Kostja on perioodil 25.08.2021 – 14.04.2022 saanud lepingu alusel kokku krediiti summas 1957,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasud. Kostjale on üle kantud krediit alljärgnevalt: 25.08.2021 summas 1062,40 eurot, 30.08.2021 summas 335,65 eurot, 03.09.2021 summas 141,85 eurot, 10.09.2021 summas 190,30 eurot, 18.10.2021 summas 44,95 eurot, 18.03.2022 summas 69,37 eurot ja 15.04.2022 summas 36,67. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt lepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tasunud 682,34 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 167,62 eurot, intressi katteks 484,38 eurot, meeldetuletustasu katteks 15,00 eurot, krediidiskooringu tasu 15 eurot, kaardi tasu 0,34 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata minimaalse tagasimakse ning oli mai, juuni, juuli, augusti osamaksetega viivituses oli krediidiandajal õigus leping üles öelda. Lepingu lõpetamise teade edastati kostjale 21.09.2022, millest tulenevalt loeti leping lõpetatuks 21.09.2022. krediidiandja edastas kostjale 29.11.2022 teatise nõude loovutamise kohta hagejale. Võttes arvesse eeltoodut on hageja põhinõue 1957 – 167,32=1789,68 eurot. Hageja intressinõue perioodi 08.06.2022 – 21.09.2022 eest määraga 37,50% aastas on 194,87 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3 lepingus kokku lepitud intressmääras arvestatuna põhivõlalt alates 22.09.2022 – 02.04.2023 summas 354,81 eurot.
4.27.06.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Samuti selgitas kohus määruses hagejale, et kuna hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta andmeid ei esitanud, siis kohus ei pruugi hagi täies ulatuses rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas dokumendid kostjale kätte KÄPO kaudu, s.o hagiavalduse menetlusse võtmise määruse 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-103596 ja hagiavalduse 28.06.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 12.07.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
6.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 25.08.2021 krediidilepingu nr 5415683949, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 1957 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%. Seega kolmekordne määr oli 56,04%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli krediidikulukuse määr 53,87% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-103596
10.Hageja on esitanud asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja tuvastas kliendi sissetulekud, võttes arvesse kliendi enda esitatud (570 EUR), AS-lt Pensionikeskus (0 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (567.07 EUR) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (0 EUR) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215.30 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Majapidamiskulude määra arvutamisel on krediidiandja võtnud aluseks Eesti Statistikaameti avaldatud Eesti inimese keskmise tarbimiskulu alusel kehtestatud majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra. Aktsiaseltsi juhatus kehtestab õigusvaldkonna juhi ettepanekul iga aasta hiljemalt 31. detsembriks järgmise aasta majapidamiskulutuste üldkohaldatava määra. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tuvastanud kostja sissetulekute suuruse ja kohustuste suuruse pangakonto väljavõtte alusel ja lisanud majapidamiskulude oletatava suuruse vastavalt on sisekorra eeskirjadele.
11.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub pooltevahelisest lepingust, et Astri Internet AS on lepingust tulenevad nõuded loovutanud ESTO AS-le. ESTO AS loovutas oma nõuded hagejale, millest kostjale teatati 29.11.2022.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja jättis tasumata osamaksed alates mai – augusti 2022, pärast mida ütles ESTO AS lepingu üles alates 21.09.2022, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 1789,38 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1789,38 eurot.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja ESTO AS on 25.08.2021 sõlmitud lepingus kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 37,50% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli perioodil 08.06.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 21.09.2022 on kokku 194,87 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 194,87 euro väljamõistmiseks kostjalt.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-103596 lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1789,38 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 22.09.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.04.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 37,50% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 354,81 eurot. Nimetatud perioodis on 194 päeva (1789,38*37,50/100/365*194=354,81 eurot).
15.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud (5,00 eurot) ning edastatud 30.11.2022 nõudekiri (25,00 eurot), 08.12.2022 pretensioon ( 10,00 eurot) ja 21.12.2022 hagihoiatus (10,00 eurot). Hageja esiletoodud asjaoludest nähtub, et poolte vahel ei ole kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht käsitatav pooltevahelise kokkuleppena. Kohtu hinnangul ei kuulu hüvitamisele võlamenetleja töö, tasulised päringud (5 eurot). Tegemist on niivõrd üldise kirjeldusega, millest ei ole võimalik aru saada, millise konkreetse tegevuse eest, sh milliseid päringuid on tehtud ja millise summa eest, kulu nõutakse. Kohus peab põhjendatuks kulu 30.11.2022 nõudekirja eest. Osaliselt on põhjendatud kulu ka 08.12.2022 pretensiooni ja 21.12.2022 hagihoiatuse eest. Arvestades VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 sõnastust, siis rahuldas kohus hageja kulunõude kummagi kirja eest 5 euro ulatuses. Kokku rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulu nõude summas 35 eurot. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus arvestab seejuures, et hagi rahuldatakse 99% ulatuses.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-103596 menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.