14.juulil 2023. a kell 16.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-6179
Tsiviilasi
M L’i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad, usaldusisik
võlgnik M L (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); usaldusisik/ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected], [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M L’i maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada M L’i pankrot 14. juulil 2023. a kell 16.00
3.Algatada M L’i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok osaühing, asukoht Estonia pst 1, Tallinn, e-post [email protected], [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 28. augustil 2023. a algusega kell 9.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-6179.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.M L’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.M L esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on täitmisel olevate nõuete summa on 06.04.2023 seisuga kokku 29 602.82 eurot, sissetulekuid on võlgnikul 240 eurot kuus ja väljaminekuid 45 eurot kuus. Võlgniku hinnangul jääb võlgnetavate summade tasumiseks 110 eurot kuus.
2.Harju Maakohus on 26.05.2023 määrustega võtnud maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Oliver Ennok’i.
3.Usaldusisik esitas kohtule 26.06.2023 aruande. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste väljaselgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja elektroonilisse kinnistusraamatusse ning vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud allpool väljatoodud asjaolud. Võlgnik M L viibib xxx ja töötab xxx. Igakuine sissetulek on töötasu summas 140 eurot ning vanemate toetus 100 eurot, kokku 240 eurot. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline, tal on üks laps L L (isikukood xxx). Usaldusisiku hinnangul võlgnikul teadaolev vara puudub. Võlgnik omab xxx AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 2.56 eurot ning kontol on kuutasudest tulenev broneering 2.56 eurot. Lisaks on võlgniku nimel on avatud pensionikonto
2-23-6179 nr xxx, mille saldo 01.06.2023 seisuga on 107,430 LHV pensionifond XL osakut ehk 201.86 eurot. Isik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti 30.05.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimele on registreeritud sõiduk xxx (registreerimismärgiga xxx), ehitusaasta 2000. Võlgniku sõnul on sõiduk ligikaudu 10 aastat tagasi võõrandatud ning seejärel viidud autolammutusse, millest tulenevalt puudub võimalus sõiduk arvelt maha võtta. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 22 876.62 eurot, mis tulenevad järgmiste võlausaldajate nõuetest: - xxx OÜ nõue summas 561.73 eurot; - Eesti Maksu- ja Tolliameti nõue summas 13 783.19 eurot; - Tervisekassa nõue summas 1 427.14 eurot; - Sotsiaalkindlustusameti nõue summas 490.32 eurot; - xxx OÜ nõue summas 6 614.24 eurot. Eesti Väärtpaberikeskus AS-i vastusest selgub, et võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid käesoleval hetkel ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja 31.05.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas 40 täitemenetlust (lõpetatud menetlusi 7; arhiveeritud menetlusi 6). Alljärgnevalt on usaldusisik välja toonud vaid need nõuded, mis on usaldusisikule teadaolevalt sissenõutavad: - Kohtutäitur Marek Laanemets’a nõue (täitetoimik nr 014/2022/116, täitedokumendi nr 2-21-17632) summas 1 445.14 eurot, sissenõudja on Tervisekassa; - Kohtutäitur Mati Roodes’e nõue (täitetoimik nr 026/2021/2259, täitedokumendi nr 119-4987/177) summas 7 335.88 eurot, sissenõudja on Maksu- ja Tolliamet; - Kohtutäitur Risto Sepp’a nõue (täitetoimik nr 027/2022/4738, täitedokumendi nr 1-213385/16) sumas 4 022.20 eurot, sissenõudja on Maksu- ja Tolliamet; - Kohtutäitur Mati Roodes’e nõue (täitetoimik nr 026/2021/2326, täitedokumendi nr T17-2021-251) summas 508.32 eurot, sissenõudja on Sotsiaalkindlustusamet; - Kohtutäitur Kaire Põlts’i nõue (täitetoimik nr 025/2017/1084, täitedokumendi nr 2-16122599) summas 744.09 eurot, sissenõudja on Aktiva Finance Group OÜ; - Kohtutäitur Elin Vilippus’e nõue (täitetoimik 022/2021/2085, täitedokumendi nr 2-20120855) summas 492 eurot, sissenõudja on L L; - Kohtutäitur Aive Kolsar’i nõue (täitetoimik nr 192/2016/451, täitedokumendi nr 2-15126929) summas 6 614.24 eurot, sissenõudja on xxx OÜ. Maksu-ja Tolliameti 30.05.2023 vastuse kohaselt ei ole M Li suhtes käimas maksumenetlusi. Võlgnik on jätnud esitamata 2020., 2021. ja 2022. aasta tuludeklaratsioonid. Usaldusisik on esitanud oma arvamuse vara tagasivõitmise võimaluste kohta, millest tulenevalt ei esine usaldusisiku esialgsel hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi.
2-23-6179 Kokkuvõtteks toob usaldusisik välja, et FiMS § 1 lg 2 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu ja toetused perekonnalt kokku summas 240 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 22 876.62 eurot. Igakuiseid kulutusi on võlgnikul summas 45 eurot. Lisaks maksab võlgnik oma pojale (Lucas L) elatisabi. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Võlgnikul on teadaolevalt lapsele elatise maksmise kohustus täitmata ning nõue õigusvastaselt tekitatud kahju osas, mistõttu ei ole võlgnikul võimalik kõikidest olemasolevatest kohustustest vabaneda. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku varasem kriminaalne elustiil, mistõttu võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning ei ole võimeline tulutoova tööga endale võetud kohustusi täitma. Lähtudes eeltoodust ja FiMS § 17 ja § 45 ning PankrS §-st 1 ja §-st 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleb kuulutada M L’i pankrot. Usaldusisik on andnud nõusoleku pankrotihaldurina jätkata pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.
2-23-6179 FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul puudub vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgnik viibib xxx ja töötab xxx, tema igakuine sissetulek on töötasu summas 140 eurot ning vanemate toetus 100 eurot, kokku 240 eurot. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline, tal on üks alaealine laps. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto, mille saldo 01.06.2023 seisuga on 107,430 LHV pensionifond XL osakut ehk 201.86 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk xxx (registreerimismärgiga xxx), ehitusaasta 2000. Võlgniku sõnul on sõiduk ligikaudu 10 aastat tagasi võõrandatud ning seejärel viidud autolammutusse, millest tulenevalt puudub võimalus sõiduk arvelt maha võtta. Võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontot. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid käesoleval hetkel ei kuulu. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 22 876.62 eurot. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja 31.05.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas 40 täitemenetlust (lõpetatud menetlusi 7; arhiveeritud menetlusi 6). Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti
2-23-6179 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik on esitanud oma arvamuse vara tagasivõitmise võimaluste kohta, millest tulenevalt ei esine usaldusisiku esialgsel hinnangul vara tagasivõitmise võimalusi.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2-23-6179
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Usaldusisik hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku varasem kriminaalne elustiil, mistõttu võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning ei ole võimeline tulutoova tööga endale võetud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab M Lile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M Lil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.